hüve edendamiseks. Riigi kodanikena ei andnud me valimistel võimu poliitikutele oma erahuvide ajamiseks ning maksumaksjatena ei võtnud me ametnikke tööle oma erahuvide edendamiseks. Iseenda, oma perekonna ja sõprade huvide eest seismine on igati loomulik ja inimlik tegevus, kuid olles valitud või ametisse määratud, tuleb lisaks seadustele järgida neid üldisi norme, mille alusel rahvas võimu delegeerib. Ametipositsiooni abil erahuvisid ajav poliitik või ametnik on rikkunud seda kõige põhilisemat lepingut, mille alusel meie tänane demokraatlik ühiskond koos seisab, sest nagu Machiavelli öelnud on: ,,Poliitika on võimul püsimise kunst.". Konkreetse seadusetähe järgimine või rikkumine on kriminaal või haldusõiguse küsimus ja seega hoopis teist laadi probleem, sest juba Thomas Aquinas kirjutas, et inimeste loodud seadused ei saa kunagi olla täielikud. Üks konkreetne ja väga
võõrkapitaliomanikud) AVALIKUD eesmärgid- vastavad kõlbelistele tõdedele, sotsiaalsetele normidele ja kujunenud tavadele ning pälvivad üldsuse või teatud ringkondade heakskiidu Näiteks looduse saastamise vähendamine. VARJATUD eesmärgid- ei ole nende ebakõlbelisuse, ebapopulaarsuse või omakasupüüdlikkuse tõttu avaldamiseks sobilikud või otstarbekad, kuid tegelikkuses siiski järgitavad. Tavaliselt peegeldavad varjatud eesmärgid teatud kitsaid erahuvisid. ETTEV. HUVIGRUPID Ettevõttel tuleboma tegevuses arvestada mitmesuguste gruppidega, kellest igaühel on ettevõttega seotud teatud huvid. Neid gruppe võib nimetada ettevõtte huvigruppideks. Ettev . huvigruppide hulka kuuluvad kõik grupid ja organisatsioonid, kes on ettevõttega otseselt või kaudselt, praegu või tulevikus seotud. Kõikidel huvigruppidel on antud ettevõttega seotud mingid kindlad huvid, mille tugevus ja mõju ettevõttele sõltuvad konkreetsetest tingmustest
Ulpianuse määratluse avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku isikuga. Nagu juba eelpooltodudt nähtub, et kui ülekaalus on avalikud (riigi) huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse, kui aga õigussuhe puudutab kahte eraviisiliselt tegutsevat võrdse õigusliku staatusega subjekti, siis leiavad rakendamist eraõiguse normid. Samas on siin ka erandeid, esineb ka avaliku õiguse norme, mis kaitsevad erahuvisid (N: PS§ 17 Sätestab, et kellegi head nime ei tohi teotada). Kuid erandina on mõned eraõiguse normid on lähtuvalt avalikest huvidest( vanemlik võim perekonnas). Eelpooltoodust tulenevalt ei ole huviteooriast lähtuvalt võimalik täpselt eristada õiguse valdkondi. Tänapäevases õiguse käsitluses on õiguse valdkondade määratlemise aluseks Raul Naaritsa käsitluses nn. subjektiteooria. Selle teooria alusel õiguslik probleem kuulub
kolmeastmeline: eraldiseisvad halduskohtud, ringkonnakohus, kassatsioonikohus=Riigikohtu halduskohtukolleegium. Õiguspärasuse kontrollimine. Uurimisprintsiip). 4. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad Probleemiga tegeles Kliimann (töös `Õiguskord`liigutamine: dispositiiv-eraõigus (dispositiiv-normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik õigus) Tammelo kritiseerib seda. Kaasaja 3 teooriat: 1) huviteooria - avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Kuna ei ole nende vahel selgepiirilist eraldamist, siis paljud õigusnormid lähtuvad nii avalikest kui ka erahuvidest. St üldised hivid koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest ja vastupidi. 2) subordinaarsusteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni- e alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Puudus-teatud juhtudel eraõ reguleerib subordinatsioonisuhteid ning vastupidi.
on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku isikuga. Nagu juba eelpooltodudt nähtub, et kui ülekaalus on avalikud (riigi) huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse, kui aga õigussuhe puudutab kahte eraviisiliselt tegutsevat võrdse õigusliku staatusega subjekti, siis leiavad rakendamist eraõiguse normid. Samas on siin ka erandeid, esineb ka avaliku õiguse norme, mis kaitsevad erahuvisid (N: PS§ 17 Sätestab, et kellegi head nime ei tohi teotada). Kuid erandina on mõned eraõiguse normid on lähtuvalt avalikest huvidest (vanemlik võim perekonnas). Eelpooltoodust tulenevalt ei ole huviteooriast lähtuvalt võimalik täpselt eristada õiguse valdkondi. Tänapäevases õiguse käsitluses on õiguse valdkondade määratlemise aluseks Raul Naritsa käsitluses nn. subjektiteooria. Selle teooria alusel õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda juhul, kui
eraldiseisvad halduskohtud, ringkonnakohus, kassatsioonikohus=Riigikohtu halduskohtukolleegium. Õiguspärasuse kontrollimine. Uurimisprintsiip). 2.1 Haldusõigus 2.2 Haldusõiguse mõiste 2.3. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad Probleemiga tegeles Kliimann (töös `Õiguskord`liigutamine: dispositiiv-eraõigus (dispositiiv- normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik õigus).Tammelo kritiseerib seda. Kaasaja 3 teooriat: 1) huviteooria - avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Kuna ei ole nende vahel selgepiirilist eraldamist, siis paljud õigusnormid lähtuvad nii avalikest kui ka erahuvidest. St üldised hivid koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest ja vastupidi. 2) subordinaarsusteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni- e alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Puudus-teatud juhtudel eraõ reguleerib subordinatsioonisuhteid ning vastupidi.
