kontratseptiivide kasutamine, suitsetamine ja varajane suguelu algus (R. Labotkin, 2002). 3.2 Diagnoosimine Emakakaelavähi avastamiseks on mitu varianti. Kõige enam kasutatakse selleks PAP-testi, kuid ka HPV-testi. 3.2.1 PAP-testi kasutamine PAP-testi (mida tuntakse ka kasutatakse Papanicolaou äigepreparaadina) kasutatakse emakakaelavähi sõeluuringutel ja pidevalt günekoloogilistes läbivaatlustes (kontrollides), mille abil saab hõlpsasti avastada muutusi emakakaela epiteelrakkudes, enne kui tekib võimalus emakakaela vähieelse seisundi või emakakaelavähi arenemiseks. 3.2.1.1 PAP-testi tegemine PAP-testis võetakse emakakaela limaskesta pinnalt ja emakakaelakanalist spetsiaalse vahendiga rakuproov. Pärast proovi võtmist kantakse materjal alusklaasile ja saadetakse laborisse uurimiseks. PAP testi võtmine on valutusisn selle võtmiseks kulub ligikaudu 10 -15 minutit (Terja Raud, 13.05.2007). 3.2.2 HPV-test
närvirakkudesse hüaliinne mass Lewy kehakestena Tavaliselt rakud hävivad. Vakuoolne düstroofia Avaldub rakus vakuoolide ehk tühikute tekkimisega, mille sees on valku sisalduv vedelik. Võib taandareneda, kuid enamasti on lõpp ebasoodne, rakk hävineb Esineb: Maksarakkudes Epidermises Neerurakkudes Neerupealiste rakkudes Lihasrakkudes Närvikoe rakkudes Sarvdüstroofia Avaldub, kas liigse väärastunud sarvaine ehk keratiini moodustumisega epiteelrakkudes või kohtades, kus normaalselt üldse sarvestumist ei toimu. Liigsarvestus ehk hüperkeratoos sarvaine liigne moodustumine sarvestuvas epiteelis. Võib tekkida füsioloogilistes tingimustes Näiteks: peopesadel ja jalataldadel füüsilise töö korral Patoloogiliselt esineb papilloomides või nahasarves. Kaasasündinud haigus ihtüoos ehk soomustõbi. Pärilikud aminohapetega seotud düstroofiad Metabolismi häired, mille põhjuseks on geneetilist päritolu
UDAR, PIIMA TEKKIMINE JA VÄLJUTAMINE UDAR hakkab arenema 1,4 cm pikkuse (1 kuu vanuse) idulase nahasopistisest. Udar kujuneb lõplikult välja tiinusajal. Alveoolides moodustub globuliinirikas kleepjas vedelik, mis annabki hiljem piimaga ühinedes ternespiima. Piima eritumine algab alles veidi enne poegimist või kohe pärast seda Lehma toodanguvõimu määrab alveoolirakkude arv udaras Alveoolide ja väikeste viimakäikude epiteelrakkudes toimuvad keerukad biokeemilised protsessid- piimasekretsioon Piima moodustamisest udaras võtab kaudselt osa kogu organism Piimavalk moodustub vereplasma globuliinist ja vabadest aminohapetest Osa valke läheb verest üle piima keemiliste muutusteta Piimasuhkur tekib veresuhkrust ja madalmolekulaarsetest lenduvatest rasvhapetest Piimarasva koostises on peamiselt vereplasma neutraalsed rasvad ja rasvhapped
Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev, näiteks inimese rinnapiim on võrreldes lehmapiimaga vesine ja suhkrurikas, seevastu lehma piimas on vähem suhkruid ja enam valku. Süsivesikud on piimas eranditult suhkrutena, neist tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur (Vikipeedia, 2014). Normaalne piim on nõrgalt happeline (Kiiman, 2011). 1.2. Piima teke Alveoolide ja väikeste viimakäikude epiteelrakkudes toimuvate keerukate biokeemiliste protsesside tagajärjel toimuvat piima moodustumist nimetatakse piimasekretsiooniks. Piima moodustamisel on roll kogu organismil, näiteks globuliinist ja vabadest aminohapetest saab piimavalgu. On ka valke mis kanduvad keemiliste muutusteta verest piima. Vereplasma rasvhapped ja neutraalsed rasvad on põhiliseks koostisosaks piimarasval, mida sünteesitakse glütseriinist
