dielektrikuga. Neid laetakse vooluallikast. Laengu kogunemisel plaatidele tekib nende vahele elektriväli, pinge suureneb pidevalt, lõpuks võib toimuda läbilöök. 3.Mahtuvuse arvutamine. (valem, ühikud) Kondensaatori mahtuvus näitab, kui suur laeng plaatidel tõstab plaatidevahelist pinget 1V võrra. C= q / U , kus q= ühe plaadi laeng ; U= pinge ; [C]= 1C / 1V = 1F (farad) 4.Kondensaatori ruumalaühikusse salvestatav energiahulk. W= CU : 2 , W Salevestunud energia J ; C- kondensaatori mahtuvus F ; U- kondensaatorile rakendatud pinge V. 5. Kondensaatorite jadaühendus. Jadaühenduseks nimetatakse ühendust, kus ühe kondensaatori negatiivne elektrood on ühendatud teise kondensaatori positiivse elektroodiga. Jadaühendusel võrdub kondensaatoripatarei kogupinge U üksikutel kondensaatoritel tekkivate pingete summaga: U=U1+U2+U3+...Avaldades pinge U laengu q ja mahtuvuse C kaudu saame q/C=q/C1+q/C2 6
süsiniku muutmiseks kasutamine orgaanilisteks ühenditeks Süsiniku allikad: a) eluta keskkonnast anorgaanilised ühendid b)teiste organismide toodetud orgaanilised ühendid Miksotroofid organismid, kes vastavalt tingimustele on kas auto- või heterotroofid (nt rohelline silmviburlane) Ainevahetuse põhikäive energiahulk, mida inimene vajab eluks oluliste füsioloogiliste protsesside hoidmiseks (nt ajutöö, südametöö) Organismide metabolism-organimis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse Dissimilatsioon/katabolism/lõhusta Assimilatsioon/anabolism/sünteesim mine ine Orgaaniliste ühendite lõhustamine Vajalike ainete sünteesimine
ENERGIA 477 kJ /114 kcal VALGUD 4,7 g SÜSIVESIKUD 17,3 g RASVAD 2,7 g MINU PÄEVANE ENERGIAVAJADUS Kehakaal kilogrammides: 56 Pikkus sentimeetrites: 162 Vanus aastates: 17 Sugu: Naine Kehaline aktiivsus 5-palli süsteemis: 2- Kerge kehaline aktiivsus(1 kuni 3 kerget treeningpäeva nädalas) Baasainevahetus (BAV) Energiahulk, mida organism vajab elutähtsate protsesside toimimiseks, näiteks südametöö ja hingamise jaoks. Nii-öelda absoluutne miinimum, millest allapoole minna ei tohiks. 1410 Kcal Tervislik energiahulk kehakaalu säilitamiseks Arvestab päevasesse kaloraaži sisse kehalise aktiivsuse, mida on tarvis kehakaalu säilitamiseks. 1940 Kcal Tervislik energiahulk kehakaalu vähendamiseks Oluline on kalorite muutumise dünaamika. Kuna eesmärgiks on kaotada rasva, säilitades
Termodünaamika I etapp Koostja: Jaana Orhidejev · Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. · Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Näide: Võtame elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise.
· Hingamise · Toidu seedimise · Neerude töö · Närviimpulsside liikumise ja närvirakkude töö · Püsiva kehatemperatuuri · Kasvamise või kudede uuenemise, vigastuste paranemise · Liikumise Energiavajadus sõltub · Vanusest · Soost · Pärilikkusest · Kehamassist · Aktiivsusest Toidu ja joogiga saadav energiahulk E peab katma järgmised kulud A ainevahetuseks kuluv energia M - metaboolne e. soojusena eralduv energia K kasvuks (uuenemiseks) kuluv energia V väljaheidetega eralduv energia U - uriinis sisalduv energia T tööks kuluv energia Puhkeseisundis: E= A + K + M + V + U Tööseisundis: E = Kui toiduga ei saa piisavalt energiat, siis kasutatakse varuaineid (energiabilanss negatiivne)
Si Kuidas muuta keha siseenergiat? *soosjusvahetuse käigus anda kehale mingi soojushulk,siis tema Temp tõuseb. (suureneb ka siseenergia)nt. Haamriga lööma vastu naela. U suurendame mehaanilost tööd tehes. *tööga, mida tehakse välisjõudude poolt süsteemi jõudude vastu Või mida süsteem ise teeb välisjõudude vastu. Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järe dus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub e nergiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab ele ktrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning kogunergia, mille lamp s oojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvit ab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise.
