Enesehinnang tähendab seda, kui kõrgelt inimene hindab oma väärtust ja tähtsust. Teismeline, kellel on terve enesehinnag, tunnustab oma iseloomu ja omadusi ning on uhke oma võimete, oskuste ja saavutuste üle. Võrreldes seda, milline me tahaksime olla ja mida tahaksime saavutada, sellega, millisena me end tegelikult näeme, saamegi enesehinnangu. Igaühel tuleb elus ette probleeme enesehinnanguga eriti teismelistel, kes pole veel selgeks saanud, kes nad õieti on ja kus on nende koht maailmas. Suhtumine endasse on seotud mitmete teguritega, nagu keskkond, väljanägemine, ootused ja kogemused. Näiteks pereprobleemid, keerulised suhted või liiga kõrged eesmärgid võivad viia madala enesehinnanguni. Mõistmine, et enesehinnagut saab tõsta, on juba suur samm edasi. Tähtis on ka teada, mis enesehinnagut alla viib ja mis seda tõstab. Pidev kriitika võib enesehinnangule halvasti mõjuda ja alati ei tule see sugugi teistelt! Mõnel teisme...
Tartus 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................... 3 1. ENESEHINNAG ................................................................................. 4 1.1. Eneseginnagu kujunemine ................................................................ 5 2. MADAL ENESEHINNAG................................................................. .6 2.1. Madala enesehinnagu põhjused ja mõjuvus...................................... 6 2.2. Madala enesehinnagu püsivus........................................................... 8 2.2.1. Vildakas taju ...................................................................................8 2.2.2. Vildakas mõtlemine...... ................................................................ .9 2.2.3. Enesekriitika ................................................................................ .9 3.1
James'i klassikalist teost "Psühholoogia printsiibid", kus ta muu hulgas tõdes, et inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Vaatamata tuhandetele avaldatud uurimstöödele ei ole temaatika sugugi ammendatud ning uurijate hulgas puudub siiani kõikehõlmav üksmeel enesehinnangu kujunemise, määratlemise ning mõõtmise suhtes. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI Enesehinnagu määratlemine. Enesehinnangut uuritakse valdavalt minakontseptsiooni raamistikus. Sarnaselt paljude teiste uurijatega käsitleb Burns minakontseptisooni kui psühholoogilist tervikut, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnangid. Põhimõtteliselt võib minakäsitluses eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti. Kirjeldav (ehk kognitiivne) komponent koosneb teadmistest, mida kujutatakse skeemidena, mis
me ennast tunneme. Enesehinnang mõjutab ka meie otsuste tegemise kvaliteeti ja seda kuidas me suhtume teistesse inimestesse. Kõrge enesehinnangu puhul võtame vastu otsuseid, mis vastavad meie väärtustele ja uskumustele, sel juhul oleme vähem mõjutatavad. Kõrge enesehinnanguga inimene peab ennast tähtsaks, kuid samas suhtub ta hästi ka teistesse inimestesse. 1. ENESEHINNANGU STRUKTUUR Kõige üldisemalt on enesehinnagu teoreetilised mudelid võimalik jagada kahesuguse käsitluse vahel, millest a)esimene toetab minakontseptsiooni terviklikkust ning enesehinnang ühemõõtmelist struktuuri ning b)teine perspektiiv käsitleb enesehinnangut kui mitmemõõtmelist hierarhilist konstrkti. 1.2 Ühemõõtmeline lähenemine. 1.2.1. Üldfaktori mudel Tõenäoliselt vanim ning kõige enam rakendatud minakontseptsiooni käsitlus, mille kohaselt üldine enesehinnang moodustub enesekohastest väidetest