· organisatsioonilisest aspektist lähtudes 1. ettevõtte kui terviku eesmärgid (kasum, turupositsioon, ettevõtte kasv jne) 2. üksikisiku või gruppide eesmärgid (tootmine, turundus, logistika jne) · varjatud ja avalikeks eesmärkideks- avalikud, mis on kirja pandud (eesmärgid mida tahetakse saavutada ja mis on kooskõlas ühiskonnaga. Mida võib välja öelda); varjatud- ebakõlbelised, omakasupüüdlikud, peegeldavad tetud kitsaid erahuvisid Mida on oluline eristada eesmärkide saavutamisel? Horisontaalseid ja vertikaalseid seoseid EESMÄRKIDE süsteemis on oluline eristada · vertikaalseid seoseid- eesmärk vahend seosega, üks eesmärk on keskne (teisest kõrgemal) · horisontaalseid seoseid- kaks ühel tasandil olevat eesmärki, üks ei ole parem kui teine VERTIKAALSED SEOSED eesmärkide süsteemis (hierarhilisest aspektist lähtudes) lk 73 · pea- ja kõrvaleesmärgid- eesmärk -vahend seos
sotsioloogilised (riigi ja õiguse funktsionaalsed) doktriinid ja kontseptsioonid. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jaotub õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda: era- ja avalik õigus. Nende vanimaks eristamise kriteeriumiks on nn huviteooria, mis põhineb Rooma õigusteadusel. Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud (riigi) huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. On olemas ka avalikud õiguse norme, mis kaitsevad erahuvisid. 17. Õiguse süsteemi mõiste ja kultuur. Õigussüsteem-ajalooliselt kujunenud õiguse sisemine ühtsus, mis tähendab positiivset õigust moodustavate õigusnormide jaotamist õigusliku reguleerimise objekti ja õigusliku reguleerimise meetodi järgi erinevatesse rühmadesse. Klassifitseerimisel rühmitatakse põhiliselt: 1) õigusliku reguleerimise objekt alusel. 2) Õiguslik reguleerimise meetodi alusel. Õiguse põhivaldkonnad: 1) Õigusharud 2) Õigusinstituudid 3) Õigusnormid.
Õiguskorra jagunemine õigusvaldkondadeks omab praktilist tähendust saab kindlaks määrata, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsuseid langetama. Vanimaks eristamise kriteeriumiks on nn huviteooria, põhineb Rooma õigusteadusel. Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud (riigi) huvid, siis kuulub ka probleem avalikku õigusesse. On olemas avaliku õiguse norme, mis kaitsevad erahuvisid. Mõned eraõiguse normid on loodud valikest huvidest lähtuvalt. St lähtudes huviteooriast ei ole alati võimalik eristada õiguse valdkondi. Kaasajal subjekti teooria õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis (koordinatsioonisuhtes). Avaliku õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhtes). Koordinatsioonisuhete puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsuseid peale panna
eesmärkide ja vastava põhiõiguse olemusega. Seega ei ole juriidilised isikud loomulikud põhiõiguste kandjad nagu inimesed. PS 9 lg 2 ei tee vahet Eesti ning välismaa juriidilistel isikutel. Juriidiliste isikute üldine eesmärk on üldjuhul nende taga seisvate isikute huvide teostamine. Põhiõiguste kaitse laieneb üldjuhul kõikidele juriidilistele isikutele, mis on loodud kaitsma erahuvisid. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on olukord keerulisem, kuna need isikud on eelkõige riigi poolt loodud subjektid, mille taga seisab riik, mitte erasubjektid. Juriidilistel isikutel puudub põhiõigusvõime, kui see õigus on lahutamatult seotud füüsilistele isikutele omaste nähtustega, nt õigus elule või piinamiskeeld. 18.4. Põhiõiguste adressaadid Adressaadid on subjektid, kes peavad põhiõigustest juhinduma ja kelle suhtes õigustatud isik
See ei tähenda, et riik ei või osaleda eraõiguslikes suhetes. 5 Teadlased ei ole veel jõudnud nii kaugele, et välja töötada kindel kriteerium, millega eristada avalikku ja eraõigust. Selleks on välja töötatud rida doktriine. 1. Huviteooria – lähtub õigusnormi huvi suundumusest. Avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist. Sageli lähtuvad paljud õigusnormid nii avalikust kui ka erahuvist. (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine – kas era- või avalik õigus
