Edasi uuris ta hallutsinatsioone ja illusioone, avaldades nende kohta 2 raamatut. Filosoofia: Kõige enam seostatakse Jaspersit eksistentsialismiga, kuna ta oli kõige enam mõjutatud Kierkegaardist ja Nietzschest, oma filosoofiat mõistab ta kui vastust väljakutsele, mis oli esitatud Kierkegaard'i ja Nietzsche poolt. Oma esimeses suures peateoses "Philosophie" (1932) andis Jaspers oma vaate filosoofia ajaloole ja tutvustas oma põhiteemasid. Alustades moodsa teaduse ja empirismiga, tõi Jaspers välja, et kui me kahtleme reaalsuses, seisame piiride ees, mida empiiriline ja teaduslik meetod ei suuda ületada. Sel hetkel hetkel seisab inimene valiku ees, kas langeda meeleheitesse ja loobuda või teha saatuse hüpe, mida Jaspers kutsub, Ületamise poole. Seda n.ö hüpet tehes astub inimene vastu oma piiramatule vabadusele, mida Jaspers kutsub Eksistentsiks, ja võib nii lõpuks kogeda tõelist olemasolu.
täpselt muidu sein ei ole kandevõimeline ja jääb vildakaks aga ta ei tea, et miks täpselt sein ei kanna ja ei mõista arvatavasti gravitatsiooni mõju ja raskuste suhteid. Selle jaoks ongi arhitektid ja ehitusinsenerid, kes saavad aru, miks on vaja, et tellised oleksid üksteise peal ja saavad aru seinte kandevõimest ja selle olulisest. Seetõttu ongi üldise teadjad targemad kui kogenud. 5. Üksiku teadmine on enim seotud empirismiga selles suhtes, et empirismis oli teadmiste allikaks kogemus nagu ka siis üksiku teadmine on. Ratsionalismiga on seotud üldise teadmine / põhjuste teadmine ja arusaamine , mis on siis tänu mälule võimalikud. Just mälu ongi see, mis tekitab seose ratsionalismiga, kus kaine mõistus ja mõtlemine on teadmiste allikaks. 6. Targaks peetakse inimest, kes teab kõike,niipalju kui see muidugi võimalik on. Mitte tarka
Uusajal saab subjektiks mõtlev mina ja teised muutuvad selle jaoks objektiks. Objekt- vastas-ese, see mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt-objekt suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse maailm on niivõrdk ui subjekt seda tunnetab. Mõtleva mina subjektiivsus on d-l olemise garantiiks. 11. Ratsionalism- tähtis koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Sellised ideed, mille peale peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutad. Sünnipäraste ideede olemasolu- tüli empirismiga. Spinoza- rajab oma metafüüsika substantsi mõistele. Substantsi all mõtleb seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu, on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Samastab substantsi jumalaga. Panteism- jamala asetamine kogu loodusesse. Determinism- juhuslikkust ja vabat tahet ei ole. Leibniz rajab metafüüsika süsteemi monaadidele- vaimsed punktide, mida lõpmatu palju. Asuvad ettemääratud harmoonias ja on ulatuvuseta. Sõnastas ka küllaldase aluse printsiibi