põhjustava probleemi tagajärg. Näiteks pikka aega kestnud ärevushäired, kaasa arvatud kontrollimatud paanikahood, võivad inimese võimeid tõsiselt pärssida ja sel viisil õõnestada enesekindlust ning tekitada ebakompetentsuse või saamatuse tunnet. Samasugust mõju võivad avaldada kestvad probleemid suhete vallas, eluraskused, pikaajaline tugev stress, krooniline valu või haigus. Kõigi nende murede tagajärjeks võib olla julguse ja normaalse enesehinnagu langus. Sellisel juhul võib probleemi kõige tõhusamaks lahenduseks osutuda põhimuredega tegelemine. Näiteks inimesed, kes õpivad oma paanikahooge ja ärevust valitsema, saavutavad sageli endise enesekindluse, ilma et neil tarvitseks teha põhjalikku tööd madala enesehinnangu kallal. Kui ka teie olukord on selline ja teie madal enesehinnang on välja arenenud mingi teise probleemi tagajärjel, võite sellegipoolest meie raamatust leida mõningaid kasulikke mõtteid, mis
pühenduda organisatsiooni pikaajaliste eesmärkide poole püüdlemisele. Siinjuures ei tuleks hinnata vaid väljundi õiglust, vaid tähtsustada just protsessi õigluse taju, mis määrab lõpuks ka tulemuse. Seetõttu mängib organisatsioonilise õigluse tajumine kui hoiak olulist rolli tööle pühendumise ja tööga rahulolu juures. Niisamuti ei saa kõrvale jätta organisatsioonipõhise enesehinnangu mõju organisatsioonilistele protsessidele, sest seos organisatsioonipõhise enesehinnagu ja indiviidi hoiakute ning käitumisega on tõestatud mitmetes uuringutes. EESMÄRK Käesoleva töö eesmärk on selgitada välja, millised seosed esinevad indiviidi tajutud organisatsioonilisel õiglusel organisatsioonilise enesehinnangu, juhtimisstiilide ja otsustusstiilide tajumisega. Töö pealkirjas jaotatakse konstruktid kahte ossa, millest esimene pool väljendab indiviidi hinnanguid õiglusele ning teine pool on seotud indiviidi hinnanguga oma juhile ja enesele
Veel enam, nagu ka subjektiivse heaolu teooria kohaselt, Sheldon jt postuleerisid ning leidsid, et inimesed tõenäolisemalt eemalduvad neile iseloomulikest karakteristikutest nendes elurollides, kus on suurem tõenäosus jääda enam autentseks, ehk siis rollides, kus nad tundsid vähem võimalusi enda tõelise mina avaldamiseks. Sarnaselt eelnevale AW Paradise ja MH Kernis (avaldamata käsikirjas) leidsid, et suurem varieeruvus enesehinnagu skoorides aja jooksul, isegi inimeste seas, kelle keskmine enesehinnang oli keskmisest kõrgem, oli seotud varasemate heaolu hinnangutega Ryff`i mõõtkava järgi (1989). 7 Emotsioonid ja ja heaolu. - Emotsioone ja subjektiivset heaolu käsitlevad uuringud on leidnud a) inimesed tunnetavad mõju järjepidevalt, b) mõju on kergesti käsitletav positiivse või negatiivsena
Arvestades seda, et ta on nii haavatavas eas ja enamast mitte mingisugust tuge ta perekonnalt ei saa. Tundub, et ta ikka on optimistlik ja loodab, et keegi perekonnast ikka on talle abiks. Teda vaadatakse, kui musta lambana ja liimina, mis perekonda koos hoiab. Ühes olukorras, kui ta ütles oma perekonnale kõik halva välja, mis ta neist arvab, tõi kaasa suure kaose ja perekonna lagunemise. Jõuti järeldusele, et Megani mõnitamine hoiab neil enesehinnagu paigas ja aitab neil sisemiste konfliktidega toime tulla. Mina arvan, et selleks võib kasutata ka muid võtteid ja Meganit ei peaks jalge alla trampima. Veider tundub Megani tugevus ja enesekindlus leppida oma staatusega perekonnas. Kuigi tal on kõik eeldused, et olla nõrk ja alluv, siis sisemiset on ta kõigist tugevam. Perekonna emotsionaalne seisund. Emotsionaalne seisund on sellel perekonnal rivist väljas. Peter ei paku neile turvatunnet, Lois ei paku lastele piisavalt lähedust