2)munandimanused (2) spermavedeliku lisamine; 3)seemnejuhad (2); 4) seemnepõiekesed (2) 5)ampullid (2) spermavedeliku lisamine; 6)eesnääre (1) spermavedeliku lisamine; 7)sugutisibulanäärmed. 103. Spermide teke ja kulg Spermid tekivad terve eluaeg munandites, pidevalt spetsiaalsetes epiteelrakkudes. Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 104. Naise suguelundid Välimised: 1) suured ja väikesed häbememokad paksud naha
rat hingamisteede limaskesta epiteelrakud, hingamisteede hing.teede limaskest kus toimub viiruse limaskest või epiteelrakud, kus Viirus paljuneb esmane paljunemine konjunktiivid. Kui toimub viiruse limaskesta levib alumistele levib verega- paljunemine; epiteelrakkudes hingamisteedele ilmub nahale võib levida Põhjustades nende lööve alumistesse hävimise- hing.teedesse >ripsepiteeli talitlus kahjustub->levib põletik epit.aluses koes.- >hingamisteede põletiklisandub
Akuutne – äge. Ehk põhjustab peensoole põletikku - enteriiti Kliiniline pilt > oksendamine, kõhulahtisus, palavik – dehüdratatsioon. Levib väljaheidetega. Tekib kiiresti tervistumine ehk patogeen ei jää organismi. Viiruse eritamine roojaga Fekaal-oraalne levik Sage kevadel ja talvel, kui söötmistingimused on halvemad Lehmad võivad olla nakkusallikaks vasikatele 14 viirustüve Limaskesta epiteelrakkudes Peamised muutused tühisooles, kuid ka niudesooles Soole limaskesta kahjustused Soole talitlushäired Väheneb laktaasi kogus -> laktoositalumatus Inkubatsioon 12-24 h Tunnused: kõhulahtisus, dehüdratsioon, kõhnumine, väljaheited vedelad ning kollakasvalged, palavik puudub!, jäsemete värin, suust eritub venivat sülge, pulsisagedus kuni 160 lööki minutis 12. Latentsete virooside patogenees (veiste herpesviroos)
2) suguti. Sisemised: 1)munandid (2) neis toimub spermatosoidide valmimine; 2)munandimanused (2) spermavedeliku lisamine; 3)seemnejuhad (2); 4)seemnejuhaampullid (2) spermavedeliku lisamine; 5)eesnääre (1) spermavedeliku lisamine; 6)purskejuha (1). 78. Spermide teke ja kulg mehe organismis: (joonis 14) Spermid tekivad terve eluaeg munandites. Pidevalt spetsiaalsetes epiteelrakkudes. Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 79. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14)
Välimised: munandikott, suguti Sisemised: munandid toimub seemnerakkude(spermatosoidide) valmimine, munandimanused toimub seemnerakkude aeglane küpsemine, seemnejuhad-sperma väljajuhtimine, seemnepõiekesed-nõre lisandub spermale, muutes aktiivseks liikuma seemnerakke, eesnääre lisab spermavedelikku, purskejuha selle kaudu toimub seemnepurse. 103. Spermide teke ja kulg mehe organismis: (joonis 14) Spermid tekivad terve eluaeg munandites. Pidevalt spetsiaalsetes epiteelrakkudes. Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 104. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: suured&väikesed häbememokad(sisemiste elundite kaitse), kliitor(erektsioonivõime).
