improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. Looming Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, pulm ( ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi . Pingsa ja kategoorilise väljenduslaadiga
moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. · Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. · Ta ise ei pääsenud oma eluajal ühegi koguga trükki. Käsikirjalist valikut "Tuul käib tantsimas sarapuusaludes" arutati 1965. aastal kirjanike liidus, kuid jäeti kirjastamata. Postuumselt on antud välja tema luulekogusid ning tema luulet on
Poeedi varasemad luuletused on klassikaliselt rangevormilised. 1960. aastate algul asus ta julgelt eksperimenteerima, kirjutades valdavalt vabavärsilisi suuri improvisatsioonilisi kompositsioone. Tuntud on ka Alliksaare paradoksidest tulvil assotsiatsiooniahelad, kõlaefektid ja vaimukad liitsõnatuletised. Romantilise eluhoiakuga poeedi luules on mängurõõmu ja joovastavat lõpmatusejanu, usku hetkede surematusesse (nt. luuletus ''Aeg''). Inimese eneseteostuses väärtustas Alliksaar eriliselt kunsti ning kaitses seisukohta, et piiranguterohkes sotsiaalses süsteemis peab sõltumatul, vaimsete väärtuste poole pürgival indiviidil olema vabadus valida. Tema luuleloomingu üks osa on arbujatepäraselt vormikindel, teine sellele vastanduvalt vabavärsiline ja sürrealistlik. (TEA1 2008 sub: Alliksaar) Tema sõnaleidlik, kõlarikas, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega,
Eesti olgu nende arvates õnnelik maa! · Me usume, et mõte on ainult sellisel poliitikal, mille tulemusel muutuvad inimesed õnnelikumaks. Kõik muu - jõukus, võrdsus, parem valitsemine - on vahendid eesmärgi saavutamiseks. Nende püüdluseks on Eesti rahvas maailma kõige õnnelikumaks rahvaks saada, kuid selle eesmärgini jõudmiseks läheb mitu inimpõlve, kuid eesmärk viib sihile, kuigi õnn on igale inimesele erinev. See väljendub eelkõige eneseteostuses, lähisuhetes ja turvalisuses. Valitsus ei saa teha inimesi õnnelikuks, kuid ta saab luua keskkonna, mis toetab inimeste võimalusi õnneni jõuda. · IRL on Eestis tegutsev alalhoidliku maailmavaatega aatekaaslaste vabatahtlik liit. · IRL ühendab erinevate arvamuste ja seisukohtadega inimesi, kes toetavad inimkeskse ühiskonna ideid Millisena näevad Eesti ühiskonda? Tahavad ehitada üles riiki, mis: · Usaldaks inimest ega kipuks tema eest valikuid tegema.
Kõigi ühiskonnaliikmete kohus panustada ühiste eesmärkide saavutamisse. SOLIDAARSUS:sotsiaaldemokraatia lähtub erinevate huvide kokkuleppest ning ehitab võimalikult paljude hüvanguks toimiva riigi. Sotsiaaldemokraatia rajaneb ühishoolele meie tuleviku laste kasvatamise eest, igaühe õigusele saada tasuta haridust. Sotsiaaldemokraatia tagab varalisest seisust sõltumatud võrdsed võimalused eneseteostuses. Eesti sotsiaaldemokraatia lähiajalugu Tõenäoliselt on just Sotsiaaldemokraatlik Erakond see kooslus, mis võib pretendeerida kõige kauem järjepidevalt tegutsenud Eesti erakonna tiitlile. Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis nimelt revolutsioonilisel 1905. aastal. 1919. aastal võtsid tollased sotsiparteid Asutava Kogu valimistel koguni kolmveerand kohtadest. Olgu märgitud, et Eesti sotsiaaldemokraadid kuulusid
Elada tuleb taotledes neid hüvesid, mis meid õnnelikeks teevad. Tuleb teada, kui palju ja milliseid hüve objekte tarbida. Religioosne hedonism eesmärk on taastada intiimne side jumalaga tõeline õndsus. Religioosne eneseületamine maise elu ülim hüve oma egoismist väljumine, igavese elu leidmine. Inimene seab endale eesmärgi, mis selles elus saavutatav ei ole. Eeldab hüpet kuhugi kaugemale. Romantismi eetika õnn peitub loomingulises eneseteostuses. Põhineb inimese sisemisel tuumal. Eksistentsialistlik eetika indiviidi vabadus. Oma tahte poolt valitud eesmärgi teostamine. Sotsiaalse hüve eetika valitakse mingi sotsiaalne hüve, mille poole pürgitakse. Nt armastus, pere. Tähtis on au ja tunnustus. Positiivse psühholoogia hüved subjektiivne heaolu. Simulatiivne strateegia eneseabi käsiraamatutes. Nt naeratage hommikuti! 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve?