Mõju on suhteliselt väike 21. Ebateadusliku (Wilber) psühholoogia eristamine teaduslikust. Kui käsitlus on holistlik, kõike või paljut seletav, süstemaatiline, visuaalne, lihtne ja arusaadav, siis võib olla mitteteaduslik Wilbergi Aquali mudel: Individual, collective, exterior, interior 22. Testide liigitus. 1.Haridustestimine 2.Personali testimine 3.Kliiniline testimine 1.Sooritustestid. Käitumise vaatlemine, intervjuu, enesehinnagu raport 2.Objektiivsed ja projektiivsed 3.Individuaalsed vs grupitestid 23. Objektiivsed testid. Projektiivsed. Objektiivsed: võimaldavad saada vastuseid isiku omaduste kohta selliselt, et kolmandad isikud saavad seda kinnitada Projektiivsed: vastaja tõlgendab talle esitatud materjali; eeldatakse, et isik projitseerib sinna oma olemuse 24. Testi valiidsus ja reliaablus. Valiidsus- kas ikka mõõdetakse seda, mida soovitakse
3) Õpilane ei identifitseeri end kooliga (ei samasta end); eriti mõjutab teda veel see, mis tuleb väljaspoolt, nt on sõbrad, kes ei käigi koolis ja nendega on lõbus ja lahe. 4) Väheneb kooliga seotus ei tunta ühist osa, kattuvust. 5) Sellega kaasneb füüsiline eraldumine algab väikeste sammudena. Seda aitab leevendada just OSASAAMINE, OSALUS muuta kool võimalikult atraktiivseks. Frustratsiooni-enesehinnagu mudel. Madalad akadeemilised saavutused. Kaasneb enesehinnagu langus. Ärritunud. Kaasneb probleemne käitumine. Koolist väljalangemine. Lugemishäire ja käitumishäire vaheline seos? Need on omavahel seotud. Küsimus on selles, millise algusega need on seotud: 1) Aeglane lugemaõppimine -> pettumus -> KH (käitumishäire). 2) KV (käitumiskäire) -> keskendumisraskus - > lugemisraskus Pole vahet kumma algusega on tegemist.
Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt, rühma- ja klassikaaslastelt. Sotsiaalses suhtes tekib tema arusaam endast läbi armastuse, usalduse, autonoomsuse, initsiatiivi ja enesekontrolli kogemuse. See kõik arendab lapse enesetaju ning arusaama iseendast suhetes teistega. Küsitluste analüüsimisel saadi teada järgmist Tere! Mina olen Riine Tiirik ja õpin Kuresaaare Gümnaasiumi 10 b klassis. Ma viin läbi uurimistööd teemal "Enesehinnagu kujunemine lapseeast täiskasvanu eani" ja oleksin väga tänulik, kui leiaksite aega selle küsimustiku täitmiseks. Sugu: M N Vanus: ...... 1.Mis on teie arvates enesehinnang ? ........................................................................................................................................ 2. Mis põhjustab teie arvates lapse eneseimetlus ? _liigne hellitamine _lapse alandamine _vähene tähelepanu lapsele _midagi muud.................................. 3