(võnkumise amplituudid; neid nimetatakse ka amplituudväärtusteks). Eestis on vahelduvvoolu pinge amplituudväärtuseks Uo=310V. Pinge efektiivväärtuse tuleb sellele vastavalt . Selle pinge väärtusega võime teha kõiki vahelduvvoolu energiaga seotud arvutusi nagu alalisvoolu korralgi. Ka vahelduvvoolu voltmeeter ja ampermeeter näitavad pinge ja voolutugevuse efektiivväärtusi. Vahelduvvoolu seadme võimsus arvutatakse valemist . Elektrienergia tarbimisel huvitab meid kasutatud energiahulk. Just seda mõõdabki elektriarvesti (rahvasuus nimetatakse voolumõõtjaks). Arvestusühikuks on seejuures kilovatt-tund (kW*h). 1 kilovatt-tund on energiahulk, mille kasutab 1kW võimusega elektririist 1 tunni jooksul. 1 kilovatt-tund võrdub 3,6 miljoni dzauliga. Korteri elektrijuhtmestik on ehitatud nii, et kõik kasutatavad elektririistad on omavahel rööpühenduses. Sellega on efektiivpinge kõigil riistadel 220 V ja riistu läbivad voolud liituvad sisendjuhtmes
Pilet 8 1. termodünaamika I printsiip Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 2.Lenzi reegel
suure elektonegatiivsusega O, N või F aatomi vahel. Sõltub polariseeritavusest. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Keemis temp sõltub vesiniksidemetest. Nende esinemisel sulamis ja keemis temp kõrgem. 3. Vedelikus molekulide vaba liikumine molekulidevahelise jõudude tõttu takistatud, kuid need jõud on nõrgad. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Sellega on seletatav hüdrofiilsus ja hüdrofoobsus ning tilga moodustumine. Pindaktiivsed ained ühendid, mille lisamisel vähendab vedeliku pindpinevus (tensiidid, näit. seep). 14. Amorfsed ühendid - ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju (lõpmatult suure viskoossusega vedelikud, näit. klaas)
suure elektonegatiivsusega O, N või F aatomi vahel. Sõltub polariseeritavusest. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Keemis temp sõltub vesiniksidemetest. Nende esinemisel sulamis ja keemis temp kõrgem. 3. Vedelikus molekulide vaba liikumine molekulidevahelise jõudude tõttu takistatud, kuid need jõud on nõrgad. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Sellega on seletatav hüdrofiilsus ja hüdrofoobsus ning tilga moodustumine. Pindaktiivsed ained ühendid, mille lisamisel vähendab vedeliku pindpinevus (tensiidid, näit. seep). 14. Amorfsed ühendid - ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju (lõpmatult suure viskoossusega vedelikud, näit. klaas)
Suurimad tootjad: Kanada, USA, Brasiilia Suurimad tarbijad: Norra, Brasiilia, Kanada Aatomienergia e. tuumaenergia 1) Jäätmete hulk väga väike 1) Jäätmete ohtlikkus ja keerulisus nende ära paigutamisel 2) Õnnetuste korral suur risk keskkonnale ja inimestele 3) Elektirjaama rajamine ja tehnoloogiate väljatöötamine on väga kulukas Tuuleenergia 1) Ei teki saasteaineid 2) Töötav tuulepark on odav 3) Väiketarbijatele piisav energiahulk 1) Tuulepargi rajamine hõivab suur maa-ala 2) Tuulekiirus aastas keskmiselt üle 6m/s 3) Takistav lindude looduslikku rännet 4) Tooota võimalik ainult elektrit Päikeseenergia 1) Võimalik kasutada elektri ja soojuse tootmiseks 2) Väiketarbijatele sobiv energiahulk 3) Keskkonda ei saasta 1) Suuermatel laiuskraadides päikeseenergia hulk väike 2) Rajamine kulukas 3) Elekter tuleb suunata ühtlase energiavõrguga Geotermaalenergia
PERSPEKTIIVIS MADALAM ENERGIALIIK OMAHIND KALLIS TEHNIKA, POLE KÕIGILE RIIKIDELE JÕUKOHANE TAASTUMATU ENERGIA POSITIIVNE NEGATIIVNE KASUTADA SAAB KÕIKJAL, AMMENDUV RESSURSS, EI SÕLTU RESSURSI VARUD VÄHENEVAD OLEMASOLUST SUUR KESKKONNAREOS EI SÕLTU ILMASTIKUST, TUS (põletus: CO2, N ja S ENERGIAHULK EI KÕIGU ühendid, veeaur, tahm; SUUREM ENERGIA karjäärid, põhjaveereostus, SISALDUS, SUUREM aherainemäed) ENERGIAHULK HIND SÕLTUB MAAILMA MITMEKESISEMAD KASU TURUST, LISANDUVAD TUSVÕIMALUSED VEOKULUD, KESKKONNA MAKSUD ODAVAM, LIHTSAM TEHNIKA RESSURSSI OMAVAD RIIGID SAAVAD MÕJUTADA MAAILMA MAJ. JA POL
.....4 1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid..................................................... 4 1.2. Sahtkuivati ja eelsäilituspunkrite tööparameetrid....................................................... 6 2. KASUTUSKULU MAJANDUSARVUTUS.....................................................................9 2.1. Seadmete tööajad.........................................................................................................9 2.2. Seadmete tarbitud energiahulk....................................................................................9 2.3. Kuivati ööpäevane kütusekulu.................................................................................. 10 2.4. Amortisatsioonikulud................................................................................................ 10 2.5. Hooldusremondikulud...............................................................................................11 2.6