Filosoofiline/ intellektuaalne hedonism õnn peitub targalt valitud naidingutes (toit on hüve ja söömine protsess, mille kaudu ma selle hüve omandan, kuid peab teadma kui palju ja milliseid hüve objekte tuleks tarbida). Tarkus on piiramatu hüve, selle tarkuse seisundi saavutamine ühtlasi õnn. Religioosne hedonism ülim hüve saab meile omaseks alles hauataguses elus. Õnn peitub/ seisneb läheduses jumalaga. Romantismi eetika õnn peitub loomingulises eneseteostuses. Ekistentsialistlik eetika indiviidi vabaduse teostamine. Sotsiaalse hüve eetika armastus, kodumaa teenimine. Positiivse psühholoogia hüve subjektiivne hüve (välise imiteerimise kaudu, saavutad ka sisemise heaolu) 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? Õnne toatlemine on inimesel loomuomane ning õnn on inimese ülim hüve. Kõikidel asjadel on oma eesmärk. Eesmärk on asja/ olendi loomuomane funktsioon. On olemas
loomulik, looduse kutse. Naisena olemine on äkki muutunud tähendusrikkaks. See pole muidugi võrdõiguslikkuse feminism, mis neile meeldib, vaid ikka essentsialism: naise "eripärane psühholoogia", hoolitsuse eetika, pehmus, mõistvus, mida võiks viia näiteks poliitikasse, mis seeläbi muutuks. Sugu on ka eesti mõtlevate naiste jaoks ennekõike seotud naise füsioloogiaga, millest tuletatakse naise olemus vahetult. Tänapäeva eesti mees on oma koduvälises eneseteostuses ülekoormatud ja põeb depressiooni. Teda ahistab stereotüüpne soorollide kujutamine samavõrd kui naist ühiskond ootab mehelt edukust, rikkust, tugevust, millele kaugeltki mitte iga indiviid ei vasta. Või ta lihtsalt ei suuda või ei taha seda, mida temalt eeldatakse. Eesti meesliikumine paneb huvitaval kombel rõhku perekonnaelu taasväärtustamisele, isaksolemisele ja muudele pehmetele, feminiinsetele väärtushinnangutele
„Luule“ (1976), „Väike luuleraamat“ (1984), „Päikesepillaja“ (1997) ja „Alliksaar armastusest“ (2002). Samas on Alliksaarel oluline roll ka luuletõlkijana, tema silmapaistvaim tõlge on Sergei Jessenini „Loojumatu tund“ (1966). (Kalda, 1991) 4 2. LOOMING Alliksaar ülistab oma luules kunsti kui suurimat väärtust inimese vaimses eneseteostuses, pooldab ja kaitseb indiviivide valikuvõimalusi ja vabadusi sotsiaalse süsteemi piirangute eest, andub lüürika võimaluste piires filosoofilise elumõtte ja tõe otsingutele. Oma lemmikmotiive arendades seob luuletaja need tihti teravalt sõnastatud kriitiliste repliikidega. Poeedi luuletamisstiili iseloomustavad rohke siduvus, vaimukad, tihti antiteetilised ideesähvatused, kujutluste voogamine ja aheldumine mitmesuguste rütmiliste, kõlaliste ja tähenduslike
Naisi on nõustujate seas rohkem kui mehi, samuti on antud hoiak tugevalt seotud küsitletava vanusega, nooremaealised on tunduvalt tolerantsemad kui vanemaealine elanikkond. Võrreldes eestlastega on venekeelne elanikkond rohkem homoseksuaalide õigusi toetav. Võrreldes vallalistega on vähem tolerantsed abielus/vabas kooselus ja lahutatud inimesed. Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo. Lapsed naise eneseteostuses 52,9% inimestest usub, et naisel peavad olema lapsed, et ennast teostada. Laste olemasolu eneseteostusena on olulisem vanemaealistele inimestele. Väitega nõustujate osakaalu erinevus noorimas ja vanimas vanusrühmas on kahekordne. Lapsed on naise eneseteostuse jaoks venekeelsele elanikkonnale olulisemad kui eestlastele. Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo. Lapsed mehe eneseteostuses
mehi, samuti on antud hoiak tugevalt seotud küsitletava vanusega, nooremaealised on tunduvalt tolerantsemad kui vanemaealine elanikkond. Võrreldes eestlastega on venekeelne elanikkond rohkem homoseksuaalide õigusi toetav. Võrreldes vallalistega on vähem tolerantsed abielus/vabas kooselus ja lahutatud inimesed. Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo. Lapsed naise eneseteostuses 52,9% inimestest usub, et naisel peavad olema lapsed, et ennast teostada. Laste olemasolu eneseteostusena on olulisem vanemaealistele inimestele. Väitega nõustujate osakaalu erinevus noorimas ja vanimas vanusrühmas on kahekordne. Lapsed on naise eneseteostuse jaoks venekeelsele elanikkonnale olulisemad kui eestlastele. Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo. Lapsed mehe
