§ sorteerimine § koordineerimine Vaheaju HÜPOTALAMUS v Kõige tähtsam organismi sisekeskkonda reguleeriv ajupiirkond. v Arengulooliselt üks vanemaid ajuosi, mis on oma ehituselt jäänud suhteliselt konstantseks. v Hüpotalamuse funktsioonid hõlmavad vegetatiivseid, somaatilisi ja hormonaalseid funktsioone. v Muuhulgas mõjutab hüpotalamus termoregulatsiooni, janu ja nälja regulatsiooni, endokriinset regulatsiooni ja uneärkveloleku rütmi regulatsiooni. v Tekivad neurohormoonid PEAAJU Väikeaju: q Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine. q Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. q Reguleerib kehahoiakut ja liigutusi. Väikeaju PEAAJU Suuraju: q Välispinda nimetatakse ajukooreks, mis
Tallinna Humanitaargümnaasium 9a klass Ettekanne Kõhunäärmes toodetav insuliin Tsõpov Vladislav Õpetaja: Andrei Kante Tallinn 2008 Kõhunääre ehk pankreas on mao taga kõhuõõne tagaseinal paiknev võrdlemisi suur elund pikkusega ligikaudu 15 cm ja kaaluga 80 100 g. Suurem osa pankreasest toimib seedenõret produtseeriva näärmena. Hormoone sünteesib vaid 1 2% kõhunäärme rakkudest. Endokriinset funktsiooni kandvad rakud paiknevad pankreases mõnetuhandeliste rühmadena, mis on tuntud kui Langerhans`i saarekesed. Viimastes eristatakse kolme tüüpi rakkusid: A ehk a rakud, B ehk b rakud ja D ehk D rakud, mis moodustavad vastavalt 20 25%, 60 75% ja 5 15% endokriinsete rakkude koguhulgast. Insuliin ja kuidas ta töötab Insuliini tähtsuse tõttu ainevahetuses on tähtis teada mida ta teeb ning kuidas töötab.
aktivatsiooniga kaasneva osmootse lüüsi eest? 39.Mis on opsoniseerimine? 40.Mis on anafülotoksiinid? 41.Komplemendi aktivatsiooni bioloogiline roll. 42.Tsütokiinide ja hormoonide sarnasused ja erinevused. 43.Kaasasündinud ja omandatud immuunsusega seotud tsütokiinide sarnasused ja erinevused. 44.Millised on tsütokiinide retseptorid? 45.Kuidas jõuab signaal tsütokiinide retseptorilt tuuma? 46.TNF ja tema näitel võrrelge signaalmolekuli parakriinset ja endokriinset toimet 47.Ülitundlikuse neli erinevat klassi ja nende lühike iseloomustus. 48.Mis toimub (ja millistes rakkudes) allergilise reaktsiooni käivitumisel? 49.DTH tüüpi reaktsioonides osalevad rakud ja signaalmolekulid? 50.Kuidas aktiveeruvad CTL rakud? 51.CTL membraanses rünnakus kasutatavad mehhanismid. 52.CTL ja NK rakkude aktivatsiooni erinevused. 53.Milliseid „tapmismehhanisme“ kasutavad makrofaagid, eosinofiilid ja neutrofiilid? 54
edasikandumine ja primaarne vastus sellele signaalile – signaali muutmine rakuliseks vastuseks. Parakriinne signaliseerimine – signaalmolekulid toimivad sünteesikoha vahetus läheduses (neurotransmitterid, kasvufaktorid). Endokriinne signaliseerimine – signaalmolekulid toimivad oma sünteesikohast eemal. Tavaliselt imetajated kantakse hormoone edasi vereringe kaudu. Hormoon – signaalmolekul, mis kannab edasi endokriinset signaliseerimist. Autokriinne signaliseerimine – signaalmolekul toimib samale rakule, kus sünteesiti (kasvufaktorid, eriti tüüpiline vähirakkudele). Molekulaarne komplementaarsus tähendab, et igale ligandile on spetsiifiline retseptor. Valkude post-translatoorne modifitseerimine 1. Mis on valkude post-translatoorsed modifikatsioonid, milliseid muutusi nad hõlmavad? Post-translatoorsedmodifikatsioonid (PTMid) on valkude lisatud muutused peale valgu sünteesi. PTMid