. Sotsiaalne pädevus- suutlikkus end teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel. Erinevad mõisted? Enesekohast pädevust puudutavad teadmised, oskused ja hoiakud seoses mina- kontseptsiooniga, enesehinnagu ja eneseregulatsiooniga; sotsiaalset pädevust puudutavad teadmised, oskused ja hoiakud seoses interpersonaalsete suhete ja interaktsiooniga erinevatel tasanditel. Enesekohane pädevus tähendab teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist, mis arendavad sügavamat arusaama endast vaadeldes inimest tervikuna. Enesekohane pädevus hõlmab teadmisi eneseregulatsiooni, toimetulekustarteegiate, oma mina ja enesekasvatuse ning oma ja võimete arenduse kohta ja kasutamist iga päev. + oskus
See et MK on ebastabiilne mõjutab noorukite puhul sellist enesehinnagut mdia nim parameetrilisuseks enesehinnanguks, mida mõjutavad situatsioonid. Sotsiaalsed situatsioonid noorukiealiste puhul, millega seoses ängi vb ka hirmu tuntakse, avaliku esinemise situatsioon. Selles vanuses kui noorukid on 12-14 a vanad on neil enesehinnangu aspekt mis puutudab sotsi situatsioone (kui ollakse täiskasvanu grupis) , see parameetriline enesehinnang on noorukitel madalaim keskmises eas. Aluspõhja enesehinnagu muutmine (allikas: Ximmermann, M.A jt 1997)Sellega seonduvalt on erinevate dentetsidega. 60% on üldiselt kõrge enesehinnanguga noorukitest või on siis tõusev selle ea perioodi jookusl. Saavad hästi endaga hakkama, enesekohaste pädeviustega seoses on adekvaatne. 20% noorukitest on progreseerivalt madal aluspõhja enesehinnangu muutumine, need noored kes elavad noorukiiga üle kui kriisi. Tungi ja tormiga tegu nendel 20 %. Kuidas nooruk tajub ennast?- E.H
Probleemilse suunatud toimetulek Infotegevusplaani koostamine (mis olukorda ma olen sattunud? Kuhu tahan välja jõuda? Mille poolest see eerineb praeguses? Mida pean tegema, et sinna välja jõuda?)seletusviisi repertuaati muutmine (seda suudab muuta ja mitmekesistada vaid see inimene, kes on omaks võtnud 6 psühholoogia kuldreeglit) ainult minule omane lahendus(6 reeglit) käitumisviisi repertuaari suurendamine inimene muudab aktiivselt maailma enda ümber probleemi lahendamine enesehinnagu tõus. Hinnata ja võrrelda ei tuleks ennast kellegi teisega, vaid võrrelda ennast praegust ja varasemalt. Katsed muutuda kelleksi teiseks, keda imetletakse. Tuleb ikka jääda iseendaks. 1. Pole olemas väljapääsmatuid olukordi 2. Ainult ise suudan oma probleemidele lahenduse leida 3. Alati inimesi, kes saavad minust paremini ja halvemini hakkama 4. Igas sündmuses midagi head ja halba 5. Ainult mina olen oma tegevuse õigususe ja hindaja 6
Selle tulemusena on madala enesehinnanguga inimesed püsivalt lootusetud. Kuigi enesehinnang või negatiivse sisuga tagasiside mõjul hetkeliselt langeda, näib inimeste enesehinnang igas olulises valdkonnas ajaliselt suhteliselt püsivana. Erinevad autorid rõhutavad varase kogemuse mõju nende suhteliselt püsivate enesehinnangu tasemete saavutamisel (Heatherton & Polivy, 1991), kuigi osaliselt võib siin ka pärilikkusega tegu olla. Franken arvab, et madala enesehinnagu terminit kuritarvitatakse. Seda rakendatakse sageli inimestele, kel puudub kõrge enesehinnang või kes lihtsalt pole enesekindlad; inimestele, kes ei tea, kas nad suudavad midagi teha või neile, kes on kartlikud ja eneses kahtlevad, mida aeg- ajalt iga inimene võib kogeda siis, kui ta endale keerukaid eesmärke püstitab (Bandura, 1991). Samas mõned inimesed kannatavad madala enesehinnangu tõttu tõeliselt, kuna neid piinavad süü ja häbi tunded. 12. MOTIVATSIOONI ENESEREGULATSIOON
annaabi.ee 