hullumajas eelduse korral, et kodanik B polegi hullumajas viibinud? X Õige! Taoline väide on tegelikult kahe väite konjunktsioon: Kodanik B viibis (hiljuti) hullumajas ja Kodanik B nüüd enam ei viibi hullumajas. Konjunktsioon tervikuna on väär. VALE! Analoogsed väited näitavad, et välistatud kolmanda seadus ei kehti, sest tõsi pole ka, et kodanik B viibib veel hullumajas. 5. Milline väide on kooskõlas empirismiga? Y Õige! Ükski kogemusel põhinev väide ei saa olla paratamatu ja kindel VALE! Mõni kogemusel põhinev väide saab olla paratamatu ja kindel 6. Kumb teguviis on Ayeri arvates irratsionaalne? Z VALE! Uskuda midagi, mis ei ole tõestatud, kuigi on tõenäoline Õige! Nõuda tõestust seal, kus on saavutatav vaid tõenäosus 7. Millisel järgneval väitel on faktiline sisu? AA ÕIGE! Leidub sipelgaid, kes on kehtestanud orjandusliku süsteemi
Valitseja kuulutas ennast ise kiriku peaks. Toimusid mitmed muudatused, nt kloostrite vägivaldne sulgemine, jumalateenistused olid inglisekeelsed, usulise tõe allikaks oli Piibel. Vastureformatsioon: Vallandumise põhjuseks oli katoliku kiriku võitlemine reformatsiooni vastu. Eesmärk oli võidelda inkvisitsiooni vastu ja taastada kiriku ühtsus. Pilet 10 *Teadus keskajal. Ülikoolid. Skolistika asendumine empirismiga: Skolastika oli ülikoolides õpitav teadus, mis põhines siis muistsetele autoriteetidele, kelle seisukohti püüti loogika abi selgitada. Empirismi aluseks olid kogemused, mis eitas kaasasündinud ideid. Esimesed ülikoolid: · Salernos oli juba 10. sajandil arstide kool · Bolongas oli esimene ülikool, õpetati põhiliselt õigusteadust · Pariisi ülikool, teoloogia uurimine ja õpetamine · Oxfordi ülikool- matemaatika ja loodusteadused · Cambridge ülikool
nu arvates õigusega kirjeldada kui üht empirismivormi. Sest em- piristidele on iseloomulik hoiduda metafüüsikast põhjusel, et iga faktipropositsioon peab osutama meelekogemusele. Ja isegi kui kontseptsiooni filosofeerimisest kui analüüsitegevusest em- piristide traditsioonilistest teooriatest ei leia, oleme seda näinud implitsiitsena nende praktikas. Ühtlasi tuleb selgeks teha, et end empiirikuks nimetades ei tunnusta me usku ühessegi neist psühholoogilistest õpetustest, mida empirismiga tavapäraselt seos- tatakse. Sest isegi kui need õpetused oleksid kehtivad, ei sõltuks nende kehtivus ühegi filosoofilise teesi kehtivusest. Seda saaks kindlaks teha ainult vaatluse teel ja mitte puhtloogiliste kaalutlus- te kaudu, millele meie empirism toetub. Olles möönnud, et oleme empiristid, tuleb meil teha tegemist vastuväitega, mida tavaliselt esitatakse empirismile kõigis vormi- des; nimelt et empiristlike printsiipidega on võimatu ära seletada paratamatute tõdede teadmist
Vastureformatsioon Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles või eristada kahte suunda. 1. neist oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. 2. suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, milles oli oluline oll 1540. aastal loodud jesuiitide ordul. Vastureformatsioon levis kõige enam Hispaanias. Pilet 10 *Teadus keskajal. Ülikoolid Skolastika asendumine empirismiga; esimesed ülikoolid, ülikoolide juhtimine, teaduskonnad, õppetöö. Teadlased Kõige varem tekkisid ülikoolilaadsed õppeasutused Itaalias. Salernos oli juba X sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 12 sajandi algul ülikool kus õpetati peamiselt õigusteadust. Inglismaal tekkisid tänapäevalgi 2 tippkooli Cambridge ja Oxford. Esimene ülikool Põhja Euroopas on Rootsis Uppsala.
