Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica Pseudomonas aeruginosa Aeromonas hydrophila Vibrio cholerae Campylobacter jejuni Helicobacter pylory Legionella pneumophila Haemophilus influenzae Bordetella pertussis
Haigestumise oht on põhiliselt toore või halvasti küpsetatud liha (sagedamini linnuliha), tooreste linnumunade söömisel, kui need on salmonellatekitajatega saastunud. Salmonelloosi haigestumise esimesed nähud (oksendamine, kõhuvalu) võivad paar päeva hiljem pea ja kõhuvalu, kõhulahtisuse ja kõrge palavikuga. Haigusnähud kestavad mitu päeva. Võib esineda ka liigesevalu. Salmonelloos Salmonelloses (ingl.k.) Jersinioos Bakteri Yersinia enterocolitica poolt põhjustatud toidunakkus. Jersinioosi võib nakatuda haigustekitajaga saastunud sea ja veiseliha liha kaudu, kuhu bakter pääseb looma keelelt ja neelust, ka veega. Kuid haigusetekitajaid võivad edasi kanda ning anda ka kodulinnud, koerad, kassid ja juba nakatunud inimesed. Tavaliselt avaldub jersinioos soolepõletikuna, kuid võib levida üle organismi laiali, andes põletikke ka teistes elundkondades. Peale näilist paranemist võivad hiljem tekkida liigespõletikud.
Escherichia 4. Juhuslik mikrofloora: Streptococcus Pärmid, mikroseened Piima saastumine: 1. Mastiit Saastumine streptokokkidega: S.agalactiae, S.dysgalactiae, S.uberis Corynebacterium pyogenes (suvel) 2. Kolivormne mastiit E.coli, Enterobacter aerogenes (talvel) L.monocytogenes Bacillus cereus Clostridium perfringens 3. Antisanitaarne tootmine Yersinia enterocolitica Staphylococcus Campylobacter E.coli Salmonella Psührotroofne mikrofloora: 1. GN bakterid: Pseudomonas: 60-70% (P.fluorescens, P.putida, P.fragi, P.aeruginosa) Enterobacter: 10-30% (E.aerogenes) Alcaligenes Acinetobacter 2. GP bakterid: Bacillus (B.cereus, B.mycoides, B.coagulans, B.circulans) Staphylococcus Streptococcus
nidega, mis üldjuhul hävinevad selliste temperatuuride juures, mida toidu- ainetööstustes rakendatakse suhteliselt harva. Tähtsamad toidupatogeenid: · Salmonella, · Shigella, · Campylobacter jejuni, · Listeria monocytogenes, · E. coli (enteropatogeenne), · Clostridium botulinum, · Clostridium perfringens, · Brucella abortus, · Mycobacterium bovis, · Staphylococcus aureus, · Vibrio parahaemolyticus, · Vibrio vulnificus, · Yersinia enterocolitica, · Coxiella burnetti. Väga oluliseks bioloogiliseks ohuallikaks toiduainetes on mükotoksiinid. Mükotok- siine produtseerivad erinevad hallitusseened. Toiduainetes on mükotoksiinidest levinumad aflatoksiinid. Aflatoksiine produtseerivad Aspergillus flavus'e ning Aspergillus parasiticus'e liigid. Aflatoksiinid avaldavad inimesele kantserogeenset ja maksa kahjustavat toimet. Toidumürgistusi esile kutsuvaid mikroorganisme võib leiduda laialdaselt nii looduses kui olme tasandil
bronhide, kopsude, liigeste ja süljenäärmete põletikud. Umbes 5% haigetest jääb nakkuskandjaiks. Sellisel juhul jääb Salmonella typhi elutsema inimese sapipõide ja sooleseina. Sealt eritub ta tasapisi roojaga ja võib halva hügieeni korral ligemale aasta jooksul nakatada ka teisi inimesi. Info: http://www.inimene.ee/? disease=k&sisu=disease&did=795&idr=OVz64f1t6V7OKkbi8oms4snflu1 Jersinioos Bakteri Yersinia enterocolitica poolt põhjustatud toidunakkus. Jersinioos levib näriliste ja koduloomade kaudu, inimene nakatub eelkõige sealiha või pastöriseerimata piimatarbides. Tavaliselt avaldub jersinioos soolepõletikuna, kuid võib levida üle organismi laiali, andes põletikke ka teistes elundkondades. Peale näilist paranemist võivad hiljem tekkida liigespõletikud. Jersiiniad on batsillid, mis võivad taluda ka lühiajalist hapnikupuudust. Nad on paljunemisvõimelised -1