Agregaatolek Agregaatolek on aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaatolekut gaasilist, vedelat, tahket. Sulamisja keemistemperatuur Sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1. atm. korral. Aine sulamissoojus on energiahulk, mis on vajalik ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril (enamus tahketest ainetest on tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb, erandiks on vesi). · Puhtal ainel on oma kindel sulamistemperatuur. · Puhtal ainel on sulamisel temp. muutumatu, kuni kogu aine on ära sulanud. Keemistemperatuur on temperatuur, mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (mida madalam on rõhk, seda madalam on keemistemperatuur). Tihedus
jääv suurus. 13. Gay - Lussac'i seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. V/T = const, kui p = const (V = const T) 14. Charles'i seadus: Jääval ruumalal on antud gaasikoguse rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. p/T = const, kui V = const (p = const T) 15. Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 16
Slide 4 Kogu soojuse pumpamise protsess on seotud energia jäävuse seadusega: soojuspumba kasutajal on hea teada, et tema soojuspump ei tegele energia tootmise või tekitamisega. Lihtsustatult seisneb seadme tööpõhimõte selles, et ümbritsevast keskkonnast ammutatakse ventilaatori ja aurusti abil madalatemperatuurilist energiat, mis muudetakse kompressoriga kõrgematemperatuuriliseks soojusenergiaks. Slide 5 ' Õhk-vesisoojuspumbaks nimetatakse seadet,mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse veele. See seade kasutab üht tänapäeval enim edasi arenenud küttetehnoloogiat: õhk-vesisoojuspump ei tooda energiat, vaid pumpab seda ühest keskkonnast teise. Slide 6 Maasoojuskütte ehk rahvakeeli maakütte energia ammutab soojuspump maa seest. Suvel kütab päike maapinna soojaks ja talvel juhitakse pinnasesse salvestatud päikeseenergia maasoojuspumbaga hoone küttesüsteemi. Soojuspumba tööks tarvilikule maakollektorile tuleb leida piisavalt suur ala, k...
a. E.Rutherford · Tuumareaktsiooniks nim aatomituumade muundumist vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. Seoseenergia · Tuuma seoseenergia. Kujutame ette, et tahame teineteisest lahutada kaht tuumajõududega seotud prootonit-neutronit. Selleks kulub teatud hulk tööd (või kulutada sellele vastav hulk energiat). Seda nimetatakse seoseenergiaks · Seoseenergia on töö, mida on vaja teha tuuma lõhkumisel algosakesteks. · Täpselt sama suur energiahulk vabaneb algosakeste tuumaks liitumisel. · Mida suuren´m on seoseenergia, seda tugevam on seos, seda rohkem kulutame energiat liitosakese lõhkumiseks. · Prootonite ja neutronite vahelised jõud on tugevamad kui aatomite vahelised jõud elektrilised jõud
10-15% rasvad 25-30% süsivesikud 55-60% Lihtsad põhitõed Söö selleks, et elada, mitte vastupidi! ❏ Energia ja toitained on vajalikud igapäevasteks tegevusteks ja organismi normaalseks toimimiseks ❏ Inimeste energiavajadused on erinevad ❏ Süües rohkem, kui tarbitakse, siis kehakaal tõuseb ❏ ka ebastabiilse rutiiniga süües tõuseb kehakaal Toit olgu mitmekesine! ❏ Ouline on ka see, millistest toiduainetes saadav energiahulk saadakse ❏ Ühekülgse toitumise korral võib organism paljudest ainetest puudust tunda, nind võivad tekkida erinevaid tervisehäireid ❏ Ka loomne toit on inimese organismile vajalik, sest on valke/aminohappeid, mida taimsetes toitudes ei leidu, kuid mida inimene eluks vajab Pole olemas tervisele kahjulikke toiduaineid, on vaid ebatervislikud kogused! ❏ Süüa võib kõike, ka kiirtoitu ❏ Keha ei salli liialdusi millegagi
06.2016 Osalejad: Energiakasutus: Aleksei Heinsaar, Johan Praats, Raido Konts Tootmistehnika: Kullar Vreiman, Mario Kütt Seega saame leida katla kasuteguri 𝑄𝑡𝑒𝑔𝑒𝑙𝑖𝑘 64,46 𝜂= ∙ 100% = ∙ 100% = 61,27%. 𝑄𝑘ü𝑡𝑒 105,2 Võimsuse leidmiseks määrata kõige kiirema temperatuuriga ajavahemik ja saadud temperatuuritõusuks kuluv energiahulk jagada ajavahemiku pikkusega. Arvutame võimsuse, kui arvestada, et temperatuur tõusis 30 sekundi jooksul 1 kraadi võrra 𝑄 𝑐𝑣 ∙ 𝑚𝑣 ∙ ∆𝑡 + 𝑐𝑡 ∙ 𝑚𝑡 ∙ ∆𝑡 4,19 ∙ 208 ∙ 1 + 0,465 ∙ 410 ∙ 1 1062 𝑃= = = = = 35,41 𝑘𝑊. 𝜏 𝜏 30 30 2 6.06.2016
Näiteks hemoglobiini, mis varustab hapnikuga kogu organismi. Valgud on seotud ka pärilikkuse edasikandmisega, nimelt pärilikkuse edasikandmine toimub nukleoproteiidide vahendusel, mille põhiosa on RNA ja DNA. Valkudel on ka kaitseomadused. Mõned valgud suudavad teha baktereid ja viirusi kahjutuks. Toimub ka tänu valkudele väline kaitse. Näiteks juuksed, küüned ja nahk Valkudel on energeetiline funktsioon, sest nende lagunemisel tekib suur energiahulk, mida saab ära kasutada. Valgud annavad energiat 1g kohta 4kcal. Siiski ei anna valgud nii suurel määral inimesele energiat kui süsivesikud, sest valkude muud ülesanded on tähtsamad. Valgud jagunevad loomseteks valkudeks, mida organism ise ei suuda luua ning taimseteks valkudeks, mida organism ise suudab luua. Seega inimesed peaksid kindlasti sööma neid toiduaineid, kus on loomsed valgud. Valkude vähene tarbimine või nende liigtarbimine võib inimesele kahjulik olla.