5 11. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus. Ära tunda Leibnizi, Locke'i ja Berkeley põhiseisukohti. Determinismi, substantsi, monaadi ja panteismi mõisted. Idee mõiste uusaegne tähendus. Ratsionalistlikus tunnetusteoorias on oluline koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Sellised ideed, millele peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutada. Sünnipäraste idee olemasolu saab suurimaks tüliküsimuseks empirismiga. Sünnipärane idee on mõeldud potentsiaalsusena, mitte aktuaalsusena (mitte nii, et lapsel peaks need olema juba enne meelelist tunnetust). Determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole [ettemääratus]. Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas. (Spinoza samastab substantsi Jumalaga: panteism -- jumala asetamine kogu loodusse, millega vihastab kirikut.) [Substants teovõimeline olemine. Lihtsubstants ELU, HING, VAIM
c. Kogemuse põhjal. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) b. on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Tõesti, paratamatud tõed (mõistusetõed) on Leibnizi arvates tõestatavad sünnipäraste printsiipide alusel Kuidas saab otsustada väite Mõned koerad söövad jäätist paikapidavuse üle? a. Kogemuse põhja 2osa. Algallikas: Alfred Jules Ayer 1 Milline väide on kooskõlas empirismiga? a Õige! Ükski kogemusel põhinev väide ei saa olla paratamatu ja kindel 2 Selle teadasaamiseks, et 91x79=7189 tuleb arvutada. Seda, et 3x4=12, teavad paljud ilma arvutamatagi. Ayeri arvates näitab see, et a Õige! meie mõistuse piiratuse tõttu ei suuda me keerulisemaid tautoloogiaid vahetult (ilma teisendusteta) ära tunda. 3 Millise väitega nõustuks John Stuart Mill? a Õige
Vastuolu võib kaduda, kui teeme muudatuse kusagil oma süsteemis (?) Kriitiline ratsionalism – vea kõrvaldamiseks on ainus võimalus olemasolevaid teooriaid, oletusi kritiseerida. See suund lähtub Kandti eetikast, viimane sõna jääb meile endile. Tulen ise kriitiliselt otsustada, kas alluda autoriteedile. Kesksel kohal argumentatsioon. Kriitika+tõendite vaagimine kriitika valguses. Popperi teoorias teadmiste kasv (tuleb vahet teha empirismiga) – jätame kogu aeg vigaseid teooriaid kõrvale ja valime paremaid nende asemele. Avastades vigu, liigume tõe poole. Tõde jääb kättesaamatuks, tõde on üle inimliku võime. Ükski meetod pole lõpuni usaldusväärne. Inimene ei suuda luua selliseid kriteeriume, millega tuvastada, kas tema teoreeriline hüpotees vastab tõele, olukorrale tegelikkuses (aga me ei tea seda kunagi, pole sõltumatut ligipääsu, saame ainult kaudselt määrata). SEMINAR IV Imre Laktos
Tõesti, näiteks kogemusel põhinevate väidete puhul on Ayeri arvates saavutatav vaid tõenäosus ning seda tulebki usaldada Mida arvaks Ayer näiteks väitest Kodanik B ei viibi enam hullumajas eelduse korral, et kodanik B polegi hullumajas viibinud? Taoline väide on tegelikult kahe väite konjunktsioon: Kodanik B viibis (hiljuti) hullumajas ja Kodanik B nüüd enam ei viibi hullumajas. Konjunktsioon tervikuna on väär. Milline väide on kooskõlas empirismiga? Ükski kogemusel põhinev väide ei saa olla paratamatu ja kindel Tõesti, kogemus ei garanteeri empirismi seisukohalt tõsikindlust Millise väitega nõustuks John Stuart Mill? Matemaatika tõed (nt Pythagorase teoreem) on kogemusel põhinevad üldistused nagu ka loodusteaduse väited Kumb teguviis on Ayeri arvates irratsionaalne? Nõuda tõestust seal, kus on saavutatav vaid tõenäosus Tõesti, näiteks kogemusel põhinevate väidete puhul on Ayeri arvates saavutatav vaid tõenäosus
Tõesti, näiteks kogemusel põhinevate väidete puhul on Ayeri arvates saavutatav vaid tõenäosus ning seda tulebki usaldada Mida arvaks Ayer näiteks väitest Kodanik B ei viibi enam hullumajas eelduse korral, et kodanik B polegi hullumajas viibinud? Taoline väide on tegelikult kahe väite konjunktsioon: Kodanik B viibis (hiljuti) hullumajas ja Kodanik B nüüd enam ei viibi hullumajas. Konjunktsioon tervikuna on väär. Milline väide on kooskõlas empirismiga? Ükski kogemusel põhinev väide ei saa olla paratamatu ja kindel Tõesti, kogemus ei garanteeri empirismi seisukohalt tõsikindlust Millise väitega nõustuks John Stuart Mill? Matemaatika tõed (nt Pythagorase teoreem) on kogemusel põhinevad üldistused nagu ka loodusteaduse väited Kumb teguviis on Ayeri arvates irratsionaalne? Nõuda tõestust seal, kus on saavutatav vaid tõenäosus Tõesti, näiteks kogemusel põhinevate väidete puhul on Ayeri arvates saavutatav vaid tõenäosus ning
kasuks Häid tõendeid võib saada ka kogemusest.. Empirism: suurem osa uskumusi on õigustatud kogemuse põhjal. Locke’i järgi omandatakse kõik ideed kogemuse kaudu. Fundatsionalism: uskumus on õigustatud siis, kui ta on kas baasuskumus või ta on ta on järeldatud baasuskumustest. Baasuskumusi on kahte liiki: (1) Empiirilised - need, mis on kogemuslikud uskumused (2) Aprioorsed – iseenesest õigustatud tõed, aksioomid. Fundatsionalism on kooskõlas nii ratsionalismi kui empirismiga. Õigustatud tõene uskumus Teadmise JTB analüüs: S teab, et p siis ja ainult siis, kui 1) p on tõene; 2) S usub, et p; 3) S-i uskumus, et p, on õigustatud. Kui uskumusi õigustavad kogemuslikud tõendid, siis võib juhtuda, et tõendid on samad sõltumata sellest, kas uskumus on tõene või väär. Gettieri vastunäide Tuleks välistada olukord, kus uskumus on juhuslikult tõene. Teadmise põhjuslik teooria (nt. A.