ilu. Põhivajaduste tunnused. Erandid vajaduste hierarhias: 1. On inimesi, kellele on eneseaustus tähtsam kui armastus - otsitakse pigem seda ning võimu kui armastust või siis hoopis otsitakse armastust just eneseaustuse enda pärast. 2. On sünnipäraselt loovaid inimesi, kelle puhul loomise tung näib olevat tähtsam kui mingi muu vastastegur. Nende loovus ei pruugi ilmneda mitte üldise rahulduse poolt vallandatud eneseteostuses, vaid üldise rahulduse puudumise kiuste. 3. Osade inimeste puhul lihtsalt kaovad ära ülimuslikud eesmärgid, nt kroonilise töötuse all kannatanud elukogenud inimene võib olla ka ainult piisava toidu saamisega elu lõpuni rahul ning ei otsigi midagi suuremat. 4. Psühhopaatilise isiksuse puhul kaob armastusvajadus. Kui inimene on esimestel elukuudel jäänud armastuseta siis on üsna tõenäoline
"Mikrokosmiline" tasakaal - Olukord, kus minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas/tasakaalus. Filosoofiline/intellektuaalne hedonism - Õnn peitub targalt valitud naudingutes. Religioosne hedonism - Inimelu eesmärk on taastada ülim hüve ehk intiimne side jumalaga, mis pärispatu läbi katkes. Religioosne "hüpe" ja eneseületamine/minetamine - Maise elu ülim hüve on oma egoismist, maisest kestast välja murdmine. Romantismi eetika - Õnn peitub loomingulises eneseteostuses. Eksistentsialistlik eetika - Indiviidi vabaduse teostamine, oma tahte poolt valitud eesmärgi teostamine. Sotsiaalse hüve eetika - Valitakse teatud sotsiaalne hüve, näiteks armastus, kodumaa teenimine. "Positiivse psühholoogia" hüve eetika - Subjektiivne heaolu. 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? teisisõnu eudaimonia on nii-öelda õitseng, mis teeb inimese elu heaks. Soov olla õnnelik on
Näiteks on mõnus süüa. Aga liigse söömise korral tekib õnne asemel hoopis vastubidine efekt. Sama moodi on ka alkoholiga. Religioosse hedonismi järgi peitub õnn jumala läheduses. Mida paremini inimene jumalat tajub seda suurem õnn teda valdab. Tehes hüppe jumala suunas, jättes maha maised hüved ja eetilised väärtused, saavutab inimene erakordse jumaliku õnne. Romantismi eetika kohaselt peitub õnn loomingulises eneseteostuses. Luues mindagi sügavat oma hinge seest hakkab inimest valdama suur õnn. Eksistentsialistliku eetika kohaselt peitub õnn vabaduses teostamises. Õnnelik on see inimene kes suudab teostada oma tahte. Sotsiaalse eetika kohaselt peitub õnn teiste teenimises. Teenides riiki või tehes vabatahtlikku tööd sotsiaalsete hüvede nimel saavutame me õnne. Näiteks osaledes “teeme ära” projektis. 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve?
Probleem: see taastub tavaliselt alles hauataguses elus, õnn jõuab meieni alles hauataguses elus. Lahendus: elan oma elu nii, et saan hauataguses elus nn õndsa ekstaasi. Alates 11. Sajandist hakatakse sellest lahti ütlema. D),,Hüpe" idee suurimast hüvest hauatagusest elust jääb. Ainult, et lisandub see, et elus peab selle ka ära teenima. E)Romantismi eetika ülim hüve peitub loomingus. Hea elu peitub loomingulises eneseteostuses. Oluline pole enam nii väga hauatagune elu, söömine, seksimine...:D F)Eksistentsialismi eetika õnn peitub vabaduse teostamises. Keskendunud inimindiviidile. Minu isikliku vabaduse teostamine on olulisem kui kõik muu(mis ülal nimetatu) Sarnane romantismi eetikaga, ainult et geenius asendub tahtega indiviid teostab oma tahet G) Sotsiaalse hüve eetika olulisel kohal pole mitte mina ise, vaid mingi kollektiiv väljaspool mind. Teiste austuse väljateenimine.