molekulide polariseerumine ja lagunemine ioonideks. Nimelt polaarse aine lahustamisel vees eemalduvad vee dipoolide mõjul polaarse molekuli erinimelised poolused ning molekul nagu veniks pikemaks. Kui erinimelised poolused on teineteisest küllalt kaugel, siis lagunebki molekul ühel hetkel ioonideks. Kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kulub energiat, ioonide hüdraatumisel eraldub energiat. Kui kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kuluv energiahulk on suurem ioonide hüdraatumisel eralduvast energiahulgast, siis toimub ainesse energia neeldumine ja lahus jahtub (endotermiline protsess). Kui ioonide hüdraatumisel eralduv energiahulk on suurem kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kuluvast energiahulgast, siis toimub ainest energia eraldumine ja lahus soojeneb (eksotermiline protsess). DISSOTSATSIOONIVÕRRANDID
lahustatava aine molekulide polariseerumine ja lagunemine ioonideks. Nimelt polaarse aine lahustamisel vees eemalduvad vee dipoolide mõjul polaarse molekuli erinimelised poolused ning molekul nagu veniks pikemaks. Kui erinimelised poolused on teineteisest küllalt kaugel, siis lagunebki molekul ühel hetkel ioonideks. Kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kulub energiat, ioonide hüdraatumisel eraldub energiat. Kui kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kuluv energiahulk on suurem ioonide hüdraatumisel eralduvast energiahulgast, siis toimub ainesse energia neeldumine ja lahus jahtub (endotermiline protsess). Kui ioonide hüdraatumisel eralduv energiahulk on suurem kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kuluvast energiahulgast, siis toimub ainest energia eraldumine ja lahus soojeneb (eksotermiline protsess). DISSOTSATSIOONIVÕRRANDID Dissotsatsioonivõrrandid näitavad, milliseid ioone sisaldavad elektrolüüdi lahused.
SOOJUSÕPETUS 10. klassi SOOJUSÕPETUSE PÕHIMÕISTED SISEENERGIA on keha kõikide molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summa. SOOJUSHULK on energiahulk, mida keha soojusvahenduse teel saab või ära annab. ERISOOJUS on soojushulk mis on tarvis anda ühele kilogrammile ainele, et tõsta temperatuuri 1 kraadi võrra. SULAMISSOOJUS (J/kg) on tarvis anda ühele kilogrammile ainele sulamistemperatuuril tema sulamiseks. AURUMISSOOJUS L on soojushulk, mis on tarvis anda ühele vedeliku kilogrammile selle aurustamiseks jääval temperatuuril. KÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUS on soojushulk, mis eraldub 1kg kütuse täielikul põlemisel.
· Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste objektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust. Selle tulemusena moodustuvad organismile võõrad molekulid, tekivad vähirakud või hukkuvad organismile vajalikud rakid geenide mutatsioon · Kiirguse mõju elusorganismile iseloomustab kiirguse neeldumisdoosiga · Kiirguse neeldumisdoos nim neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja kiiritatava aine massi suhet (D=E/m st 1Gy = 1J / 1kg näitab, kui suur energiahulk on neeldunud ühikulise massiga aines) · Kiirguse mõju organismile oleneb kiirguse liigist. Seda mõõdetakse ekvivalentste kiirgusdoosi e biodoosiga. Biodoos suvalise kiirguse doosi, mis avaldab samasugust bioloogilist mõju nagu üks Grei neeldunud röntgeni- või gammakiirgust (Dekv = 1 J/kg = 1Sv näitab, kui suur energiahulk on neeldunud ühikulise massiga aines) · Euroopas elevale inimesele aasta jooksul mõjuva biodoosi suurus on umbes 2,5....4
u asiilia apan alia Rajada,vee 5% Prantsusma Kanad soojusreos- a a Tus. Saksamaa Geotermin Elektriene Laamade USA,Filipiini - - Väike energiahulk, ile energia rgia,toode äärealadel d Kasutusala piiratud, Taastuv takse ,’’Kuuma Mehhiko Tehnoloogia on kallis 2% sooja täpi Indoneesia aladel’’ Uus- Meremaa Tuuleener elektriener Gröönima USA,Saksa - - Tekitab müra,rikub
energia taastuv tootmiseks aktiivsed Uus-Meremaa ____ ____ keskkonnale väike saadakse piirkonnad Island Bionassienergia Elektri ja soojuse Igal pool, kus Brasiilia ______ _____ Saasteaineid tekib Saadav energiahulk tootmiseks midagi kasvab Jaapan vähe. suhteliselt väike. Saksamaa Taani
Tuumapomme on kasutatud II MS lõpus 1945. a (Hiroshima ja Nagasaki Jaapanis). Aatom koosneb tuumast ja elektron-kattest. Selle tuum koosneb aga neutronitest ja prootonitest. Isotoobid on ühe ja sama aine aatomid, mis erinevad neutronite arvu poolest. Valgus on elektromagnetikine lainetus. See on suurim võimalik kiirus looduses. c= 300 000 km/s= 3*108 m/s Seisuenergia on peidus igas massis. Valem: E=mc2 . Valem tähendab lahtiseletatuna, et iga aine mingis koguses on mingi energiahulk. Nt 1 g aine energiahulga arvutamine: E=mc2=0,001 kg * (3*108)2 m2/s2 (ehk J) = 0,001*9*1016= 10-3*9*1016=9*1013 J = 9*1010 kJ + 04.02.2014 tunni osa – tuumareaktsioonide võrrandid + valemite teisendamine 3 moel (1. arvudega asendamine, 2. võrde põhiomadus, 3. mingi tähisega läbi jagamine)
2. Too üks poolt ja vastuargument, et maailma energiamajandust võib lähitulevikus tabada kriis. + Praegu kasutatakse rohkem taastumatuid energiaallikaid ning sellepärast võibki olla kriis - Taastumatutele energiaallikatele on hakatud leidma alternatiive, mis on taastuvad allikad (tuuleenergia,päikeseenergia jne) 3. Too välja alternatiivsete energiaallikate 2 eelist ja 2 puudust. Eelised: 1) taastuvad 2) keskkonnasõbralikud Puudused: 1)energiahulk väike 2) kallid 4. Miks on Prantsusmaal ja Jaapanis suur tuumaenergia osakaal? Seal on suur tuumaenergia osakaal, sest seal on palju inimesi ning seega on ka väga suur tarbijate hulk ning tuumaenergiat toodetakse suurtes kogustes. Nendel on teiste energiaallikatepuudus ning kuna on palju tarbijaid, siis see tasub ära. 5. Esita üks poolt ja üks vastuargument väitele: ,,Eestisse on otstarbekas rajada oma tuumajaam."
· Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist · Tervislik toitumine tagab meile hea töövõime ja tervise. · Toit ei tohi olla ühekülgne vaid peab olema tasakaalustatud. Kui toit on ühekülgne võib tekkida tervisekahjustused. Tervisliku toitumise põhimõtted: · Süüa 3-5 korda päevas · Süüa samadel kellaaegadel · Saada toiduga vajalik energiahulk ( energiavajadus sõltub põhiainevahetusest, east, soost, organismi seisundist jne.) Miks peab sööma tervislikult? Täiskasvanud inimene vajab toitu: · Põhiainevahetuseks · Lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega · Koerakkude uuendamiseks · Energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega · Vajalike toitainete reservide loomiseks Põhiainevahetuseks nim minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks( puhates,
*Alkohol suurendab rinnavähi riski. Risk suureneb oluliselt iga täiendava 10 grammi puhta alkoholi (nt klaas veini) tarvitamisega päevas. *Naistel, kes joovad rohkem kui klaasi veini iga päev, on palju väiksemad võimalused rasestuda. *Kohe ei pruugi tekkida rasestumisprobleemid vaid tulevikus. Toitumisalane teave *Üks gramm puhast alkoholi sisaldab 7 kcal. Suur klaas veini sisaldab ligi 200 kcal, lisaks veel joogi suhkrusisaldusest tulenev energiahulk. *Alkohol suurendab söögiisu ja vähendab enesekontrolli Seksimured ● Naistel võib pikaajaline liigne alkoholi tarvitamine lõppeda oluliselt vähenenud viljakusega ja menstruaaltsükli häiretega. ● Naised, kes tarvitavad rasestumisvastaseid tablette, võivad purjuspäi selle võtmise unustada või tableti joodud alkoholi tõttu välja oksendada. ● Alkohol suurendab küll iha, kuid vähendab kehalist erutuvust nii mehel kui ka naisel.
Tähiseks gamma.
Tuumas muutub: sinna läheb kergema tasemega prooton. Võrrand: E-hf
Aatomituum kerataoline keha
Nukleoid prootonid ja neutronid
Laenguarv prootonite arvu tuumas nim aatominumbriks ehk laenguarvuks
Massiarv prootonite ja neutronite koguarvu nim A=Z+N tuuma massiarvuks
MASSIDEFEKT: Tuuma seoseenergia on võrdne tööga, mis kulub tuuma
lahutamisel koostisosadeks.
Energia jäävuse seaduse kohaselt vabaneb sama suur energiahulk tuuma
moodustamisel vabadest nukleonidest.