Välimised: munandikott, suguti Sisemised: munandid – toimub seemnerakkude(spermatosoidide) valmimine, munandimanused – toimub seemnerakkude aeglane küpsemine, seemnejuhad- sperma väljajuhtimine, seemnepõiekesed-nõre lisandub spermale, muutes aktiivseks liikuma seemnerakke, eesnääre – lisab spermavedelikku, purskejuha – selle kaudu toimub seemnepurse. 103. Spermide teke ja kulg mehe organismis: (joonis 14) Spermid tekivad terve eluaeg munandites. Pidevalt spetsiaalsetes epiteelrakkudes. Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 104. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: suured&väikesed häbememokad(sisemiste elundite kaitse), kliitor(erektsioonivõime).
kodulinde (kanu, hanesid, parte jt), harvem ka sigu. Teatud tüüpi lindude gripi viirus võib nakatada ka teisi imetajaid, sh on viirusetüüp A(H5N1) ohtlik inimestele. Kodulindude haigestumus ja suremus sõltub viirusetüvest. Eriti kõrge patogeensusega linnugripi korral on lindude suremus praktiliselt täielik. Joonis 1. Näeme värvitud transmissiooni- ehk läbivkiirguse elektonmikroskoop pilti linnugripiviirusest (kuldne) ja epiteelrakkudes (rohelised). [10] Joonis 1. Linnugripi viirus [10] Looduses kannavad nakkust edasi eeskätt rändavad veelinnud, kes ise seda taudi tihti ägedas vormis ei põe. Viirus levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ja vee kaudu; seda võivad edasi kanda koerad, kassid, närilised ja ka inimesed, samuti saastunud transpordivahendid ja teised esemed. Viirus püsib väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid, kuid hävib kiiresti
(joonis 14) Välimised: 1)munandikott; 2) suguti. Sisemised: 1)munandid (2) neis toimub spermatosoidide valmimine; 2)munandimanused (2) spermavedeliku lisamine; 3)seemnejuhad (2); 4)ampullid (2) spermavedeliku lisamine; 5)eesnääre (1) spermavedeliku lisamine; 6)purskejuha (1). 78. Spermide teke ja kulg mehe organismis: (joonis 14) Spermid tekivad terve eluaeg munandites. Pidevalt spetsiaalsetes epiteelrakkudes. Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 79. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: 1) suured ja väikesed häbememokad sisemiste elundite kaitse (sisepind
Toimekoht on peen- ja jämesool. Vasika, sea, küüliku, kutsikate ja inimeste enteriit. Toimub bakteri adhesioon epiteelirakkudele. Mikroon kinnistub pilide abil mikrohattudele. Absorbeeruvate mikrohattude kahjustus võib põhjustada kõhulahtisust. Tekkemehhanism pole veel hästi teada. 12. Salmonellaenteriit patogenees Peremehele kohastunud serotüübid põhjustavad tõsisemaid haiguseid. Salmonella serotüüpide virulentsus on seotud nende võimega tungida ja paljuneda epiteelrakkudes. Jäävad makrofaagides ellu ja areneb süsteemne haigus. Mikroob kinnitub pilide abiga soolestiku limaskestale. Toimub bakteri invasioon limaskesta. Järgnevalt aktiveeritakse tüüp III sekretsiooni süsteem (TTSS). TTSS on proteiinide kompleks, mis moodustab nõelataolisi struktuure, et transportida virulentsusfaktoreid bakterist peremeesrakku. See muundab limaskesta raku membraane. Selliselt on hõlbustatud bakterite sissevõtmine
-täht- intermediaalsed filamendid -hemidesmosoom -ühendus ainult basaalmembraaniga Aukliidused – väikeste molekulide liikumine ühest rakust teise(konneksoonid). Moodustub väike kanal. Jätked (haralised epiteelrakud) -näärmete korvrakud, varbapulbi rakud ja tüümuse epiteliaalset päritolu stroomarakud. Tonofibrillid – peened kiud epiteelis,koosnevad keratiinintermediaalsetest filamentidest, sarnased desmosoomide ja hemidesmosoomidega. Epiteelrakkudes olevad olulised komponendid *Adhesioonimolekulid: peamised: - Ca2+ - sõltuvad molekulid(kadheriinid ja selektiinid) -Ca2+ sõltumatud mplekulid(lg perekond, integriinid.