2. Oligodendrotsüüt- moodustavad müoliin katte. 5. astrotsüüt- vahendab toitaineid, valikuliselt laseb läbi. 6. Ependüümirakud- vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit, toodab liikvorit 7. Mikrogliia rakk- tõeline fagotsüüt, liikuv. Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Endokriinset rakku, näärmerakku Kuidas nimetatakse membraanitranspordi protsessi, mille abil sisenevad rakkudesse kapillaaridest suured molikulid? Endotsütoos glükoproteiin Ekstratsellulaarne vedelik glükolipiid
(1). reguleerivad kehavedelike osmootse rõhu ja mahu püsivust; (2). reguleerivad kehavedelikes dissotseerunud ioonide (Na+, K+, Cl-, HCO3 -) sisaldust; (3). reguleerivad happe-leelistasakaalu ( pH püsivuse hoidmine); (4). eritavad jääkaineid; (5). produtseerivad hormoone, seega omavad endokriinset funktsiooni. Neerudes produtseeritavateks hormoonideks on: (a). vitamiin D3-hormoon ehk kaltsitriool, mis on hädavajalik regulaator kaltsiumi imendumiseks peensoolest verre; (b). erütropoetiinid, mis stimuleerivad punases luuüdis erütrotsüütide teket; (c). reniin, mis tegelikult on küll ensüüm, kuid mis käivitab hormonaalselt
türeostimuleeriva ehk türeotroopse hormooni teket (TSH)- see hormoon omakorda stimuleerib kilpnäärme hormoonide produktsiooni- T3 ja T4 hormoone. FSH, LH, TSH, ACTH- glandotroopsed hormoonid , mõjutavad mingi konreetse sisesekretoorse näärme tööd. 4. GHRH- stomatoliberiin ehk kasvuhormooni riliising hormoon. Stimuleerib hüpofüüsi eessagara kasvuhormooni produktsiooni, ei mõjuta endokriinset nääret, vaid kasvu. 5. Prolaktiin- tekib eessagaras, tavaliselt on tema produtksioon pärsitud. Teket kontrollib dopamiin- pidurdab prolaktiini teket. Selleks et prolaktiin saaks tekkida, tuleb pidurdus maha võtta. Selleks on näiteks hormoon VIP- vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid. Kui pidurdav mõju on maha võetud, saab prolaktiin vabaneda, toimib rinnanäärmele, stimuleerib rinnanäärme koe kasvu ja piima teket rinnanäärmes. Mõju
türeostimuleeriva ehk türeotroopse hormooni teket (TSH)- see hormoon omakorda stimuleerib kilpnäärme hormoonide produktsiooni- T3 ja T4 hormoone. FSH, LH, TSH, ACTH- glandotroopsed hormoonid , mõjutavad mingi konreetse sisesekretoorse näärme tööd. 4. GHRH- stomatoliberiin ehk kasvuhormooni riliising hormoon. Stimuleerib hüpofüüsi eessagara kasvuhormooni produktsiooni, ei mõjuta endokriinset nääret, vaid kasvu. 5. Prolaktiin-, tekib eessagaras, tavaliselt on tema produtksioon pärsitud. tema teket kontrollib dopamiin- pidurdab prolaktiini teket, selleks et prolaktiin saaks tekkida, tuleb pidurdus maha võtta. Selleks on näiteks hormoon VIP- vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid. Kui pidurdav mõju on maha võetud, saab prolaktiin vabaneda, toimib rinnanäärmele, stimuleerib rinnanäärme koe kasvu ja piima teket rinnanäärmes. Mõju