Tuuma mass on alati väiksem tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside
summast. Mt
e tasub rajada ka väikese energiatarbimise transpordile üsnagi kõrged, väike energia hulk; n korral kasutusala piiratud. e r g i a taastuv alternatiivne Biomassi Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese Saadav energiahulk küllaltki väike. energia energiatarbimise korral taastuv alternatiivne
kasutada väikese vajab täiendavat alternatiivne tarbimise korral. energiaallikat. Suur müra. Häirivad lindude rännet. Hõivavad maad. Geotermaalenergia Saasteaineid ei teki, Kasutusala on piiratud, e. maasisene energia keskkonnasõbralik, saab väike energiahulk, kasutada väikese jooksvad kulutused on tarbimise korral. kõrged. Bioenergia Keskkonda puhastav. Annab väikese Saasteaineid ei teki, energiahulga. Kasutusala keskkonnasõbralik, saab on piiratud, väike kasutada väikese energiahulk, jooksvad tarbimise korral
Füüsika kodune kontrolltöö ,,Laserid" Kaarel Aruoja, 12. klass 2. Mis järeldub Heisenbergi täpsuspiirangust kiirgumisaja t ja kiirguva energia E kohta? - Heisenbergi täpsuspiirangust järeldub kiirgumisaja t kohta see, et see ei saa olla nulli lähedane. Kui t oleks hetkeline ehk nulli lähedane, siis kiirguv energiahulk E oleks energiaskaalas lõpmata lai (energiahulk oleks siis lõpmata suur). 3. Mida mõista kvantseisundi eluea all? Kui pikk see on? - Kvantseisudni eluiga on tegelikult kiirgussirde kestus. Kiirgussiirde kestvus on 10-9 10-8 sekundit. 6. Mida nimetatakse luminestsentsiks? Too kolm näidet, kuidas see tekkida võib. - Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab (enamasti suhteliselt kitsas spektraal-diapasoonis) samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset. Kolm näidet:
saab termodünaamika I seaduse esitada kujul: 4 (Cp - moolsoojus isobaarilises protsessis, CV - moolsoojus isohoorilises protsessis, R - Universaalne gaasikonstant) Universaalne gaasikonstant näitab tööd, mida teeb üks mool ideaalgaasi, paisudes isobaariliselt nii palju, et tema temperatuur tõuseb ühe kraadi võrra. Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb – energia lihtsalt muutub ühest liigist teise.
a detsembris kiiritasid keemikud Otto Hahn ja Fritz Strassmann neutronitega uraani aatomeid. Oma üllatuseks leidsid nad pärast mõnenädalast neutronitega pommitamist uraaniproovis 2 uut elementi: baariumi ja krüptooni. Hahn ja Strassmann olid uraanituumi lõhustanud. Tekkinud kildtuumade 56Ba ja 36Kr järjenumbrite summa võrdus 92U järjenumbriga. Hiljem selgus, et uraanituumad võivad lõhustuda ka teisteks kildtuumadeks. Hiiglasuur energiahulk Hahni ja Strassmanni endine töökaaslane Lisa Meitner tegi kohe kindlaks, et tuumade lõhustumisel vabaneb hiiglasuur energiahulk. Kui suudaksime ühes grammis (kirsikivisuuruses tükis) uraanis kõik aatomid lõhustuda, vabaneks niisama palju energiat nagu 2300 kg kivisöe põletamisel. Tuum, mis on hantli kujuga Hahni ja Strassmanni tuumade lõhustumise katsetes annab neutron aatomituumadele üle energiat.
Õun [50kcal; valgud 0,4g; rasvad 0,72g; süsivesikud 19,8g] Popcorn [390kcal; valgud 13g; rasvad 4g; süsivesikud 77g] Pepsi 0,5l [221,5kcal; valgud 0,0g; rasvad 0,0; süsivesikud 54,5g] Pelmeenid [1351kcal; valgud 85,4g; rasvad 58,1g; süsivesikud 123,9g] KOKKU: Kcal: 3020,6 Valgud: 129,09g Rasvad: 104 g Süsivesikud: 391,65g 5. Saadud energiahulk on veidi suurem kuid mitte mitte väga palju erinev vajalikust energiahulgast. 6. Valkude kogus on ilmselt veidi suur minu organismi vajaduse jaoks. 7. Rasvade ja süsivesikute osakaal minu menüüs on enamvähem õige. Järeldused: Järeldustes märgi kindlasti, millised olid menüüs esinenud puudused ja milliseid toiduaineid peaksid sööma rohke ning milliseid piirama, et menüü vastaks sinu organismi vajadustele. Antud päeva menüü on enamvähem tasakaalus
Tere Slaid 2 Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (nagu nt neutrontäht või must auk). Selle energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Supernoova saab tekkida Päikesest vähemalt 8 korda massiivsemast üksik- või kaksiktähest. Slaid 3 Massiivse üksiktähe korral on plahvatuse põhjuseks tuumakütuse lõppemine tähe sisemuses. Tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab ning järgneb tähe gravitatsiooniline kollaps, mis põhjustabki supernoova plahvatuse.
