on aeglasem, kui näiteks kreemil või taimsel õlil. 2 KREEMIDES KASUTATAVAD KOOSTISAINED 2.1 Emulgaatorid Emulgaator on üks tähtsamaid kreemi osiseid. Lisaks oma peamisele ülesandele, hoida kreemi ,,koos", on oluline tema mõju nahale. Õige, sobiva emulgaatori leidmiseks on tootjad kulutanud palju raha ja nende täpset koostist ei soovi keegi avaldada. Emulgaatorite ülesanne on saada erinevad ained (näiteks vesi ja õli) omavahel segunema ja ka ühtlase emulsioonina püsima. Emulgaatorid on keemiliselt erinevad ained, mis püüavad alandada aine pindpinevust. Pindpinevust alandavate omaduste tõttu on emulgaatoritena kasutusel ka mõned vahad, lanoliin, mesilasvaha, kolesterool ja selle estrid. Lanoliin sobib vesi-õlis (v/õ) emulsioonidesse, kolesterool aga nii vesi-õlis kui ka õli-vees (õ/v) emulsioonides kasutamiseks. Emulgaatoritel on tootele sageli ka teisi mõjusid, näiteks võivad nad toimida pesevate- ja/või säilitusainetena.
ensümaatiline (kümosiin) - Kümosiini toime: k-kaseiin moodustab s- ja -kaseiini ja Ca2+ stabiilse kompleksi. Kümosiini toimel kompleks laguneb: Hüdrofoobne Phe-d sisaldav para-k-kaseiin sadeneb ning hüdrofiilne Met-i sisaldav glükomakropeptiid jääb lahusesse. 4. Piimarasv (3,8%) triglütseriidid Glütserooli ja rasvhappe ester; max 3 rasvhapet/1 gloobuli kohta. Gloobulid emulsioonina, kaseiinid emulgaatoriks rasvhapped: 1. Küllastunud rasvhapped: palmithape, müristiinhape, stearhape, võihape, lauriinhape 2. Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, arahhidoonhape 3. fosfatiidid: fosfolipiidid (membraanis), nt letsitiin, kefaliin 4. steroolid: nt kolesterool, ergosterool 5. Mineraalained: Ca Kaseiini mitsellis fosfaadina, tsitraadine P kaseiini mitsellis
roojamassi pehmendavad ja vedeldavad: ei imendu, lagunevad jämesooles, tekivad orgaanilised happed, laguproduktid seovad vett roojamass pehmeneb ja vedeldub, mõju avaldub 6 t kuni 1-3 päeva jooksul. LACTULOSUM ISE – Duphalac, Lactulose MACROGOLUM - Forlax pindaktiivne aine seob vett roojamassidega c)Mineraalõlid: pehmendavad ja teevad roojamassi libedamaks vähendavad imendumist kergeneb soole tühjendamine OLEUM VASELINI – manustada PO, emulsioonina, PR klüsmina 15- 30g korraga d)Looduslikud kiudained – polüsahhariidid; metüültselluloos,paisuvad soolestikus, juua rohkesti vett peale (1,5 klaasi annuse kohta), hakkavad mõjuma mõne päeva jooksul, kroonilise kõhukinnisuse korral, kui väljaheite mass on väike, mitte anda vahetult enne magamaminekut. Toime saabumine võib võtta mõned päevad aega, seetõttu ei sobi nad ägeda kõhukinnisuse korral
