ilmnemiseni. Selle tulemusena tekkivad uued grupimõtlemise sümptomid, mis viitavad grupimõtlemisele: Tüüp I: Rühma ümberhindamine 1. Tabamatuse illusioon 2. Usk rühmale omasesse eetikasse Tüüp II: Kinnine mõtlemine 1. Kollektiivne ratsionaliseerimine 4 2. Rühmavälised stereotüübid Tüüp III: Ühtsuse rõhutamine 1. Enesetsensuur 2. Üksmeelsuse illusioon 3. Surve osutamine teisitimõtlejatele 4. Määratud hoidjad Ülltdud grupimõtlemise sümptomid viivad valeotsuste tegemiseni ja selle tulemusena tekkivad uued grupimõtlemise sümptomid: 1. Alternatiivide mittetäielik ülevaade 2. Eesmärkide mittetäielik ülevaade 3. Eelistatava valikuga seotud riskide vaatlemisest loobumine 4. Võimetus kaaluda varem tagasilükatuid alternatiive 5
küdimus tollases ajakirjanduses ENSV perioodi avalikkust iseloomustab avalike kanalite arv ning avalike kanalite tihe kontroll. Tol ajal olid Eesti Raadio ja Eesti televisioon ühes suures asutuses – ENSV Riiklik Tele ja Raadiokomitee. Televisiooni peeti selle visuaalse kergesihaaratavuse tõttu üheks efektiivsemaks masside mõjutajaks, siis rakendas partei TV puhul väga ranget kontrolli ning seal valitses tugev enesetsensuur. See oli ajakirjanike eriskummaline kahetine elu, kus eksisteeris kahetine elu – oma sisemine nö tegelik arvamus ja suhtumine ümbritsevasse ning välimine elu näole manatud maskiga nii avalikus ruumis kui ka TVs. Selline kahetine käitumine sai kesta vaid nii kaua, kuni partei juhtis ajakirjandust ja ka kõiki teisi elusfääre. Niipea, kui partei järelvalvet nõrgendas, varises enesekontrollil, tsensuuril ja repressiivorganitel baseeruv süsteem kokku
puutumatuse illusioon, teadmine, et vastutus jaguneb meeskonna liikmete vahel 3. konformism - oma tõekspidamiste ja käitumise muutmine vastusena grupi survele või ootustele. 4. üksmeelsuse illusioon soov meeskonda tasakaalustada ja ühtsust säilitada 5. kaitseseisund soov kaitsta meeskonda negatiivse info eest. Ohud grupis: 1. Võitmatuse tunne 2. eneseõigustamine 3. usk meeskonna moraali 4. stereotüübid 5. grupisurve teisiti mõtlejate suhtes 6. enesetsensuur kui min mõtlen teisiti kui teised grupi liikmed, siis ei julge ma seda välja öelda 7. ühtsuse illusioon 23. Väärtused ja hoiakud organisatsioonikäitumise mõjutajana. Väärtushinnangud- üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Sisaldavad hinnangulist elementi, mis näitavad indiviidi arusaama heast, õigest ja soovitavast. Gordon Allport kirjeldas isikut 6 väärtustüübi kaudu:
sõltuvate ülesannete puhul; kui halb koordinatsioon mõjutab ülesannet; kui grupinormid on kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega aitab kõrge grupi ühtsus neid saavutada; ühtses grupis on norme raske rikkuda. Grupimõtlemist mõjutavad faktorid: välismõjudest äralõigatud grupp; tugeva liidri olemasolu; illusioon, et ollakse haavamatu; oma tegudele moralse õigustuse otsimine; soov olla grupiliige sunnib olema samasugune; grupiliikmete enesetsensuur ja teisitimõtlemise jälgimine. Abistav käitumine 2 olulist tunnust: teine peab saama kasu ja peab olema valikuvabadus. Evolutsioonilise psühholoogia seisukohalt aitavad inimesed liigi kestvuse ja adaptatsiooni/kohanemise tõttu. Individualistlikust lähenemisest aitavad inimesed tänu süütundele ja tänu asjaolule, et see on normaalne osa suhete võrgustikus. Abistavat käitumist mõjutavad: sotsiaalsed institutsioonid (perekond, kool), abistamise
MN Raadiokomitee/MN Raadioinformatsioonikomitee 194953/Raadioinformatsiooni Peavalitsus 1953-57/Raadio ja Televisiooni Komitee 1957-62/Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee 1962-70/ Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee 1970. aastast Kirjandus Eesti NSV Kirjanike Liit NSV Liidu Kirjandusfondi Eesti Vabariiklik osakond Ideoloogilise võitluse eesliinil Range tsensuur (eeltsensuur, enesetsensuur) Ametlik kunstivool sotsialistlik realism (sotsrealism) Ühiskonna respekt kirjanike vastu Kirjanike hierarhia aunimetuste („auastmete“) alusel (Stalini preemia laureaat, ENSV rahvakirjanik, ENSV teeneline kirjanik) Suur erinevus sissetulekutes Märkimisväärsed honorarid ja massitiraažid Kujutav kunst Eesti NSV Kunstnike Liit Eesti NSV Kunstifond Ideoloogilise võitluse eesliinil
