Väikese eritakistusega materjalid on head elektrijuhid. 7. Takistuse sõltuvus temperatuurist. Temperatuuri tõustes takistus suureneb. 8. Ülijuhtivus, aine siirdumine ülijuhtivasse olekusse. Väga madalal temperatuuril võrdub eritakistus nulliga. Kriitilise temperatuuri juures läheb metalli takistus nulliks ja saab ülijuhtivasse olekusse. 9. Pooljuhid. p- ja n-juhtivus. Pooljuhtides laengukandjaid kerge vabaks muuta, nt sulas olekus keemilised elemendid. P-juhid – Legeteeritud lisandaine aatomid, millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel. Elektrone puudu; lisandiaatomid paiknevad valentstsooni lae ligidal; elektronid saavad kergelt valentsist keelutsooni. N-pooljuhis asub elektronidega täidetud nivoo juhtivustsooni põhja ligidal; elektronid suudavad kergelt keelutsoonist juhtivustsooni liikuda. Legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel. 10. Elektrivoolu soojuslik toime (Joule`i-Lenzi seadus).
vabanev kiirgus. Veel on huumlahendus, kaarlahendus, sädelahendus ja koroonalahendus. *Huumlahendus *Kaarlahendus *Sädelahendus *Koraallahendus 17. Mis on plasma? Plasma on tugevasti ioniseeritud gaas(laengukandjate arv gaasi vaadeldavas koguses saab võrreldavaks gaasimolekulide või gaasiaatoimite üldarvuga). 18. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire? N-pooljuht – pooljuht kus on kristalli kasvatamise käigus asendatud väike hulk põhiaine aatomitest lisandaine aatomitegamillel on valentselektrone rohkem kui põhiaine aatomitel. Lisandiks doonor. P-pooljuht – pooljuht kus on kristalli kasvatamise käigus asendatud väike hulk põhiaine aatomitest lisandaine aatomitega, millel on valentselektrone vähem kui põhiaine aatomitel. Lisandiks akseptor. PN-siire – kahe erinevat tüüpi pooljuhi kokkupuute pinnal tekkiv juhtivuse muutumine kus ühes suunas voolab vool hästi – teises suunas praktiliselt mitte. 19. Diood?
-koroonalahendus - õhk hakkab elektrit juhtima piiratud ruumiosas 20 Plasma - tugevasti ioniseeritud gaas, sisaldab palju laetud osakesi, aga suvaline kogus on tervikuna neutraalne 21 Pooljuht - tavatingimuses halb elektrijuht, kuid temp tõuseb, siis mõned valentsed elektronid vabanevad, jättes tühja koha ehk augu P-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel. N-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel. Nende kokku minemisel tekib pn-siire, mis on kahe eriliiki pooljuhi kokkupuute pinnal toimuv juhtivuse muutumine, kus ühes suunas liigub vool hästi ning teises suunas praktiliselt mitte.
elektroni. Tekkinud ühise elektron pilve tihedus on suurim tuumade vahelisel alal. Sidemed saavad moodustada vastasspinnide elektronid. · Mis on kristall? Kristallis on aatomid või/ja ioonid paigutunud kindla korrajärgi moodustades ruumvõre. · Mis on võredefekt? Võredefekte on kahte liiki: 1. Vakantside teke ehk mõni võresõlm on tühjaks jäänud. 2. Kuni miljondik % põhiaine aatomitest on asendunud lisandaine aatomitega. · Selgita tulenevalt tsooniteooriast metalli, dielektriku ja pooljuhi ehitust? Lubatud METALL- väga hea juhtivus, kuna keelutsoon puudub täielikult ja elektronid saavad vabalt täidetud liikuda ühes tsoonist teise. mida väiksem on temperatuur seda paremini juhib elektrit. Lubatud DIELEKTRIK-elektronid ei saa liikuda läbi keelutsooni keelutsoon täidetud
14. Kirjelda elektrivoolu vedelikes. Vedelikes on laengukandjateks erimärgilised ioonid, mis hakkavad vastassuundades liikuma. 15. Mis on Galvano tehnika? Eseme katmine metallkihiga elektrolüüsi käigus. 16. Nimeta voolulevimise võimalusi gaasides? Gaasi ioniseerimine, põrkeionisatsioon. 17. Mis on plasma? Tugevasti ioniseeritud gaas. 18. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire? N-pooljuht on pooljuht, milles on väike osa põhiaine aatomitest asendatud lisandaine aatomitega, millel valentselektrone on ROHKEM, kui põhiaine aatomitel. P-pooljuht on pooljuht, milles on väike osa põhiaine aatomitest asendatud lisandaine aatomitega, millel on valentselektrone VÄHEM, kui põhiaine atomitel(vastavat lisandit nim aktspetoriks). Pn-siire on pooljuhi ala, millel toimub üleminek P-pooljuhilt N- pooljuhile. 19. Diood? Diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. 20. Transistor?
