tahtmatu urineerimine. Hoo ajal haige valu ei tunne. Fokaalne hoog • Fokaalse hoo puhul haige tavaliselt ei kuku, tekivad tahtele allumatud liigutused jäseme(te)s või näos. Teadvuse säilimise puhul ei pruugi muud väljendust ollagi. Fokaalset tüüpi hoogu haiged ise sageli ei pane tähelegi, see võib märkamatuks jääda ka kaaslastele (eriti lapseeas). Epilepsia vormid ja nende edasikandumise risk • Sümptomaatilise epilepsia puhul on tegemist epileptiliste hoogudega, mis on tekitatud ajukoores oleva püsiva kahjustuskolde poolt. Kolle ise on ajutrauma või muu peaajukahjustuse tagajärg. • Arusaadavalt on selles grupis pärilikkuse osa kõige väiksem, aga siiski pisut suurem kui keskmiselt elanikkonnas. Kui ühel vanemal on epilepsia, siis lapse haigestumisrisk on 1–2% • Teadmata põhjusega epilepsia. Kõige sagedamini (umbes 60% juhtudest) esineb olukordi, kus arstid ei
Kas seda on võimalik ravida? Mida pean teadma epilepsia haigete kohta ja kuidas saan mina neid abistada. MIS ON EPILEPSIA Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on iseenesest tekkivad ning korduvaltesinevad epileptilised hood. Epilepsia teine eestikeelne nimi on langetõbi, mis on aga vana, ebatäpne ja eksitav termin. Epilepsia on närvihaigus, mitte vaimuhaigus. Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse tekib epileptiline hoog. Epileptilise kolde tekkimise põhjused võivad olla: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, ajukasvajad, peatraumad, ainevahetushäired, mürgitused jms. Enamasti aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha .Epileptilised hood avalduvad mitut
Oluline unehügieen, piirata kohvi alkoholi. Vajadusel farmakoloogiline ravi. Ortostaatiline hüpotensioon – voodi peaosa tõstmine kõrgemaks, soolase tarve. Seksuaalne düsfunktsioon meestel – vajadusel potentsiravimid. 13. Mis on epilepsia kui aktiivse seisundi tekkepõhjus? Millest sõltub hoogude iseloom? Närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Põhjuseks on peaaju neuronite bioelektrilise talitluse häire. Epileptiliste hoogude iseloom sõltub häirunud neuronite lokalisatsioonist ajus. 14. Idiopaatiline ja sümptomaatiline epilepsia. Idiopaatiline epilepsia - tekke aluseks võivad olla pärilikud ioonkanali või virgatsainete ja retseptorite talitluse häired. Sümptomaatiline epilepsia- on seostatud peaajukahjustuse või kesknärvisüsteemihaigusega. 15. Mis on epileptiline staatus, miks seda seisundit on tarvilik ravida ja millega kupeeritakse seda?
jälgima. Kui teed füüsilist tööd ja trenni siis tegevused alandavad tugevalt veresuhkrut. Siis peab olema tähelepanelik , et ei laseks suhkrutaset veres liiga alla ,et ei tekiks hüpoglükeemia Hüpoglükeemia Hüpoglükeemia – normist madalam veresuhkru tase (< 3 mmol/l). Tekivad aju funktsiooni häired, millele on iseloomulik kiire teadvuseisundi halvenemine. Esineb tavaliselt suhkruhaigetel, kuid võib kaasuda ka epileptiliste krampidega ning joomasööstu järgselt, samuti võib kaasuda kuumarabanduse ja alajahtumisega Tunnused: Anamneesis suhkruhaigus, haige võib hüpoglükeemia teket tunda Higistamine, külm kleepuv nahk Südamepekslemine, pulss kiire ja tugev Nõrkus, minestustunne, näljatunne Segasusseisund või agressiivsus Reageerimistase halveneb Nägemishäired (kahelinägemine) Lihasvärinad ja –tõmblused
ka kaaslastele (eriti lapseeas). Pärilikkus Reeglina ei ole epilepsia pärilik haigus. Oluline on aga kohe lisada, et pärilikkusega seotu on keeruline ning mitmetel põhjustel ei saa sellele vastata üheselt. Esiteks, termin «epilepsia» ei kujuta endast ainult üht haigust, vaid suhteliselt erinevaid seisundeid, mille edasikandumise risk on samuti erinev. Lapse saamisel ei ole epilepsia enamasti mingiks takistuseks. Lapsel, kelle ühel vanemal on epileptilised hood, on oht epileptiliste hoogude tekkimiseks vaid kaduvväikselt suurem kui keskmiselt elanikkonnas. Samas on olemas ka harvaesinevaid pärilikke haigusi, mille üheks sümptomiks (paljude seast) on epileptilised hood. EPILEPTILISE HOO ESMAABI Suured (ehk generaliseerunud) hood lakkavad tavaliselt iseenesest umbes 1 - 5 minuti möödudes (sõltub muidugi konkreetsest juhust). Mida teha 1. Jääge ise rahulikuks! 2. Kui ilmnevad hoo eeltunnused (juhul, kui neid on), asetage haige voodile või