Pakendamisjärgselt toimub edasi hapukoore maitseomaduste paranemine ja tiheduse muutumine. Keemiliselt olekult on hapukoor tegelikult emulsioon. Selleks, et saada kvaliteetset toodet, tuleb lähtekoore koostis homogeniseerimisega ühtlustada. See protseduur väldib ka koore kihistumist. Hapukoor kui emulsioon on tundlik järskude ja ulatuslike temperatuuri- ja pH-väärtuste muutuste suhtes. Köögis toimetav tavatarbija märkab seda tavaliselt klompja tükilise segu tekkena. Emulsioonina ei talu hapukoor ka läbikülmumist, sest üles sulades on selle omadused ja olek esialgsega võrreldes muutunud. Jogurti valmistamine 1.Võta liiter värsket, pastöriseerimata piima, kuumuta see korraks peaagu keemistemperatuurini ja lase siis aeglaselt jahtuda temperatuurivahemikku 38...40°. 2.Pastöriseerimata piima puhul piisab kuumutamisest kuni 70°-ni ehk kuni piima pind hakkab tasakesi liikuma, kuid mulle veel ei teki. Lase seejärel jahtuda 38..40°-le. 3
- Stabiliseeritava täitematerjali terakoostis antakse seguprojektis. - Tsementstabiliseerimisel tuleb kasutada joogiveeks kõlbulikku vett. 41). -Bituumeniga stabiliseeritakse varem sideainega töötlemata sõmerpinnaseid, täitematerjale ning vanade must- ja asfaltkatete freespuru. -Bituumenstabiliseerimiseks sobiv sideaine on sitke naftabituumen penetratsiooniga 90... 200, mis lisatakse vahustatuna või emulsioonina. Asulavälistel teedel, liiklussagedusega alla 500 auto ööpäevas, võib kasutada põlevkivi vedelbituumenit. 42) Vahustatud olekus bituumenit saab lisada täite ainetele ja seejärel segada ümbritseva keskkonna temperatuuril ja niiskus tingimustel - vaht bit saab kasutada alates kvaliteetsetest killustikest kuni plastse halva kvaliteediga kruusani vaht bit eelised: -sideainet kulub vähem -transpordi kulud väiksemad -vaht bit stabiliseeritud mat säilitab töödeldavuse pika aja jooksul
Lubja raksioon savika pinnasega on aeglane, mistõttu soovitud tulemus ei selgu 10 nädalat. Kavartspeenpinnased koos mõõduke savisisaldusega on sobivad tsementabiliseerimiseks 6-8 % tsement väldivad täiesti jääläätsede tekkimise, külmakrkeohu ja tugevuse langemise niiskuse toimel. Stabiliseerimisel eelduseks on pinnase sujuv terakoostis mis vähendab pinnase poorsust. Bituumenstabiliseerimise toime siisneb pinnaseosakeste kaitsmise vee eest. Bituumenit kasutatakse tavaliselt kas emulsioonina või vahtbituumenina. On leitud, et kattekontruksiooni tavalne külmakerge ei mõjuta oluliselt katte tasasust ja eluiga juhul, kui katte üldine keskmin ei ületa järgnevaid tabalis toodud suurusi. 1. püsikatend- 4cm 2. kergkatend- 6cm 3. Siirdekatend- 10cm 4. Pinnatud kruusakatted- 6cm Geosünteetide kasutamine. Geotektiilid, geovõrgud, geomembraanid,geosünteetilised savivahekihid,geokomposiidid. Geosüteetide funksioonid. Filtreerimine.
Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi
m V s laengukandjate liikuvus vabade laengute suunatud keskmine liikumiskiirus ühikulise tugevusega elektriväljas. Ioonse elektrijuhtivuse korral tekib mõlemal juhul elektroodidel uut ainet – dielektrikus olevate lisandite või selle enese dissotseerumise produkte. Peamiselt molioonse elektrijuhtivuse korral ilmuvad elektroodidele dielektrikus molioonide kujul oleva aine osakesed, nt vedeldielektrikus emulsioonina olev vesi. Juhul, kui dielektrikus erandina esineb elektronjuhtivus, uut ainet elektroodidele ei ilmu Mahueritakistus Mahueritakistusena defineeritakse 1 m pikkuse serva-ga kuubi takistust, kui mõõteelektroodid on ühendatud vastastahkudele asetatud elektroodidega Vastavalt definitsioonile S 2 ρ =R Ω m Ω m
9. Bituumenite hulka loetakse ka tõrvad. 16. Bituumenite baasil valmistatakse: 1. bituumenemulsioone 2. asfaltmörte ja asfaltbetoone 3. katusekatte ja hüdroisolatsioonimaterjale 4. tihendusmaterjale 5. liimaineid 6. korrosioonivastaseid võõpasid, lakke, mastikseid. 7. EMULSIOONID kuuma bituumeniga töötamine on ohtlik ja seda saab kasutada ainult kuiva ilmaga ja kuivade materjalidega töötamisel. Seepärast kasutatakse bituumenit ja tõrva sageli emulsioonina, mis on ka jahedas olekus vedel. EMULSIOON kujutab endast bituumeni (tõrva) ja vee pihustatud segu, mis sisaldab veel emulgaatorit. Emulgaator on pindaktiivne aine (seep, õlid, liim, tärklis jne), mis takistab bituumeni piiskade kokkukleepumist. Emulsioon sisaldab emulgaatorit 5%. 8. Emulsioonid jagunevad: 1) otsesteks dispersiooni keskkonnaks vesi, milles hõljuvad väikesed emulgaatoriga kaetud bituumeni piisakesed. Saab veega lahjendada.
Bituumenmaterjalide peamisteks puudusteks on nende madal temperatuuripüsivus ja vananevus (muutuvad aja jooksul). emulsioonid Bituumeneid ja tõrvasid kasutatakse tavaliselt sulatatud olekus. Kuuma bituumenit (tõrva) saab kasutada ainult kuiva ilmaga ja kuivade materjalidega töötamisel. Bituumeni sulatamine nõuab energiat ja on mõnevõrra tuleohtlik. Kuuma bituumeniga töötamine on ka ohtlik (põletusoht). Seepärast kasutatakse bituumenit ja tõrva sageli emulsioonina, mis on ka jahedas olekus vedel. Emulsioon kujutab endast bituumeni (tõrva) ja vee pihustatud segu, mis sisaldab veel emulgaatorit. Emulgaator on pindaktiivne aine (seep, õlid, liim, tärklis jne), mis ümbritseb bituumeni (tõrva) piisku õhukese kelmega ja takistab nende kokkukleepumist. Emulsioon sisaldab emulgaatorit kuni 5%. Emulsioonid jagunevad otsesteks ja pöördemulsioonideks. Otseses emulsioonis on
Tsütoplasma On lahus, mis täidab raku sisemust. Leidu 2 tüüpi ühendeid: 1. anorgaanilised · H2O 60...80%, muduusid üle 95%, eostes 15% · Ioonid(katiioonid) · Soolad(silikaadid, karbomaadid ei lahustu) 2. orgaanilisised ühendid · süsivesikud · aminohapped, valgud · orgaanilised happed · nukleotiidid, nukleiinhapped(RNA) · pigmendid ehk värvained · emulsioonina esinevad lipiidid · alkoholi molekule võib ka leiduda tsütoplasmas Tütoplasma on erinevate ühendite bioloogiline reserv:toitained Tsütpl on ainevahetus keskkond. Tütopl. kogunevad jääkained, aga teatud piirini. Tsütopl. on pidevas ringliikluses (eeltuumsetes tsütopl. ei liigu, bakterid päristuumsetes suuremad ka). Päris tuumsete rakkude mitmekesisus Väiksemad/suuremad: · Väiksemad- mass ja mõõtmed on väikesed, need on enamasti rakusisesed