Tööl annab selleks võimalusi meeskonnatöö, suhtlus kolleegidega, millest tekib tunne, et kuulutakse teiste hulka. 4. Lugupidamisvajadus väljendub soovis lugupidamise ja püsiva enesehinnangu järele. Inimene vajab enesetunnustamist ja prestiizi. Enesest lugupidav inimene tunnetab oma tugevaid ning nõrki külgi ja suhtub lugupidavalt ka teistesse. Lugupidamisvajadus avaldub soovis olla iseseisev oma tegevuses ning otsustada iseseisvalt. 5. Hierarhia kõrgeima astme vajadused seisnevad eneseteostuses, tahtes areneda ja kasutada oma võimeid - eneseteostusvajaduses. Inimene soovib kasutada ära oma potentsiaali ning saavutada midagi, mis ei ole seotud igapäevaste kehaliste vajadustega. Maslow väitis, et uurimus ja väljendusvabadus, vajadus teada ja aru saada on olulised eeldused ülejäänud vajaduste rahuldamiseks. Maslow pakkus välja kaks vajaduste toime põhiprintsiipi: 1. Vajaduste defitsiidi printsiibi järgi on rahuldamata vajadused inimese käitumise motivaatoriks. 2
praktiline ja kultuuriline vaimse arengu määramisel ja määratlemisel, siis Sigmund Freudi teoorias käsitleti isiksuse arengu etappe sõltuvalt sellest, milline on sugutundi peamine rakendus mingil arenguetapil. Väärarengu puhul võib toimuda nn fiksatsioon mingil varasemal, hiljem ebaküpsusele viival arengustaadiumil. Erik Eriksoni teoorias rõhutatakse indiviidi sotsiaalset arengut lähtudes sellest, kui edukalt ja mil moel on realiseeritud isiku arengupotentsiaal eneseteostuses. Erikson toob välja igale eale iseloomulikud psühholoogilise kriisi sfäärid. Vanemate ja ümbruse käitumisest oleneb, milline isiksuse omadus antud staadiumis kinnistub. Jean Piaget´ käsitluses on peamine rõhuasetus nendel tunnetuslikel võimetel, mis on välja kujunenud mingiks kindlaks eluetapiks. Iga Sigmund Freud Erik Erikson Jean Piaget (motivatsiooniline (psühhosotsiaalne (kognitiivne/tunnetusli
........................... 84 95 SPORDIPEDAGOOGIKA NB! 96 SPORDI ÜLDAINED I TASE NB! SPORDIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA VAJALIKKUS KAIVO THOMSON, AAVE HANNUS KAKS ERINEVAT SUHTUMIST SPORTLASTESSE JA KAKS ERINEVAT TEED SPORTLASTE ENESETEOSTUSES Tippsport kui meelelahutusäri üks vorme liigub üha kiiremini suunas, kus inimese võimeid müüakse vahendeid valimata. Kahjuks hinnatakse treenerite edukust sageli peamiselt n-ö punktide kiire tootmise alusel, mitte selle järgi, kuidas ta oskab oma teadmisi ja tegevust suunata inimese kui suurima väärtuse arendamisele ja avamisele. SPORDIPSÜHHOLOOGIA EESMÄRK Spordipsühho-
Hiljem pöördus tagasi sümbolismi juurde, luule muutus filosoofiliseks (kogu ,,Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968). 1997. aastal ilmus mahukas koondkogu ,,Päikesepillaja." Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. Luuletaja hoiak on romantiline, ta püüab haarata hetkest kõike. Ja sünnitakse, kuigi tuleb surra, ja armutakse pettumuste trotsiks. Mõnd ilu, hämmastavalt peent ja kurba hing leiab, ilma et ta üldse otsiks. Kõrb olen kurjalt vinetavas põuas. Ma kannan endas kosutavat kaevu nii kaugel, et ta veeni ma ei jõua ja põdema jään janu võikaid vaevu. Saan haavu unelmate sõjatandril.
annaabi.ee 