Teoreetiline ja moraalne skepsis kujuneb. Ainult edukus maksis. Kõnekunst on veenmiskunst, mitte veendumuste kunst. "Ma usun, et see on nii, aga ma pole selles kindel." "Mesi on magus, seda ma tunnistan, aga ma ei julge seda kinnitada." Sofism omandab sõimusõna tähenduse. PROTAGORAS Atterast (480-410) Tüüpiline näide sofistidest. Inimesele ei lähe tegelikult korda, milline maailma ta ümber on. Kujutlused teenivad erahuvisid. Inimene on mõõduks kõigile asjadele (homo mensura) kuivõrd nad eksisteerivad või ei eksisteeri. Absoluutset tõde ei ole olemas, on subjektiivne tõde. Mõõdupuu on konkreetses inimeses. Aine osakesed ja nende voolamine määrab kõik ära. Mitte jumalus ega maailm pole esikohal, vaid inimene. Nõrk allub seadusele, ta on rumal, teenib võõraid huve. Tugev ei lase ennast segada (eetiline järeldus). Moraal on heaoluõpetus. GORGIAS (485-380): Põhiväide - "Mitte midagi ei ole olemas"
pretseptiiv-normiadressaadid ning pretseptiivsus väljendub asjaolus, et avalikus õiguses toimib aktiivadressaat passiivadressaadi suhtes dikteerivalt, ettemääravalt, ühepoolselt. Kaasajal levinud teooriatest võib välja tuua järgmised doktriinid: 8 Huviteooria huvi suundumusest lähtuvalt avalik õigus teenib avalikke huvisid ja eraõigus erahuvisid. Doktriini motoks on Rooma juristi Ulpianuse moto, et "Avalik õigus on see mis, puudutab Rooma riigi huve ja eraõigus lähtub üksikisiku kasust". See teooria pole piisav, selleks, et eristada era- ja avaliku õiguse norme, sest mitmed eraõiguse normid lähtuvad samuti avalikest huvidest ning vastupidi. Subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e alluvussuhteid ja eraõigus seevastu suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel
sest nad ei ole mainitud normide loomiseks kõrgemaastmelise normi poolt dispositiivselt õigustatud, küll aga pretseptiivselt õigustatud või kohustatud. Järelikult peavad kõik tsiviilkoodeksi normid olema avalik-õiguslikud. Kaasajal levinud teooriatest võib nimetada kolme olulisemat: 1) huviteooria, mis lähtub õigusnormi huvisuundumisest. Selle alusel teenib avalik õigus avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Üldtuntud on Rooma juristi Ulpianuse (170- 228 e.m.a.) tsitaat: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem - avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Nimetatud teooria aktsenteerib tähelepanu küll era- ja avaliku õiguse piiritlemise ühele olulisele aspektile, kuid ta ei võimalda siiski nende selgepiirilist eraldamist. Ja seda põhjusel, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii
sest nad ei ole mainitud normide loomiseks kõrgemaastmelise normi poolt dispositiivselt õigustatud, küll aga pretseptiivselt õigustatud või kohustatud. Järelikult peavad kõik tsiviilkoodeksi normid olema avalik-õiguslikud. Kaasajal levinud teooriatest võib nimetada kolme olulisemat: 1) huviteooria, mis lähtub õigusnormi huvisuundumisest. Selle alusel teenib avalik õigus avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Üldtuntud on Rooma juristi Ulpianuse (170- 228 e.m.a.) tsitaat: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem - avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Nimetatud teooria aktsenteerib tähelepanu küll era- ja avaliku õiguse piiritlemise ühele olulisele aspektile, kuid ta ei võimalda siiski nende selgepiirilist eraldamist. Ja seda põhjusel, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii
eelistamisest, jääb jutt õigusnormi legitiimsusest vaid hämamiseks. Ühiskonna arenedes muutub nii riigi asend sotsiaalses süsteemis kui ka tema funktsioon. Inimeste ühiselulised kooslused soovivad üha ilmsemalt vabaneda ülimusliku riigivõimu totaalsest survest. Riik peab muutuma ühiskonnaelu administratiivse korraldamise institutsiooniks, sõna otseses mõttes teenindavaks allsüsteemiks, pakkumaks avalikku teenust valdkondades, mis jäävad väljapoole üksiksubjektide erahuvisid. Kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni vastuvõtmisega on loodud alus Eesti ühiskonna laialdasele kaasamisele avaliku võimu tegevussfääri. Kahjuks on selle dokumendiga seatud eesmärkide tegelik elluviimine jäänud üsna tagasihoidlikuks. Kodanikualgatusele ei ole antud vajalikku tegevus- ja arenguruumi ning võimalusi ning on jäänud põhiliselt kõrvale avaliku poliitika ja õigusloome protsessist.