piirav, gaasi aatomite ioniseerimiseks. Seda nim põrkeionisatsiooniks. 3. Ka tavaline õhk võib elektrit juhtida, sellisel juhul on põhjuseks kosmosest vabanev kiirgus. Veel on huumlahendus, kaarlahendus, sädelahendus ja koroonalahendus. 14. Mis on plasma? Plasmaks nim tugevasti ioniseeritud gaasi, mis sisaldab väga suures mahus laengukandjate arvu. 15. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire? P-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel. Vastavat põhiainet nim aktseptoriks. N-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel. Nende kokku minemisel tekib pn-siire, mis on kahe eriliiki pooljuhi kokkupuute pinnal toimuv juhtivuse muutumine, kus ühes suunas liigub vool hästi ning teises suunas praktiliselt mitte. 16. Iood(diood)
3.Sidelahendusel muutub õhk väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks, kuna õhus sisalduval laetud osakesed omandavad põrkeionisatsiooni esilekutsumiseks piisava kineetilise energia. 4. Kroonlahendusel hakkab õhk elektrit juhtima piiratud ruumiosas, eelkõige laetud teravikulahenduses. 20.Mis on plasma?- Plasma on iooniseeritud gaas. 21.Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire?- 1. P-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel. Vastavat põhiainet nim aktseptoriks. 2. N-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel. 3. Nende kokku minemisel tekib pn-siire, mis on kahe eriliiki pooljuhi kokkupuute pinnal toimuv juhtivuse muutumine, kus ühes suunas liigub vool hästi ning teises suunas praktiliselt mitte. 22. Doonor ja aktseptor
teravikulahenduses. 19.Mis on plasma?- Plasma on iooniseeritud gaas. 20.Iseloomusta lähtuvalt tsooniteooriast metalle, dielektrikke ja pooljuhte- 1.Metall- neli tsooni, alustades alt täidetud-, lubatud-, keelu-(paksem) ja lubatutsoon 2.Dielektrik- kolm tsooni; alustades alt täidetud-, keelu-(paksem) ja lubatudtsoon. 3. Pooljuht- kolm tsooni; alustades alt täidetud-, keelu-(õhuke) ja lubatudtsoon. 21.Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire?- 1. P-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel. Vastavat põhiainet nim aktseptoriks. 2. N-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel. 3. Nende kokku minemisel tekib pn-siire, mis on kahe eriliiki pooljuhi kokkupuute pinnal toimuv juhtivuse muutumine, kus ühes suunas liigub vool hästi ning teises suunas praktiliselt mitte. 22.Diood
Tep tõusmisel tõuseb ka elektronide liikumise kiirus ja järelikult energia.. Puhastes pooljuhtides tekkivale elektrijuhtivusele on iseloomulik, et alati tekib elektrone ja auke ühepalju. Pooljuid eirnevad metallisest suurema eritakistuse ja selle ümberpääratud temperatuurisõltuvuse poolest. Juhtivuse tempsõltuvus on eksponentsiaalne niii, et iga 10 kraadi temp tõusuga suureneb juhtivus 2 korda. Legeeritud pooljuhid- lisanditega pooljuhid, kus põhiane kristallvõresse on viidud lisandaine aatomid. Nii suurendatakse juhtivust. Doonorlisandid-annavad pooljuhile juhtivuselektrone, loovutava kergesti elektrone, voolu tekitajaks on elektronid-elektronjuhtivus. Kui neljavalentse räni kristalli viia lisandainena sisse viievalentset fosfori jääb ringorbiidil üks lisand valentselektron vabaks. Selle eemaldamiseks piisab tühisest energiast ja lisanid aatom muutub peale seda pos. iooniks Aktseptorlisandid- kristallvõres hõivavad elektrone. haaravd vabu elektrone enda
§ välis-mõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatuse intensiivsusest jne.) TEMPERATUURI SÕLTUVUS: Madalatel temperatuuridel on pooljuhid praktiliselt isolaatorid § Temperatuuri tõusmisel tõuseb ka elektronide liikumise kiirus ja järelikult energia GRAAFIK: LISANDPOOLJUHID: Juhtivust on võimalik oluliselt suurendada, lisandite viimisega pooljuhti § Lisanditega pooljuhte nimetatakse legeeritud pooljuhtideks, kus põhiaine kristallvõresse on viidud lisandaine aatomid. Doonorlisandid (n-pooljuht) loovutavad kergesti elektrone; voolu tekitajaks on elektronid elektronjuhtivus. Doonorlisandid annavad pooljuhile juhtivuselektrone. Aktseptorlisandid (p-pooljuht) haaravad vabu elektrone enda koostisse, e. tekivad aines augud (aukjuhtivus) (mis on tegelikult elektronidest tühjad kohad keemilises sidemes, neil on positiivne laeng ja nad saavad aines vabalt liikuda sarnaselt vabadele elektronidele). Aktseptorlisandid kristallvõres hõivavad