kogudused kuivasid kokku. Väljatõrjuti ilmalikud surnuaiapühad. Ülikoolidest visati üliõpilasi välja, selle eest et nad tunnistasid end usklikeks. Suureks probleemiks olid jõulupühad, see oli kristlik traditsioon ning kuused kaunistati kristlike sümboolikaga, käidi kirikus ja surnuaias küünlaid oma esivanematele põlema panemas. Jõulud asendati ametlikult nääridega, mis erinevalt ristiusulistest jõuludest pidid olema ühed vanad eesti pühad. Tsensuur: Tsensuur (Riiklik ja enesetsensuur)- Tsensor pidi üle vaatama kõik kirjutised, peale selle teosed said loa avaldamiseks. Tsensuuri ülesanne oli eelnevalt välja filtreerida kõik, mis mingil moel oli sobimatu Nõukogu ühiskonnale. Oli olemas ka järeltsensuur, kui olid raamatud juba ilmunud siis tsensor vaatas ka need üle, kui sealt leiti siis tuli meetmeid rakendada. Mitte kellegil polnud õigus eksida. Tsensuur (Riiklik ja enesetsensuur)- Tsensor pidi üle vaatama kõik kirjutised, peale selle teosed
Eestimaa" (1924), millest sai Eesti visiitkaart välisriikides. ·Eesti Kultuurfilm- loodi 1930. ENSV I ·Tsensuur- on ajakirjanduse, trükkimiseks määratud teoste, näidendite, raadio ja televisioonisaadete eelnev või järgnev läbivaatamine riigiasutuse või eraõigusliku omaniku poolt, eesmärgiga piirata vajaliku informatsiooni täielikku jõudmist inimesteni. Tsensuuriga võib piirata eneseväljendust (enesetsensuur), sõnavabadust. Tsensuuriga kaasneb olukord, kus inimesed saavad osalist, mittetäielikku informatsiooni. Tsensuuriga on võimalik mõjutada avalikku arvamust. ·Sotsialistlik realism- on leninistlik-stalinistlik kunstivool. Sotsialistlik realism oli Stalini ajal Nõukogude Liidus ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui realismi,
Kirjutan sellest, mida noorem põlvkond ei tea. 20.Millised on Teie arvates tänapäeva plussid ja miinused? Tänapäeval, võrreldes varasemaga on kirjutamisel plussiks see, et puudub võõrast lähtuv pealesuruv tsensuur. Eestis on sõnavabadus, võidakse kirjutada kõigest. Iseasi on see, kuidas seda võimalust ära kasutatakse. Mõnikord kirjutatakse sellist labasust kokku, mida on häbi lugeda. Kirjutajal peab olema enesetsensuur. 21.Millised on Teie tulevikuplaanid? Praegu neid on väga raske öelda, aga üks niisugune tahtmine on, et kirjutada ühe mehe mälestustest, tema Siberis käigust ja tagasitulekust. Harri Jõgisalu ürituste sarjas "Eesti väikesaared'' 37
Konstantin Päts (PK) 18000 August Rei (SD) 5000 22.–23. IV 1934 – riigivanema valimised 29.–30. IV 1934 – Riigikogu valimised 12. III 1934 – riigipööre (vapside arreteerimine), oletatud Moskva toetust Pätsile III–IX 1934 – pehme diktatuur kaitseseisukord erakondade tegevuse piiramine Riigikogu suvepuhkusele valimiste edasilükkamine vapside väljatõrjumine poliitikast puhastused riigiasutustes ajakirjanduse enesetsensuur 28. IX 1934 – Riigikogu istung: valitsuse kritiseerimine 2. X 1934 – Riigikogu puhkusele („vaikiva ajastu” algus) Ühiskonna tasalülitamine: riigivanema dekreediandlus 5. III 1935 – poliitiliste erakondade keelamine Isamaaliidu asutamine dekreet trükitoodete kohta korporatiivne ühiskond Riiklik Propagandatalitus: tutvustada valitsuse tegevust aidata kaasa rahvuslik-riiklikule ülesehitustööle ja rahvusterviklikkusele
II. Kitsarinnalisus. 1. Kollektiivne ratsionalis. Grupi rumaluse õigustam. üksteise ees. Vähend. riski tähtsust grupiliik- mete silmis ja grupiliikmete moraalinormide eiram. kaasnevat pinget. 2. Stereotüüpne suhtum. teistesse. Nägemus vastasest. Grupp hakkab alahind. oponente. Gruppi mittekuuluvaid in. kujut. ette vaenlastena, viletsate või rumalatena. Reakts. abil juhit. agressiivsust sisesuhetest välissuhetesse ning vähend. grupiliikmete stressi. III. Surve üksmeele saavutam. 1. Enesetsensuur. Vahend üksmeele saavutam. Mida tugevam on vastast. sõltuvus, seda tugevam on surve grupi normide arvessevõtmiseks. Soodust. enesekontr. vähen. ja soovi mitte rahu rikkuda. 2. Üksmeelsuse illusioon. Tundub, et kõik on otsuse poolt. Vaikimist võet. kui nõusolekut. Kon- sensuse taotlus ület. individuaalse kriitil. mõtlem. ja plaanide realistliku anal. Grupi eest peidet. vastuolulist teavet või seda naeruväärist. 3. Tugev surve mittenõustujatele. Surve ühetaoliseks muutum. Leit