Närvirakkudel on puhke- ja ergastusoleku vahel kindel lävend ning stiimul peab reaktsiooni tekitamiseks suutma seda lävendit ületada. Kui see lävend on aga seatud liiga madalale, muutuvad närvirakud üliaktiivseks ning reageerivad sünkroonis. Kui ülereageerimine levib üle aju, on tulemuseks langetõvehoo", selgitas Penn State'i ülikooli teadlane Timothy Jegla. ( Science Daily) 5 Mis on epilepsia tekkimise põhjuseks? Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse tekib epileptiline hoog. Epileptilise kolde tekkimise põhjused võivad olla: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, ajukasvajad, peatraumad, ainevahetushäired, mürgitused jms. Enamasti aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. (ENE nr2)
üldsümptomitega kulgev sündroom, mis kestab üle 24 tunni ja millel on tõenäoliselt vaskulaarne põhjus. TIA transitoorne isheemiline atakk. Neuroloogiline defitsiit taandub täielikult ööpäeva jooksul. Riskifaktorid: · Peaaju anatoomilised iseärasused · Ateroskleroos · Vaskuliidid · Kardiovaskulaarse süsteemi haigused · Vere koostise muutused · Diabeet, suitsetamine, alkoholism, rasvumine, väheliikuv eluviis, perekondlik eelsoodumus 11. Epileptiliste hoogude üldine liigitus manifestatsiooni alusel · Partsiaalsed hood o Lihtsad partsiaalsed hood teadvus pole häiritud o Komplekssed partsiaalsed hood o Partsiaalsed hood, mis arenevad generaliseerituks · Generaliseerunud hood - teadvusehäirega o Absansid o Müokloonilised hood o Kloonilised hood o Toonilised hood o Toonilis-kloonilised hood o Atoonilised hood
füüsilist koormust. Süvenev teadvushäire ajukasvajaga haigel viitab suure tõenäosusega ajutüve pitsumisele kas kaasuvast tursest või verevalumist kasvajasse. Tugevate näovalude teke mälumisel viitab kas kolmiknärvi või keelealuse närvi neuralgiale. Haiguse kulus tuleb lühidalt kirjeldada ka eelnevat ravi ning selle tulemusi. Kajastamist peaks leidma ka töövõimetus haiguse jooksul Üldanamnees Perekonnaanamnees. Neuroloogilised haigused suguvõsas. Epileptiliste hoogude olemasolul tuleb huvi tunda spasmide, mitut laadi krampide ja muude hoogude kohta suguvõsas. Migreeni korral selgitada peavalu tüüp, mis on olnud või on suguvõsa liikmetel. Vajadusel koostada sugupuu (eriti krooniliste neuromuskulaarsete haiguste puhul). Antenataalne ja perinataalne periood. Kas emal oli raseduse kestel nakkushaigusi või traumasid, kas sünnituse kulg oli normaalne, kas iaps lubati koju õigeaegselt? Areng. Kui vanalt hakkas laps kõndima ja rääkima
roojamine ja kusemine. Kuna 61%-l juhtudest ei ole epilepsia tekkepõhjused teada, on väga raske anda nõu haiguse ennetamiseks.Üheks riskifaktoriks on alkohol. Tõelistel alkohoolikutel on teiste inimestega võrreldes risk saada epileptiline hoog 10-korda suurem. Ka epilepsiat põdev inimene peaks hoogude vältimiseks piirama alkoholi tarbimist, kuid mõõdukas alkoholi tarbimine ei suurenda hoogude hulka. Kindlasti tuleb epileptiliste hoogude vältimiseks korrapäraselt tarvitada epilepsiavastaseid ravimeid. Esmaabi Kui inimest tabab äge epilepsiahoog, tuleb jälgida, et ta ei vigastaks ennast krambi ajal. Liigutusi takistada ei tohi, pea alla võib panna midagi pehmet või hoida pead käte vahel. Tuleks vabastada kaelus, et hingamine oleks vaba ja keerata inimene küljele. Haiget ei tohi 30 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin
Ataksia koordinatsioonihäired, eriti jalgades (tagajärgedeks veider kõnnak). Astaasia-abaasia võimetus ilma abita seista. Jäseme või kogu keha rõhutatud värisemine või vappumine. Diagnoosi peab suhtuma ettevaatusega kui on tegemist · närvisüsteemi orgaanilise häirega · eelnevalt hästi kohanenud, normaalse perekonnaelu ja suhetega indiviidiga. Dissotsiatiivsed krambid. Liigutuste poolest võivad dis. Krambid olla väga sarnased epileptiliste krampidega, kuid ei esine keelde hammustamist, kukkumisest tingitud vigastusi, jne. Dissotsiatiivne hüpesteesia ja anesteesia. Tundlikkuse kaotus, enamasti koos kaebustega paresteesiale. Dis. Nägemise kaotus on väga harv täielik. Dis. Kurtus või anosmia esinevad palju harvemini kui tundlikkuse- või nägemishäired. Diagnoosimine Söömishäired Klassifitseerimine Söömishäired (F50) - Anorexia nervosa - Bulimia nervosa Anorexia nervosa
) * kompleksed partsiaalsed hood (teadvushäirega), *partsiaalsed hood mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks. Toimuvad piiratud ajuosas, aga võivad levid aka teistele ajuosadele. 3)Mitteklassifitseeritavad epileptilised hood. Hoo tüübi täpseks määramiseks on vajalik hoo võimalikult täpne kirjeldus (pealtnägijate abi) ja mõningad uuringud (elektroentsefalograafia). Diagnoositakse, kui esineb 2 või enam hoogu. Epilepsia põhjused: Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse - tekib epileptiline hoog. Üsna sageli ei ole epilepsia põhjust võimalik kindlaks määrata. Tekkepõhjused võivad olla erinevad: sünnitrauma, kasvajad, peaajutraumad,infektsioonid. Epilepsia raviks on kaks võimalust: medikamentoosne ravi (ravimid) ja kirurgiline ravi. Ravima medikamentoosselt hakatakse siis, kui on olnud vähemalt kaks hoogu
Dissotsiatiivne hüpesteesia ja anesteesia (sensoorsed häired) - Tundlikkuse kaotus, enamasti koos kaebustega paresteesiale - Dissotsiatiivne nägemise kaotus on väga harva täielik - Vaatamata kaebustele nägemise kaotuse üle on patsiendi liikuvus ja motoorne talitlus üllatavalt head - Dissotsiatiivne kurtus või anosmia esinevad harvemini kui tundlikkuse või nägemishäired Dissotsiatiivsed krambid - Liigutuste poolt võivad olla sarnased epileptiliste krampidega kuid ei esine: keelde hammustamist, uriinipidamatust, puudub teadvusekaotus vaid on stuupor või transs, puudub iseloomulik EEG leid ISIKSUSEHÄIRED - Ärmuslikud või olulised kõrvalekalded - Paljudes psüühika ja käitumise valdkondades: tajumises, mõtlemises, tunnetes, suhetes - Püsivad seisundid, käitumisviisid - Väljendavad loomulikku elustiili, suhtlemisviisi - Arenguseisundid
5. Hescheli gyri on ka TS-s ja seotud autitiivse ajukoorega + Wernice prk (planum temporale) – amnestilised sdr. – skisofreenia TS funktsiooni näide – epilepsia Sissetuleva sensoorse info/stiimuli analüüs • epileptiliste hoogudega seotud spt: • Jalutad metsas: vaatad linde, püüad meelde jätta erinevaid liike, et edasi rääkida… – visuaalsed ja kuulmisillusioonid/hallutsinatsioonid; • Järsku märkad teel madu ja jääd seisma – afektiivsed sümptomid; • Muudad teed, et vaadata linde mujal – kognitiivsed häired; • Milline TS funktsioon siin osales
Ruumilised protsessid Geomeetria, suunataju, kujundite mõtteline pööramine © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 17 Ajupoolkerad on omavahel ühendatud mõhnkeha abil. Mõhnkeha läbilõikamisel (epileptiliste krampide leevendamiseks) saadakse poolitatud ajuga patsiendid, kellel on osutunud võimalikuks uurida vasakus ja paremas ajupoolkeras paiknevate psüühiliste funktsioonide lateralisatsiooni n-ö puhastes oludes. Tabel annab mõningase ettekujutuse funktsioonidest, millel on lateraliseeritus ilmekamalt väljendunud. Need tulemused on saadud valdavalt psüühiliste funktsioonide lateralisatsiooni lokaalsete ajukahjustustega patsientidel uurides
annaabi.ee 