Puidutõrva kasutatakse puitkonstruktsioonide võõpamiseks või immutamiseks. 168 12.5. Emulsioonid Bituumenit ja tõrva kasutatakse tavaliselt sulatatud olekus. Kuuma bituumenit ja tõrva saab kasutada ainult kuiva ilmaga ja kuivade materjalidega töötades. Peab arvestama, et kuuma bituumeniga töötamine on ohtlik, sest võib end põletada. Bituumenit ja tõrva kasutatakse sageli emulsioonina, mis on ka jahedas olekus vedel. Emulsioone kasutatakse: külmade asfaltsegude valmistamiseks, võõpisolatsiooniks jne. Emulsioone saab kasutada ka niiske ja jaheda ilmaga. --------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Kuidas rühmitatakse tõrvasid nende tootmisel kasutatud lähteaine järgi? 2. Kirjelda kivisöetõrva. 3. Kirjelda puidutõrva. 4. Kus kasutatakse emulsioone? 5
Läbipaistev, klaasja struktuuriga termoplastne vaik ( orgaaniline klaas). Kas. klaasi asendajana, valgustite valmistamisel, värvide sideainena jne. Polüvinüülkloriid (PVC) (vinüülplast) saadakse gaasilisest vinüülkloriidist. Valge või kollakas pulber, mida kasutatakse plastifitseeritud või plastifitseerimata kujul. Polüvinüülatsetaat (PVA) vinüülatsetaadi polümeerimisel. Läbipaistev, värvusetu termoplastne vaik. Turustatakse emulsioonina või sõmera materjalina ja kas. liimides, mastiksites, emulsioonides, polümeerbetoons jne. Polüpropüleen (PP) propüleengaasi polümeerimisel. Valge pulber, kasutatakse torude, kilede, korrosioonikindlate mat. jne. Polüestervaikude (PE) alaliigid alküüd- ja glüftaalvaigud ning küllastamata polüestrid. Polüestervaike kas. värvide, lakkide, tehisvärnitsate valmistamiseks. Epoksüüdvaigud (EPO) tahked kollakas-pruunid vedelikud. Baasil valmistatakse liime,
vedelduvad (ilma järsu üleminekuta tahkest olekust vedelasse). Bituumenmaterjalide rühma loetakse ka tõrvad. Emulsioonid: Bituumeneid ja tõrvasid kasutatakse tavaliselt sulatatud olekus. Kuuma bituumenit (tõrva) saab kasutada ainult kuiva ilmaga ja kuivade materjalidega töötamisel. Bituumeni sulatamine nõuab energiat ja on mõnevõrra tuleohtlik. Kuuma bituumeniga töötamine on ka ohtlik (põletusoht). Seepärast kasutatakse bituumenit ja tõrva sageli emulsioonina, mis on ka jahedas olekus vedel. Emulsioon kujutab endast bituumeni (tõrva) ja vee pihustatud segu, mis sisaldab veel emulgaatorit. Emulgaator on pindaktiivne aine (seep, õlid, liim, tärklis jne), mis ümbritseb bituumeni (tõrva) piisku õhukese kelmega ja takistab nende kokkukleepumist. Emulsioon sisaldab emulgaatorit kuni 5%. Emulsioonid jagunevad otsesteks ja pöördemulsioonideks. Otseses emulsioonis on
Kasutatakse enamasti tiheda roovitusega kaldkatuse katmiseks. Plaadid naelutatakse roovitusel. Järgmise rea ülekate kleepub alumise rea plaatidele. Plaadid on alt kaetud külmalt liimuva kihiga, mis on kaetud veel kilega (tuleb enne paigaldamit eemaldada). Kiud-bituumenplaadid 15 Koosnevad bituumenist, mingist orgaanilisest kiudainest ja mineraalpulbrist. Bituumenit kasutatakse harilikult emulsioonina ja sellele lisatakse juurde kiudaine ja mineraalpulber (võib ka puududa). Saadud massist pessitakse lainelised plaadid ja kuivatatakse need. Naelutatakse papinaeltega puitroovitusele. Nendest plaatidest katus on üks kergemaid (3- 4kg/m2). Metall-isool On 0,05-0,2 mm paksune alumiiniumplekk, mis on kahelt poolt kaetud bituumeniga. On tugev, painduv, kõdunemiskindel ja veetihe materjal. Kasutatakse eriti vastutusrikastes kohtades, kus isolatsioonimaterjali remondivõimalus puudub.