Grupilise mõtlemise sümptoomid: 1) Illusioon et neid ei saa kahjustada. 2) Ratsionaliseerimine - grupp ei võta arvesse vastuväiteid nende endiste otsuste kohta vaid püüab oma tegutsemist kollektiivselt õigustada. 3) Kõigutamatu usk oma grupi õigsusesse - usutakse et nende grupp talitab täiesti õieti, seega püütakse vältida igasuguseid eetilisi ja moraaliküsimusi. 4) Stereotüpiseeritud arusaam vastasest. 5) Konformsusesurve: eriarvamusi ei sallita. 6) Enesetsensuur - Kuna eriarvamuste esitamine tekitab sagedasti ebamugavust ja lisaks sellele paistab et terve grupp on ühte meelt, siis kalduvad grupi liikmed end tagasi hoidma. 7) Üksmeele illusioon. 8) Infopuhastajad. 45. GRUPI POLARISATSIOON Grupis toimub inimeste esialgsete arvamuste ja kalduvuste võimendumine. Grupi polarisatsiooni tekib ka ühiskondlike konfliktide korral - nt ühinevad siis ühte meelt olevad inimesed ühte gruppi, seeläbi tugenevad aga ka nende poolt jagatud vaated
Grupilise mõtlemise sümptoomid: 1) Illusioon et neid ei saa kahjustada. 2) Ratsionaliseerimine - grupp ei võta arvesse vastuväiteid nende endiste otsuste kohta vaid püüab oma tegutsemist kollektiivselt õigustada. 3) Kõigutamatu usk oma grupi õigsusesse - usutakse et nende grupp talitab täiesti õieti, seega püütakse vältida igasuguseid eetilisi ja moraaliküsimusi. 4) Stereotüpiseeritud arusaam vastasest. 5) Konformsusesurve: eriarvamusi ei sallita. 6) Enesetsensuur - Kuna eriarvamuste esitamine tekitab sagedasti ebamugavust ja lisaks sellele paistab et terve grupp on ühte meelt, siis kalduvad grupi liikmed end tagasi hoidma. 6) Üksmeele illusioon. 7) Infopuhastajad. Grupi polarisatsioon Grupis toimub inimeste esialgsete arvamuste ja kalduvuste võimendumine. Grupi polarisatsiooni tekib ka ühiskondlike konfliktide korral - nt ühinevad siis ühte meelt olevad inimesed ühte gruppi, seeläbi tugenevad aga ka nende poolt jagatud vaated.
Luuletaja seisus muutus auväärseks. Üheks esimeseks trubaduuriks oli krahv Guilhem de Peitieu (10711127). Trubaduuride looming on mõjutanud hilisemat Lääne-Euroopa luulet. tsensuur kirjanduse ja teiste kunstide riiklik järelevalve institutsioon. Tsensuuril on eri liike, osa neist on loomevabadust piiravad ja seetõttu ebademokraatlikud (teose ilmumisele eelnev või järgnev riiklik eel- ja järeltsensuur), teised loomulikud (autori enesetsensuur). Esimeseks keelatud autoriks oli Martin Luther, kelle raamatud keelati paavsti Wormsi ediktiga 1521. Aastail 15591966 kehtis katoliiklikus maailmas Index autorum et librorum prohibitorum ehk Keelatud autorite ja raamatute nimestik. Eeltsensuur keelati kõige varem Inglismaal 1694. aastal, mujal Euroopas hakkas see kaduma pärast 1848. aastat. Eesti Vabariigis 1920. aasta põhiseaduse järgi tsensuuri ei olnud. Nõukogude Eestis kehtis tsensuur kuni 1. oktoobrini 1990. aastal.
Niisiis: tsensuur on valitseva võimu või valitseva eliidi poolt otseselt või viimase volitusel mis tahes eesmärkidel teostatav süstemaatiline kontroll ühe, mitme või kõigi kommunikatsioonivahendite sisu üle põhiseaduslike, kohtulike, administratiivsete, finantsiliste või siis ainult füüsiliste vahenditega. Teatud määral on tsensuuri osa ka terrorism: kaob üks või teine reporter, kirjanik, õppejõud, selle sõnum on pea suu, sina võid olla järgmine. Enesetsensuur on sisemiste hirmude ja pingete produkt, ütleb Scammell. Ent ta lõpetab optimistlikult: totaalselt turvaline ja rahulik ühiskond, kus ei toimu mingit vaidlust sõnavabaduse üle, on kas suremas või siis juba surnud. Tsensuur kujutab endast ennetavat tegevust, mille abil võimulolijad on püüdnud takistada riigile, tema julgeolekule ja juhtkonnale ebameeldivate arvamuste levikut. Tsensuur Tsensuuriolud 19. sajandi Eestis
annaabi.ee 