hiljem lisandusid kaasmuutuste (kaasnevate variatsioonide) ja jääkide meetod; samuti Milli ühendatud ühtivus- ja erinevusmeetod]. Deduktsioon: eeldustest tuletatakse järeldus rangelt loogilise ehk loogiliselt kehtiva arutlusskeemi (nt süllogismi) alusel (Sherlock Holmsi deduktsioon polnd seda mitte tavapärane "üldiselt üksikule" ei ole õige määratlus). [Seosed ratsionalismi ja empirismiga.] Kvantifitseerimine ja mõõdetavus. Sündisid matemaatilised loodusteadused [vt Losee]. Galilei pani aluse mehhanistlikule tunnetusmeetodile ja maailmavaatele, ennekõike tuues sisse füüsilise jõu (impetus) mõiste. G. mõttelised eksperimendid. [vt OxFiLex naturalism ja naturaliseeritud][naturalistlik empirism?] [MR: Hobbes'i, Spinoza ja Locke'i õpetuste kokkuvõtteks öeldakse, et nende naturalistlikud loomuõigused päädivad positivismi. Teatud mõttes on naturalistlike
Vahtre) 79. Fundatsionalism Fundatsionalism ütleb, et uskumus on õigustatud siis, kui taon kas baasuskumus või ta on õigustatud seeläbi, et ta on järeldatu baasuskumustest.Baasuskumusi on kahte liiki: (1) Empiirilised - need, mis on kogemuslikud uskumused või need, mis on otseselt õigustatud seeläbi, et subjektil on vastav kogemus(2) Aprioorsed iseenesest õigustatud tõed, aksioomid. Fundatsionalism on kooskõlas nii ratsionalismi kui empirismiga. Empiristide järgi põhinevad meie teadmised kogemusel, ratsionalistide järgi on vundamendiks mõistuse tõed. 80. Locke ja skeptitsism Kas Locke'il õnnestub vältida skeptitsismi? Kuivõrd kogemuslikud tõendid ei ole tõsikindlad, siis kas leidub juhiseid selle kohta, millistele tõenditele me peaksime toetuma? Locke'i järgi on meie kogemused tahtmatud ning eri meeled on omavahel kooskõlas. See võib kinnitada, et konkreetne kogemus on usaldusväärne, aga
2. empirism – teadmised omandatakse otseste kogemuste kaudu. 3. pragmatism – teadmine on ajas muutuv. (Villems, A. Ruul, K. 2001) Projektijuhtimise konspekt toetab mõnda konstruktivistliku õpetamisteooria alustala. Lugejal on võimalik haarata tervikut ja valida teemade läbimise järjekorda. Konspektil on ka omadusi, mis ei toeta konstruktivismi. Näiteks standardiseeritud enesetestid, suhtlemise ja koostöö võimaluse puudumine. Empirismiga ei ole antud konspektil seoseid. Töö autor ei usu, et inimene on “puhas leht”. Ka puuduvad konspektis võimalused otseste kogemuste tekitamiseks. Kõige enam on konspekti loomisel järgitud pragmatismi ideid (seepärast on see loetelus paksus kirjas). Prggmatismi kandev idee on: teadmine on rühma ekspertide omavaheline kokkulepe. Konspekti aluseks võetud PMBOK on ülevaade meetoditest ja vahenditest, mis on ülemaailmselt projektijuhtide poolt heaks kiidetud.
annaabi.ee 