· Siseenergia on kõikide aineosakeste energia.( kineetline energia+pot. Energia) U=RT · Siseenergia võib muutuda kahel viisil: · Mehhaanilist tööd tehes(hõõrdumine) · Soojusülekandel · Soojusjuhtivus-soojus levib osakeselt osakesele põrgete teel. Nt. Lusikas kuumas tees · Konvektsioon- soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainena. Nt: vee keetmine, hoovused. · Soojuskiirgus- energia levib kiirguse teel. Nt päikesekiirgus · Soojushulk on energiahulk, mida keha saab või annab soojusülekande protsessis. Ühikud: Djaul(J) · Kalor(cal)- soojushulk, mis on vajalik 1g vee temp tõstmiseks 1 kraadi võrra · Soojenemine ja jahtumine Q-cm(t2-t1) Q-soojushulk, m- mass, t2-lõpptemp, t1-algtemp · C- erisoojus- soojushulk, mis on vajalik 1kg aine temp tõstmiseks 1C võrra. Nt: 4200 J/kg C, st et ühe kg vee temp. Tõstmiseks ühe kraadi võrra on vaja 4200J/kg C soojust. · Sulamine ja tahkumine: Q= m , -lambda
mida vaja aatompommi jaoks. Vesinikupommi südameks on vesiniku ühinemisprotsess. Mitu aatomipommi pannakse lõhkema selliselt, et tekitada eriti kõrge temperatuur (100 miljonit kraadi Celsiust), mis on vajalik liitiumdeutriidi (LiD) muutmiseks heeliumiks. Kui liitiumi tuumad põrkuvad vastu deuteeriumi tuumi, tekitatakse kaks heeliumi tuuma (ja kui see juhtum piisavalt paljude deuteeriumi tuumade jaoks üheaegselt), siis on tulemuseks hiiglasuur energiahulk, vesinikupommi energia. Kui detonaator plahvatab, siis kõigi nelja aatomipommi 8 poolkeratäit lõhustuvat ainet lendab teineteise vastu ning tekitab 4 kriitilist massi ja 4 plahvatust. See tõstab liitiumdeutriidi temperatuuri küllalt kiiresti 100 miljoni Celsiuseni (mõned miljardikud sekundit) nii et liitium ei jõua enne laiali lennata kui on juba toimunud ühinemisprotsess. Tulemuseks on vähemalt 1000 korda võimsam
mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. · Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Laamade põrkumine ja eraldumine · Milline on Maa atmosfäär? Erinev teiste planeetide omast tänu vee ja elusorganismide olemasolule. Rõhk 1atm, koostis lämmastik 78%, hapnik 21%, CO2 0,03%, veeaur 4%, inertgaasid 0,95% · Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadvale, tõuseb Maa temperatuur. · Millised muutused leiavad aset taevas? Öö ja päeva vaheldumine, pilved, lumi, vihm, virmalised, vikerkaar. · Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. · Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Heledamate tähtede rühmitused
*lipiidid ja sahhariidid on energiaallikateks. *nukleeinhapped dna ja rna. *kikide org ainete koostises on esindatud c, h, o. ***VEE OMADUSED: 1. suur soojusmahtuvus- soojeneb ja jahtub aeglaselt, seal on organismidel stabiilsem elada kui hkkeskonnas. psisoojasus. 2. hea soojusjuhtivus- hoiab kehast kaugemal olevad osad soojana N nina, srmed. 3. vedelas olekus tihedam kui tahkes- j pinnal, hoiab soojust. 4. krge aurustumissoojus- vee leminekul vedelast gaasilisse kulub suur energiahulk (vesiniksidemete lhkumine) 5. suur pindpinevus- veemolekulid hoiavad tugevalt pinnal teineteisest kinni 6. kapillaarsus- seos pinna pindpinevusega, vimalik peenikeste soontes tusevliikumine. SSIVESIK- org hend, mis sisaldab ssinikku, vesinikku, hapnikku. energiarikkad ained. ***SAHHARIITIDE JAGUNEMINE: I monosahhariidid ehk lihtstruktuurid vga aktiivsed, reaktsioonivimelised. pentoosid-riboos, desoksriboos leksoosid- glkoos, fruktoos. ***glkoos e viinamarjasuhkur
· Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. · Tahkumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. · Igal (kristallilisel) ainel on oma (kindel) sulamistemperatuur, mis näitab millisel temperatuuril aine sulab. · Aine tahkumistemperatuur on võrdne sulamistemperatuuriga. Aine sulamis/tahkumise vältel aine temperatuur ei muutu. · Sulatamiseks kulub energiat. · Tahkumisel eraldub sama suur energiahulk. · Sulamiseks vajaminev soojus kulub kristallvõre lõhkumiseks (Epot kasvab, Ekin jääb samaks). · Tahkumisel eraldub soojus kristallvõre moodustumise tõttu. · Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. · -lambda =Q/m Andmed Q=Q1+Q2 c=130J/kg°C Plii soojendamine m=100g=0,1kg Q=mc(t2-t1)
ole lõputud). Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutuks tegemine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. Kuigi tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud kogu inimkonnale kaasa unustamatut kahju, on see toonud ka kasu. Ilma selleta ei tuleks paljud riigid toime, kuna saadav energiahulk on suurim võimalikest tootmismahtudest. Tuumaenergia on praegu ja arvatavasti ka tulevikus üks peamisi energia tootmise allikaid.