Nende vahendusel (atsetüülkoliin, epinefriin=noradrenalin) antakse erutus edasi ganglionides (sünapsides), aga samuti postganglionaarsetelt närvikiudedelt elunditele. Mediaatorite aktiivsusele avaldavad mõju hormoonid ja mitmesugused ravimid (stimuleerivad või blokeerivad). Vegetatiivse närvisüsteemi kõrgemad keskused asuvad vaheajus (hüpotaalamuses), kus on 32 paari tuumi. Need reguleerivad nii sümpaatilise kui parasümpaatilise osa tegevust ja hüpofüüsi kaudu ka endokriinset süsteemi. Hüpotaalamus on ühenduses teiste peaaju osadega, mis osalevad nii organismi somaatiliste kui vegetatiivsete funktsioonide reguleerimises. Kõik aju osad, sealhulgas kõrgemad koorealused vegetatiivsed keskused on funktsionaalselt allutatud suuraju poolkerade koorele, millega tagatakse organismi keerulised reaktsioonid. Koostanud M. Kolga 18 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005
valgustid on sisse lülitatud. Võib esineda selgeid hallutsisatsioone. Samas selle sündroomi tekkimisel kahjustuvad tihti ka teised naabruses olevad ajuosad. 43. Hüpotaalamus ehitus ja funktsioonid Kõige tähtsam organismi sisekeskkonda reguleeriv ajupiirkond. Hüpotalamuse funktsioonid hõlmavad vegetatiivseid, somaatilisi ja hormonaalseid funktsioone. Muuhulgas mõjutab hüpotalamus termoregulatsiooni, janu ja nälja regulatsiooni, endokriinset regulatsiooni ja une-ärkveloleku rütmi regulatsiooni. Hüpotalamus on umbes 5 g raskune peaaju osa, mis ei ole teravalt piiritletud. Hüpotalamus on vaheaju ventraalne osa, paikneb III ajuvatsakese ventraalsel poolel talamuse all. Hüpotalamuse ventromediaalsest piirkonnast saab alguse hüpofüüsivars koos neuro- ja adenohüpofüüsiga. Funktsioonid: · Autonoomne regulatsioon- hüpotalamus osaleb südame löögisageduse, samuti
halvatuna. ● Muud unehäired - Narkolepsia ja katapleksia, Kleine-Levini sündroom, Ajavahestress 20 2. VEGETATIIVNE ehk siseelundite närvisüsteem ● kõrgemad keskused asuvad vaheaju hüpotaalamuses, kus on 32 paari tuumi - need reguleerivad nii sümpaatilise kui parasümpaatilise osa tegevust - hüpofüüsi kaudu ka endokriinset süsteemi - hüpotaalamus on ühenduses ka teiste peaaju osadega, mis osalevad nii organismi somaatiliste kui vegetataiivsete funktsioonide reguleerimises ★ Kõik aju osad, sh kõrgemad koorealused vegetatiivsed keskused, on funktsionaalselt allutatud suuraju poolkerade koorele! ★ sellega tagatakse organismi keerulised reaktsioonid! ● autonoomne ehk siseelundite NS
ehitust. Pikkus, laius ja paksus vastavalt 16x4x2 cm, mass 70-80g. Eristatakse osi: pea, keha, saba. Pea on suhteliselt lai, keha võlvub lülisammast ületades ettepoole, saba on suhteliselt kitsas. Pea paikneb duodeenumi lingu sees, L1-2 kõrgusel. Keha paikneb mao taga, saba vasaku neeru ees ning ulatub põrnani L1-Th12. Seega paikneb pankreas peamiselt epigastriumis, ulatudes vasakusse hüpohondriumisse. Kuna pankreas omab nii eksokriinset (toodab kõhunäärme nõret) kui ka endokriinset (toodab hormoone) funktsiooni, vaatleme seedesüstemiga koos just pankrease eksokriinset osa. http://hopkins-gi.nts.jhu.edu/images/shared/disease/database/shared_235_SOD-03.jpg Ekskretoorne funktsioon Ekskretoorne osa koosneb paljudest sagarikest, mis moodustuvad alveoolidest. Nende alveoolide sein koosneb sekretoorsetest rakkudest. Igal sagarikul on väike juha, mis omavahel ühinedes annavad pankrease juha. Pankrease juha läbib kogu näärme ja avaneb duodeenumisse