mittebakteriaalse päritoluga. Tähtsamad toidupatogeenid, mis võivad saastunud toidu tarbimisel inimestel esile kutsuda toidumürgistusi: 1. Salmonella 2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED Mikrobioloogilise toidumürgistuse e. intoksikatsiooni puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal, sellest ka nimetus eksotoksiinid. Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik
Kampülobakterioosi haigestumine näitab tõusutendentsi. Hävib: t>70ºC, pH 4,0; kuivamisel. Haigestumise vältimine nõuab hügieeninõuete täitmist nii tootja, kui ka tarbija poolt. Kuumutamist vajav toit tuleb tõepoolest korralikult kuumutada, vältida tuleb pastöriseerimata piima ja piimatooteid. 13 Jersinioos Bakteri Yersinia enterocolitica poolt põhjustatud toidunakkus. Jersinioos levib näriliste ja koduloomade kaudu, inimene nakatub eelkõige sealiha või pastöriseerimata piima tarbides. Tavaliselt avaldub jersinioos soolepõletikuna, kuid võib levida üle organismi laiali, andes põletikke ka teistes elundkondades. Peale näilist paranemist võivad hiljem tekkida liigespõletikud. Jersiiniad on batsillid, mis võivad taluda ka lühiajalist hapnikupuudust. Nad on
Ravi ja profülaktika. Eestis on Shigellad ampitsilliin- ja biseptool(=TMP-SMX)resistentsed. Sobivad tseftasidiim, norfloksatsiin, tsiprofloksatsiin. Leviku tõkestamiseks kätepesu jms. Bakterid mõmm :) 05/06 Yersinia Üldist. 11 liiki: tuntumad inimpatogeenid on Y. pestis, Y. pseudotuberculosis (harva inimpatogeenne), Y. enterocolitica. Viimane jaguneb 6 biogruppi, millest 1A inimpatogeenne pole, teised aga küll. Y. pestisel valguline kihn. Mõned liigid, näiteks Y. enterocolitica suudavad elada külmadel temperatuuridel – näiteks külmutatud toidus, vereproduktides. Enterobacteriaceae. G- fakultatiivselt anaeroobne pulk. Fermenteerib, on oksüdaas-. Kuivamisele vastuvõtlikuks muudab välismembraan. LPS koosneb O-polüsahhariidist, tuuma polüsahhariidist, lipiid A-st (endotoksiin). Epidemioloogia.
monocytogenes paljuneda ka külmkapi temperatuuril. Enamus nakkusjuhtudest on üksikud, ent võib tekkida ka epideemiaid. Epideemiad on seotud saastunud loomsete toiduainete tarvitamisega - mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud linnuliha, samuti piim ja piima- saadused ning toores puu- ja juurvili. Listeria. ISIS Medical. (27.09.10) 17 8 JERSINIOOS Jersinioos on bakteri Yersinia enterocolitica poolt põhjustatud toidunakkus. See levib näriliste ja koduloomade kaudu, inimene nakatub eelkõige sealiha või pastöriseerimata piima tarbides. Tavaliselt avaldub jersinioos soolepõletikuna, kuid võib levida üle organismi laiali, andes põletikke ka teistes elundkondades. Peale näilist paranemist võivad hiljem tekkida liigespõletikud. Tekkepõhjused ja - mehhanismid
Hävib ...70 kraadisel kuumutamisel.......C 20 minutiga Hävib...100kraadisel kuumutamisel.......C juures 3 minutiga pH< 4,6 BRUTSELLA SP. BRUTSELLOOS Kriitilised toiduained toorpiima tooted sellest eriti lamba- ja kitsepiim Temperatuuri ja pH toime Säilib jäätises-400C juures 16 nädalat Hävib >...üle 70 kraadi....C juures 1 minutiga pH<5,0 YERSINIA ENTEROCOLITICA-JERSINIOOS Kriitilised toiduained pooltoores sealiha toored subproduktid (sooled) külmas säilitatud saastunud toiduained vaakumpakendis liha ja lihasaadused (böff) Temperatuuri ja pH toime Väga ....... Säilib vasikalihas -160C- -180C juures 6 kuud Säilib piimapakis +40C juures 3 nädalat Hävib toidu termilisel töötlemisel (böff- riskitoit) SHIGELLA SP.-SHIGELLOOS Kriitilised toiduained
42. Kas ekstremofiilid suudavad fotosünteesida IP soojuse arvelt? (ei) 43. Nimeta mõningate haiguste põhjustajaid? Siberi katk. Bacillus anthracis. Botulism. Clostridium botulinum. Koolera. Vibrio cholerae. Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Leptospiroos. Leptospira interrogans. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, Chlamydia jt. Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus
BRUTSELLA SP. BRUTSELLOOS Haigusnähud: · palavik, higistamine, külmavärinad, peavalu, · lihas- ja liigesvalud, · alaseljavalu ja iiveldus · vahel esineb ka kõhukinnisust, kurguvalu ja köha. · vahel suus omapärase maitse Kriitilised toiduained: toorpiimja tooted sellest (eriti lamba- ja kitsepiim 90% ja lehmapiim 10%); Temperatuuri ja pH toime: säilib jäätises- 40ºC juures 16 nädalat; hävib >70ºC juures 1 minutiga; pH < 5,0. YERSINIA ENTEROCOLITICA - JERSINIOOS Haigusnähud: · vesine kõhulahtisus koos kõhuvaluga. · Võivad esineda ka kõhukrambid · väike palavik, iiveldus ja oksendamine, Kriitilised toiduained: pooltoores sealiha; toored subproduktid (sooled); külmas säilitatud saastunud toiduained; vaakumpakendis liha ja lihasaadused. Temperatuuri ja pH toime: väga külmakindel; säilib vasikalihas 16ºC - -18ºC juures 6 kuud; säilib piimapakis + 4ºC juures 3 nädalat;
Alljärgnevalt on toodud vaid mõningad näited olulisemate nakatumisviiside kohta. • otsene kontakt loomadega või nende eritistega ja osistega: katk, erüsipeloid, vesikulaarne stomatiit, streptotrihhioos, leptospiroos, brutselloos, ornitoos, Pasteurella multocida jt; • fekaal-oraalne: strongüloidiaas, giardiaas, amöbiaas, toksoplasmoos, krüptosporidioos, Cam- pylobacter fetus, Campylobacter jejuni, Yersinia enterocolitica, salmonelloosid jt; • inhalatsioon: Q-palavik, ornitoos, Pasteurella multocida, katk, tulareemia, antraks jt; • hammustuse või küünistusega: Pasteurella multocida, marutõbi, katk, kassi- ja rotiküünistustõbi, tulareemia: • vektori abil: katk, tulareemia, tähniline tüüfus, Lyme'i tõbi, Q-palavik, entsefaliidid, trüpanosomiaas, leišmanioos jt; • toiduainetega: brutselloos, tulareemia, tuberkuloos, Q-palavik, listerioos, salmonelloos,
Klebsiellat on paljude tervete inimeste kurgus ja väljaheidetes. Klebsiella on ka sage haiglainfektsioonide põhjustaja. K. pneumoniae põhjustab kopsupõletikku, aga ka uroinfektsioone (ureaasid) ja põskkoopapõletikku. Klebsiella rakkudel on ka paks kapsel. See oli esimene virulentsusfaktor, mis Klebsiellal avastati. Klebsiella on ka üks kõige resistentsem bakter AB suhtes, keda seni tuntakse. *Yersinia. Siia kuuluvad 3 olulist patogeeni: Y. pseudotuberculosis, Y. enterocolitica ja Y. pestis. Avastasid Kitasato ja Yersin 1894. a. Yersin nimetas ta oma õpetaja Pasteuri auks Pasteurella pestis'eks. Esimesed kirjalikud andmed katku kohta olid piiblis (ca. 1320 a ekr.). maailmas on olnud 3 katku pandeemiat, suurim oli 14. sajandil Euroopas. Eestis esines katku viimati Põhjasõja ajal 1710-1712. Katku esineb mitmetes riikides ka praegu. Euroopas ja Austraalias pole viimasel 10 aastal katku esinenud. Muhkkatk ja kopsukatk
Prebiootikumid, soodustavad selektiivselt kasulike soolebakterite paljunemist inimese sooles. Olulisemad bakterhaigused: Siberi katk. Bacillus anthracis. Botulism. Clostridium botulinum. Koolera. Vibrio cholerae. Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. 35 Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, mükoplasmad, klamüüdiad. Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus
negatively affecting color and texture of beef at concentrations of up to 5% and have (Retzlaff et al. 2004). resulted in 2.2–5, 1.4–4.9, 0.40–1.6, 3.6–4.7, Overall, steam pasteurization requires a 1.6–4.9 and 1.5–>3.6 log10 CFU/cm2 reduc- major capital investment, but it can be an tions of Salmonella, E. coli O157:H7, L. additional intervention that can cause further monocytogenes, Yersinia enterocolitica, reductions to those achieved by knife-trim- Enterobacteriaceae, and APC, respectively, ming, washing, and/or chemical rinses before on beef, pig, lamb, or poultry carcass chilling (Dorsa et al. 1996b; Gill and Bryant tissues (Anderson et al. 1988; Gorman et al. 1997b; Phebus et al. 1997; Gill and Landers 1995b, 1997; Hardin et al. 1995; Goddard 2003b). Therefore, in the United States, et al. 1996; Podolac et al. 1996; Kochevar
annaabi.ee 