kontraheeruvad. 5. ATP energia arvel toimub aktiini ja müosiini lahtihaakumine. 6. Käivitub Ca-pump, mis viib Ca tagasi sarkoplasmaatilise retiikulumi torukestesse. 7. Lihas lõtvub. 56. Piima ja muna biokeemia. vt praktikumi lehte Piima keemiline koostis: Vesi 88%, kuivaine 12%, rasv 4%, valk 3- 3,5% (kaseiin), laktoos 4- 4,5%, min.ained 0,7% . Piim sünteesitakse piimanäärme epiteelrakkudes vere komponentidest, sisaldab ioone ja molekule. Muna keemiline koostis: Vesi 75%, kuivaine 25%, rasv 11%, proteiin 12%, süsivesikud 1%, mineraalained 1 %. 57. Vere biokeemiline koostis, selle muutused patoloogiliste protsesside korral. Vesi 92%, proteiinid 7% ja muud ained 1% (glükoos, rasvhapped). Glükoosi keskmiselt 60...110mg% (3,3...6 mmol/l). Kõhunäärme patoloogiliste muutuste juures (insuliini vähene tootmine) võib glükoosi sisaldus veres olla kõrge. 58
membraani, omandades ajutise membraani. See toimub tänu VP6 interaktsioonile membraanides asuva NSP4 valgu tsütoplasmaatilise (C-terminaalse) domääniga. Järgnevalt ajutine membraan eemaldatakse ja asendatakse valgukihiga (virioni väliskiht, VP4 ja VP7). VP7 seondamine (ER-ist virionidele) sõltub Ca2+ ioonidest (Ca2+ puudumisel virionide väliskiht ei moodustu). Virionide vabanemine võib toimuda sarnaselt reoviirustele rakkude lüüsimisel. Andmed rotaviiruse infektsioonist polaarsetes epiteelrakkudes lubavad aga oletada, et eksisteerib ka alternatiivne viiruse vabanemise tee vabanemine mittestandardse vesikulaarse transpordi abil. 3.2.9. Infektsiooni mõju peremeesrakule Rakukultuuris (mittepolariseeritud rakkudes) on rotaviirused tsütotoksilised, kuid kas see on sama moodi ka loomulikus infektsiooniks (seal on rotaviiruse peremeesrakkudeks polariseeritud peensoole epiteeli rakud) ei ole päris selge. Tsütotoksilisus tuleneb:
31. Piima teke, sõõrdumine ja väljutamine · UDAR hakkab arenema 1,4 cm pikkuse (1 kuu vanuse) idulase nahasopistisest. Udar kujuneb lõplikult välja tiinusajal. Alveoolides moodustub globuliinirikas kleepjas vedelik, mis annabki hiljem piimaga ühinedes ternespiima. · Piima eritumine algab alles veidi enne poegimist või kohe pärast seda. · Lehma toodanguvõime määrab alveoolirakkude arv udaras. · Alveoolide ja väikeste viimakäikude epiteelrakkudes toimuvad keerukad biokeemilised protsessid - piimasekretsioon · Piima moodustamisest udaras võtab kaudselt osa kogu organism. · Piimavalk moodustub vereplasma globuliinist ja vabadest aminohapetest. · Osa valke läheb verest üle piima keemiliste muutusteta · Piimasuhkur tekib veresuhkrust ja madalmolekulaarsetest lenduvatest rasvhapetest. · Piimarasva koostises on peamiselt vereplasma neutraalsed rasvad ja rasvhapped.
annaabi.ee 