Hormooni toimet me näeme üle- ja alatalitluse korral. 11. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid - ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid - AKTH, türeotroopne hormoon, gonadotroopsed hormoonid FSH ja LH; prolaktiin, kasvuhormoon. 4. GHRH- stomatoliberiin ehk kasvuhormooni riliising hormoon. Stimuleerib hüpofüüsi eessagara kasvuhormooni produktsiooni, ei mõjuta endokriinset nääret, vaid kasvu. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem Sellesse süsteemi kuuluvad hüpotalamus ja hüpofüüs. Hüpofüüsi varre kaudu on nad seotud. Sellel süsteemil on kaks alasüsteemi: HÜPOTALAMUSE HÜPOFÜSIOTROOPNE ALA (SOODUSTAV ALA) JA HÜPOFÜÜSI EESSAGAR E ADENOHÜPOFÜÜS hüpofüsiotroopses alas paiknevad neurosekretoorsed rakud, millel on närviraku funktsioon st. erutust tekitav funktsioon ja millel on ka näärmeraku funktsioon, produtseerida hormooni
suguelundeis, *Vasodilatatsiooni stimuleerimine skeleti- ja südamelihases, *Hingamise stimuleerimine (hingamistakistuse vähendamine), *Seedetrakti motoorika pidurdamine sealsetesilelihaste lõõgastamise tulemusena, *Epinefriin: ainevahetuse intensiivsus ja soojusproduktsioon; retikulaarformatsiooni rakkude stimuleerimine ajutüves Kõhunäärme endokriinfunkts:*Vaid 1-2% pankrease rakkudest täidavad endokriinset funktsi, *Endokriinset funktsiooni kandvad rakud paiknevad pankreases mõnetuhandeliste rühmadena Langerhansi saarekestena Glükagooni füsiol funkts:* Glükagooni toime on kõige tugevam maksas, rasv- ja lihaskoes aga väheoluline Glükagoon stimuleerib: glükogenolüüsi ja glükoosi väljutamist maksast verre, *glükoneogeneesi, eriti aminohapetest lähtuvalt, *rasvhapete ainevahetust ja ketokehade produktsiooni
Siin etendavad tähtsat osa pankreasenõre, sapp ja peensoolenõre. Pankreasenõre tähtsamaks komponendiks on naatriumvesinikkarbonaat ja seedeensüümid. Need neutraliseerivad happelise maosisu ja lõhustavad toidu peamised koostisosad. Langerhansi saarekesed, nende A, B ja D rakud ja nendes produtseeritavad hormoonid. Kõhunääre e pankreas on suhteliselt suur elund, mis paikneb mao taga kõhuõõne tagaseinal .Hormoone sünteesib neist 1-2% rakkudest .Endokriinset funkts. kannavad pankreases Langerhans`i saarekesed (rakude mõnetuh.rühmad,ümbrits. kappillaristikuga ja neid innerveerib sümp. ja parasümpNS),milles on 3 tüüpi rakke:* A e. 20-25% ; *B e. 60-75% ja *D e. 5-15% (kogu endok.rakkude koguhulgast). *Glükagooni prod. A rakkudes, tugev toime maksas- glükogenolüüsi sti-muleeriv toime(suureneb glükoosi väljut. ver-re),sood. ka glükoneogeneesi maksas (lähtudes aminohapetest),elavdab rasvhapete aine-vahetust maksas (tulem
Siin etendavad tähtsat osa pankreasenõre, sapp ja peensoolenõre. Pankreasenõre tähtsamaks komponendiks on naatriumvesinikkarbonaat ja seedeensüümid. Need neutraliseerivad happelise maosisu ja lõhustavad toidu peamised koostisosad. Langerhansi saarekesed, nende A, B ja D rakud ja nendes produtseeritavad hormoonid. Kõhunääre e pankreas on suhteliselt suur elund, mis paikneb mao taga kõhuõõne tagaseinal .Hormoone sünteesib neist 1-2% rakkudest .Endokriinset funkts. kannavad pankreases Langerhans`i saarekesed (rakude mõnetuh.rühmad,ümbrits. kappillaristikuga ja neid innerveerib sümp. ja parasümpNS),milles on 3 tüüpi rakke:* A e. 20-25% ; *B e. 60-75% ja *D e. 5-15% (kogu endok.rakkude koguhulgast). *Glükagooni prod. A rakkudes, tugev toime maksas- glükogenolüüsi sti-muleeriv toime(suureneb glükoosi väljut. ver-re),sood. ka glükoneogeneesi maksas (lähtudes aminohapetest),elavdab rasvhapete aine-vahetust maksas (tulem
annaabi.ee 