koosnevad need 70% vesinikust, 28% heeliumit ja 2% raskematest elementidest. Tähtede liigid: kääbused, hiiud ja ülihiiud Kõige lühema elueaga on hiiud ja ülihiiud. Kääbustähtede eluiga on üle 10 miljardi aasta. 5. Supernoova - Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt, energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga 6. Kuidas jaotatakse kaksiktähed? 1) visuaalsed kaksiktähed – märgatavad teleskoobiga vaadates; 2) füüsilised kaksiktähed – pole võimalik teleskoobiga jälgida, tehakse kindlaks heleduse või spektrimuutlikkuse järgi; 3) spektraalmuutlikud tähed – tehakse kindlaks spektrimuutuste alusel. 7. Kuidas on seotud tähe värvus ja temperatuur? - Mida
Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. AURUFAASIKS alla Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustumiseks keemistemperatuuril. Sulamistemp.- on temp. mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1 atm. Korral. Aine sulamissoojus on energiahulk ,mis on vajalik 1 ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril.(enamus tahketest ainetest tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb erandiks on vesi). Sublimatsioon- nim. tahke aine üleminek gaasilisse faasi jättes samas läbimata vedelikulise faasi
kulutab, kuid igapäevane kalorikulu sõltub paljuski igaühe põhiainevahetusest, mida omakorda mõjutavad pikkus, kaal, sugu, vanus, rasvaprotsent, töö. · Tervise seisukohast on oluline, et toiduga saadavad energiakogused oleksid kooskõlas kulutatud energia määraga. · Toidu ülemäärane energiasisaldus tekitab rasvumist. Rasvumine on füüsika seisukohalt potensiaalse energia suurendamine. · Füüsikalises mõttes on üks kalor kindel energiahulk sõltumata sellest, kas see vabaneb valkude, rasvade, süsivesikute või alkoholi oksüdatsioonil. Kuna toitainetel on organismis aga ka muid olulisi funktsioone peale energeetilise rolli, ei ole siiski sugugi tähtsusetu, millises proportsioonis nimetatud ained meie toidus esinevad. Vastupidi, rasvade ja süsivesikute omavaheline vahekord on äärmiselt oluline nii inimese töövõime kui tervise seisukohast. Optimaalne vahekord sportlase ja tavainimese toidus
2. Reaktsiooni järk on (empiiriline)suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. 3. Reaktsiooni järgu näiline vähenemine võib toimuda siis, kui ühe või mitme reageeriva aine kontsentratsioon reaktsiooni ajal praktiliselt ei muutu. Püsiv kontsentratsioon viiakse kiiruskonstandi väärtusesse ja tulemuseks on reaktsioonijärgu näilise järgu vähenemine. 4. Reaktsiooni aktiveerimisenergia Ea on energiahulk, mida on vaja anda keskmise energiavaruga osakesele, et muuta nad reaktsioonivõimeliseks ehk aktiivseks. KK 1. 1. Pindpinevuseks (ehk pinna pinna vabaks energiaks) nimetatakse tööd, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks 1 cm2 võrra. [J/m2] 2. Pindliiaks () nimetatakse aine hulka, mis tuleb lisada süsteemile, kui pindala suureneb ühe ühiku võrra (näiteks 1 cm2 ) selleks, et aine kontsentratsioon süsteemis jääks samaks. Näitab aine
vatsakeste süstolid Q, R, S ja T olid normi piirides Katsealuse pulss oli 56 (60 : 1,08). Kuna katsealuse löögisagedus on normist madalam, võib südame elektriline paus T-P normiga võrreldes pikem olla. Antud juhul on piirnormid 0,27-0,37 ning tulemus 0,52. Esimene laine QRS- kompleksis on Q- sakk, mis näitab elektrilist aktiivsust vatsakeste vaheseinas. Võrreldes ülejäänud müokardi energiahulgaga on vatsakeste vaheseinas olev energiahulk väike ning seega ei ole Q- sakk tihti registreeritav. Q- saki tähendust interpreteerides hinnatakse Q- sakki ka haigustunnuse seisukohalt. Haigusele iseloomulik Q- sakk peaks kestma vähemalt 0.04 sekundit. Patoloogilise Q- saki amplituud peab moodustama vähemalt kolmandiku sama QRS- kompleksi R- sakist. Antud kriteeriumitele mittevastav Q- sakk loetakse normaalseks. Haigustunnustega Q- sakk on müokardi infarkti
Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole Soojusmasina skeem. Soojusallikalt saadav energiahulk Q1 jaguneb võimalik täielikult konverteerida tööks). masinas kasulikuks tööks A ning jahutatakse antavaks jääksoojuseks Q2 Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. Meid ümbritsevas maailmas on kahesuguseid protsesse: ühed neist toimuvad iseenesest ja teiste läbiviimiseks tuleb teha tööd. Nt
annaabi.ee 