k. intrinsic conduction) ja sellist pooljuhti i-pooljuhiks (lühend inglisekeelsest terminist: intrinsic semiconductor). Puhta pooljuhi saamiseks on nõutav puhtusaste mitte enam kui 1 võõraatom 1010 põhiaine aatomi kohta. Võrdluseks võib tuua näite, et kui maakera ümbermõõtu (~ 40 000 km) õnnestuks mõõta samasuguse täpsusega, siis oleks mõõteviga mitte suurem kui 4 mm. Pooljuhtseadistes kasutatakse sageli legeeritud pooljuhte, kus põhiaine kristallvõresse on viidud lisandaine aatomeid, millega tekivad kristallvõre defektid (erinevused kristallvõre ideaalsest, rangelt korrapärasest ehitusest). Kui näiteks neljavalentse germaaniumi või räni kristalli viia lisandainena sisse viievalentset ainet (fosforit, arseeni v. antimoni) jääb ringorbiidil üks lisandi valentselektron vabaks. Selle eemaldamiseks piisab tühisest energiahulgast, mistõttu tehnikas praktiliselt kasutatavas temperatuurivahemikus on praktiliselt kõik
Molekulide kaootiline liikumine põhjustab gaasides ja vedelikes massi, impulsi (liikumis- hulga) ja siseenergia ülekandumist ruumis ühest kohast teise. Vastavaid protsesse difusiooni, sisehõõret ja soojusejuhtivust, nimetatakse üldiselt ülekandenähtusteks. Difusioon. Kui gaasis või vedelikus (põhiaines) on segunenult või lahustunult mingit lisandainet, kusjuures lisandi kontsentratsioon c (mass ruumalaühiku kohta) on põhiaine ruumalas ebaühtlane, siis lisandaine molekulid kaootilise liikumise tõttu liiguvad selles ruumalas. Loomulikult on suurema kontsentratsiooniga aladest väiksema kontsentratsiooniga alade poole liikujaid rohkem kui vastupidi. Läbi pinnatüki pindalaga S , mis on risti lisandi kontsentratsiooni kiireima muutumise sihiga, läheb läbi lisandaine massi voog m : c m = D S , (5.37)
temperatuurisõltuvuse poolest. Juhtivuse temperatuuri sõltuvus on eksponentsiaalne nii, et iga 10 Kraadi temperatuuri tõusuga suureneb juhtivus (juhtivuselektronid arv) 2korda. · Lisandpooljuhid, donor- ja aktseptor-pooljuhid Pooljuhtide omajuhtivus on üldiselt väike. Juhtivust on võimalik oluliselt suurendada, lisandite viimisega pooljuhti. Lisanditega pooljuhte nimetatakse legeeritud pooljuhtideks, kus põhiaine kristallvõresse on viidud lisandaine aatomeid. Lisandeid ja järelikult ka pooljuhte on kaks tükki: 1 Doonorlisadind (n-pooljuht) loovutavad kergesti elektrone; voolu tekitajaks on elektronid elektronjuhtivus. 2 Aktseptorlisandid (p-pooljuht) haaravad vabu elektrone enda koostisse, e. tekivad aines augud (aukjuhtivus) (mis on tegelikult elektronidest tühjad kohad keemilises sidemes, neil on positiivne laeng ja nad saavad aines vabalt liikuda sarnaselt vabadele elektronidele).
Kiire kõvenemisega, väikese mahtkahanemisega, bio-, valgus- ja oksüdatsioonikindlusega. Mürkkemikaalid- kaubarühma kuuluvad putukatõrjevahendid, umbruhutõrjevahendid, desinfitseerimisvahendid, desodoraatorid. Naha koostis Nahk on selgroogse looma keha väliskate, mis koosneb kolmest põhilisest kihist: EPIDERMIS e. MARRASKNAHK DERMA e. PÄRISNAHK NAHAALUNE KUDE e. ALUSNAHK Toornaha keemiline koostis on järgmine: vesi 65 % valgud 33 % rasvad ~ 2 % mineraalained 0,5 % lisandaine Jättes vee kõrvale on naha põhikomponendiks valgud. Naha valkudest ligikaudu 98 % moodustab kollageen. Kollageenid on sidekoe, kõõluste, kõhrede, luude ja naha struktuurvalgud. Kollageen on inimorganismis kôige levinum valk, moodustades 25 ... 33 % kogu inimkehas leiduvast valgust ja 6 % kehamassist Parkimisviisid Naha parkimisel võib eristada kolme peamist etappi: 1. Eeltööd - kuivatatud nahad leotatakse pehmeks, soolatud nahkadest pestakse välja sool. Toimub
annaabi.ee 
