Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Enno on kirjutanud ka lasteluuletusi ( “Üks rohutirts läks kõndima”). Täiskasvanuste luulest on kuulsaim “ Nii vaikseks kõik on jäänud”, mis kõneleb inimesest, kes on jõudnud oma elu pöördepunkti ja mõtleb rahulikult minevikust ja tulevikust.
Enno ootsing on graafik, kelle loominguline ampluaa on tohutult lai, ulatudes tänapäeval marginaalsete vanade graafikatehnikate nagu puugravüür, idapärane laudpuulõige ja vaselõige viljelemisest ja õpetamisest digitaalgraafika viljelemise ja õpetamiseni.
Enno on õppinud Tartus Treffneri gümnaasiumis ja Riia Polütehnilises Instituudis, mille kaubandusteaduste osakonna ta lõpetas 1904. Aastatel 1902-1903 töötas Enno "Postimehe" toimetuses, 1904-1905 oli ajakirja "Linda" tegevtoimetaja.
Enno lasteluulest on ilmunud kogu „Üks rohutirts läks kõndima“. Ühel või teisel viisil on Enno luule mõjutanud mitut omapärast eesti luuletajat, näiteks Henrik Visnapuu, Uku Masingut, Paul-Eerik Rummot ja Jaan Kaplinskit.
Enno on avaldanud ka südamliku proosaraamatu "Minu sõbrad" (1910). Enno tähendus eesti luule kaanoni avardamisel on kinnistunud ajapikku, nüüd peetakse teda üsna üldiselt "teise tee" rajajaks eesti luules.
Enno luulele on isiskupärased rahvaluule eeskujule vihjavad sagedased kordused ja varieerimised, mida aga kritiseeris Gustav Suits: „Tüütavaks läheb neid kordamisi pärastikku ikka ja ikka lugeda.
Enno ballaadilooming on samuti filosoofilis-lüüriline – tundmuslik, ja oma ajas uuenduslik alge, mis ei rõhutanud enam eepilisust ja dramatismi nagu J. Bergmanni ja J. Tamme looming.
Enno on töötanud Valgas ametniku ja emakeele õpetajana, 1919 kuni surmani 1934, 7. märtsil oli ta Läänemaal koolinõunikuks. Enno on maetud Haapsal kalmistule.
Enno põhiteemad - mets, KODU, TEE, lilled, tuul, igatsus, värvid- valge, hall, sinine Kodu pole eksisteeriv koht, vaid pigem ideaal, põhimõte, idee.
Enno on töötanud Valgas ametniku ja emakeele õpetajana, 1919 kuni surmani 1934, 7. märtsil oli ta Läänemaal koolinõunikuks.
Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest.
Enno surma - aastal 1934. aastal püstitati tema hauale Haapsalu skulptori Roman Haavamäe valmistatud mälestussammas.
Enno – nimetab oma loomingut lillelallerateks, sest need on laululised, palju kõlakujundeid.
Enno luules on pidevalt läbivaks teemaks igatsus koju, igatsus kauguse, igatsus lõpmatuse järele.
Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike.
Enno luules on tähtsal kohal meeleolu ning tundmused, mida seda luulet lugedes saad.
Enno luulet on nimetatud hämarasõnaliseks ja raskeks, aga ka pehmeks ja unistavaks.
Ennole on iseloomulik müstilisus, sümboolika ja sugestiivne kirjutamine.
Enno põhiteemad - mets, KODU, TEE, lilled, tuul, igatsus, värvid- valge, hall,
Enno on öelnud, et ise ta ei mäleta sellest ajast eriti midagi.
Enno luule on tihedalt seotud tema elufilosoofia, kodu ja loodusega.
Enno on maetud Haapsal kalmistule.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun