Metabolismi üldine iseloomustus 1. Andke lühike seletus järgmistele terminitele Metabolism = ainevahetus, kõigi elusrakus kulgevate keemiliste reaktsioonide võrk. Katabolism- keerulise ehitusega ühendite lagundamisega seotud reaktsioonide kogum. Anabolism- raku makromolekulide sünteesiga seotud reaktsioonide kogum. Metaboolne rada- järjestikuste ensüümreaktsioonide ahel; ühe lõpp-produkt on substraadiks järgmises reaktsioonis. Multiensüümkompleks- Metaboolne kütus- 2. Iseloomustage a) kuidas on organiseeritud metabolismirajad b) kuidas võib
· Acetobacter diazotrophicus on suhkrurootaime juhtkudedes elav N2 siduv bakter. Vajab ja talub väga kõrget suhkrusisaldust. Toodab sahharoosist levaansukraasi abil fruktoosist koosnevat polümeeri levaani ja fruktooligosahhariide, millel on mitmeid rakendusi. Selts Rickettsiales - riketsiad · Neid on peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult on parasiitsed g(-) bakterid. Nad paljunevad ainult elusrakus. Inimesel ja loomadel erütrotsüütides ja veresoonte endoteelirakkudes. · Neid leidub ka verd imevates putukates (puugid, täid, kirbud), kes võivad olla nii vahe- kui ka lõpp-peremeheks. Inimene on vaheperemees! · Putukatel võivad nad olla kahjutud parasiidid ja nad kannavad riketsiad üle inimesele. · Riketsiad tungivad rakku, indutseerides fagotsütoosi. · Nad vabanevad fagosoomist kohe ja poolduvad aktiivselt raku tsütoplasmas.
AINEVAHETUSE ÜLDISELOOMUSTUS METABOLISMI PÕHIMÕISTED Metabolism = ainevahetus kõigi elusrakus kulgevate keemiliste reaktsioonide võrk Katabolism keerulise ehitusega ühendite lagundamisega (degradatsiooniga) seotud reaktsioonide kogum Anabolism raku makromolekulide sünteesiga seotud reaktsioonide kogum Vahemetabolism ainevahetusreaktsioonid, milles osalevad (intermediaarne metabolism) väikesed molekulid (nn. intermediaadid) Metaboliidid raku ainevahetuses osalevad ained Metaboolsed rajad järjestikuste ensüüm reaktsioonide ahelad; ühe lõppprodukt on substraadiks
Kas viirused on elus? Viirusi tuleb käsitleda kui erakordselt lihtsaid mikroobe ja ühtlasi kui äärmiselt keerukaid isereguleeruvaid keemilisi ühendeid. Kui elu defineerida geneetilise info paljunemisena, siis on viirused elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused viirusosakestena ega pole võimelised paljunema. Viiruste elutsükkel Viroloogia uurib viiruste paljunemist rakkudes ja viirusosakeste omadusi väljaspool rakku. Elusrakus paljundab viirus oma genoomi ja viirusvalke, mis moodustavad viirusosakese Pärast paljunemist lahkub viirus rakust. 1.2 Viiruste ehitus Viiruste genoom Genoom on viiruse kõige tähtsam komponent ja kõigi omaduste määraja. Genoom on tihedalt pakitud viirusvalkudest koosnevasse kindla struktuuriga kapsiidi. Genoomiks võivad olla DNA või RNA molekulid. Osadel viirustel on viirusosakese koosseisus genoom üheahelaline, teistel
30. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused loomad on hulkraksed (kehasisene seedimine), seened ainuraksed (kehaväline seedimine) ja taimed on organismid kellel on primaarne plastiid (fotosünteesijad). 31. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine 32. Elusorganismi teoreetiline "täiuslik" arengutsükkel 33. Viirused pole elusorganismid, on elus aine. Ilmnevad elu ilmingud vaid elusrakus, väljaspool on nad vaid passiivsed (mürk). Viirused evolutsioneeruvad iseseisvalt (mutatsioonid, võtavad kaasa peremehe geene, võtavad kaasa teiste rakus olevate viiruste geene) Oblikatoorsed ained: 1)nuklehape DNA või RNA (pärilikkusaine). 2)Valk moodustab apsiidi (kaitseks - kaitsevalgud ja peremeesraku ära tundmiseks - retseptorvalgud). Suurus: alla valgusmikroskoobi nähtavuse piiri. Kuju: 1)Isodiameetriline (hulktahukas). 2)Pulkjas lühem, niitjas pikem
TAIMERAKK · plastiidid kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK · rakumembraan annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2) · Rakutuum juhib raku elutegevust; rakutuumas paikneb pärilikkuse aine (5) * tuumake: valmistab RNA-d ja ribosoome (6) · Tsütoplasmavõrgustik 1. siledap...
Entalpia muutused energias Entroopia korrapäratuse kasv Kordamisküsimused (sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid) 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: Sama entalpia on olekufunktsioon, ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Termodünaamika II seadus energia liigub isevooluliselt soojalt kehalt külmale. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S< 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Kuna jäätumisel vee korrapära kasvab, siis vastab see madalamale entroopiale
Selle all mõeldakse siiski seda, et katseklaasis saab küll laialivõetud ribosoome kokku panna ja rakus taas käivitada, katseklaasis sünteesitud komponenetidest ei ole aga aktiivset ribosoomi meistertada õnnestunud. Järelikult on taas kord tegu salapärase elujõu avaldumisega. Sama tulemuseni jõuame ka mitmete ensümaatilist aktiivsust omavate RNA molekulide juures- paljusid neist on küll võimalik tehislikult valmistada, toimima nad rakus aga ei hakka. On teada, et elusrakus aitavad valgumolekulide ruumilist struktuuri moodustada mitmed abimehed. Neid kutsutakse chaperon'ideks (chaperon- it.k. kasvataja, kes peab ära hoidma noorukite mittesoovitavaid kontakte). Paraku ei seleta ka need "lapsehoidjad" kõiki nn. aktiivse struktuuri tekkega seotud probleeme. Väga oluline on mikrokeskkond, milles toimub mingi kindla molekuli süntees. Näiteks sünteesitakse ensüümid eellasmolekulidena neile omases kes kkonnas ja alles pärast
Stigmatella oma puukujulise viljakehaga Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Müksobakterid Chondromyces crocatuse viljakehad on puukujulised ja caMikrobioloogia 0.5 mm kõrged I. Bakterite kujurühmad 2011. T Klamüüdiad On peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult ikkagi tüüpilised bakterid. Rakukestas puudub peptidoglükaan. Genoom on väike. Täielikud genoomijärjestused paljudel olemas. Kasvavad ainult elusrakus. On rakusisesed parasiidid. Neil on elutsükkel, milles vaheldub 2 vormi: nakatamisvõimeline ja väliskeskkonnas vastupidav vorm (elementaarkehad) ning rakusisene paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Klamüüdiad Laboris on klamüüdiaid võimalik kasvatada koekultuurirakkudes. Energeetilised parasiidid: kasutavad näiteks peremeesraku ATPd, kuna ise seda sünteesida ei suuda.
Moodustavad viljakehi(halbades tingimustes, nö puhkav koloonia), rakk piklik ja teritunud. Mükoplasmad: puudub rakukest seega ka kuju. G+ . Enamikus parasiitsed. Karukesta puudumise tõttu immuunsed penitsiliinile. Klamüüdiad: peetud viiruste ja bde vahevormiks. Megaväikesed, parasiteeruvad eukarüootses rakus. Elutsüklis 2 vormi: väliskeskkonnas nakatamisvõimeline ja raku sees paljunemisvõimeline. Elementaarosakesed on väikesed, kõva kestaga ja paljunemisvõimetud. Elusrakus diferentseeruvad retikulaatkehadeks, hakkavad kiiresti plajunema ja muutuvad hiljem tagasi elementaarkehadeks. Klamüüdiad ei suuda ise ATPsid sünteesida. Oska nimetada struktuure, organelle, omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. Prokarüoot Eukarüoot Rõngaskromosoom, haploidne. Tuumamembraan, histoonid, mitu kromosoomi, haploidne või diploidne.
või siis rakk jääb pundunud olekusse (lüsogeenne). Fusiooniproteiin tekitabki süntsüütiume. 2. Kanaembrüo – nakatame allanotoisiõõnde. Gripiviiruste puhul 5% erütrotsüütide suspensioon + allantoisivedelik – sadenemine – järelikult hemaglutiniin olemas. 3. Katseloom – tekivad immunoglobuliinid – uuritakse seroloogiliselt ehk määratakse antikehad ja tiiter. 18. Seroloogilised meetodid viirushaiguste diagnoosimiseks neutralisatsioonireaktsioon – NR – tehakse elusrakus (rakukultuur, embrüo, katseloom), et määrata antikehade olemasolu, tiiter (antikehad seerumis) või viiruse tiiter. Võetakse haiguse alguses proov ja 2n pärast uus proov. 1. meil on seerum – tahame teada, kas on antikeha?Antikehi tiitrime 2x. 2. teeme 2x lahjendused: 1:2 1:4 1:8 1:16 1:32 – mida suurem tiiter, seda vähem antikehi. Nt veiste viirusdiarröa – lisame antigeeni igale seerumi lahjendusele. nt 100 ühikut viirust. 3
keemilisi sidemeid • Aga, kui sünteesitud ained lahustusid vees või seostusid mõne pinnaga, olid nad paremini kaitstud. Mikrobioloogia I 2017 Polüpeptiidide abiootiline süntees aminohapetest: proteinoidid Elusrakule on omased biopolümeerid (valgud, RNA, DNA), mis viivad läbi reaktsioone ja osalevad muudes protsessides (nt info säilitamine ja edastamine). Kuidas need polümeerid võisid ürgsel Maal moodustuda? Tänapäevases elusrakus on toimub valgusüntees Peptiidsideme ribosoomidel. Seal toimub vee sünteesil eraldub eraldamine ja peptiidsideme vesi süntees aminohapete vahele. Mikrobioloogia I 2017 Abiootiline polümeeride süntees Polüpeptiidide abiootiline süntees aminohapetest: proteinoidid Vees lahustatud monomeeride segu korral spontaanset dehüdratsiooni ja aminohapete ühinemist proteinoidideks ei toimu. Laboratooriumis toimus
Tuntuimad perekonnad on *Chlamydia ja *Chlamydophila. Klamüüdiatel on väike genoom ja nad on energeetilised parasiidid. Nad ei suuda ise sünteesida ATPd ja transpordivad seda oma rakku peremeesraku tsütoplasmast. Praegu pööratakse neile palju tähelepanu, sest nad põhjustavd inimestel haigusi, sealhulgas sugulisel teel ülekanduvaid. Elutsüklis vahelduvad 2 vormi: 1) väliskeskkonnas püsivad, metaboolselt inaktiivsed, kuid nakatamisvõimelised elementaarkehad ja 2) elusrakus poolduvad, metaboolselt aktiivsed retikulaatkehad. Elementaarkehakesed on väikesed (200-400 nm), rakuvälised ja spooritaolised. Neil on paks rakukest, nad on metaboolselt inertsed. Kui elementaarkehake satub inimese või looma organismi, siis kinnitub ta rakule ja ta satub peremeesrakku endotsütoosiga. Kuna fagosoomiga lüsosoome ei liitu, siis hakkavad elementaarkehad fagosoomis arenema- diferentseeruma. Nad suurenevad ja muutuvad (diameeter umbes 1 mkm) retikulaatkehakeseks
1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem Endotermiline protsess positiivne,toimub sideme lagunemine ja soojuse neeldumine.Eksotermiline protsess- negatiivne,toimub sideme loomine ja soojus eraldub, sest antakse energiat juurde. 2. . Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? 3. Isevoolulisel protsessil liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale kehale.TD II seadus. Ehk siis
· J. Lister võtab kasutusele antisepsise (meetmed, mis väldivad infektsiooni); kasutas lahjat fenoolilahust opiruumi ja instrumentide steriilimiseks (vähenes opijärgne suremus) · M. Beijerinck tegels pärmideja helendavate bakterite uurimisega, bakteriaalse butanoolkäärimisega; kirjeldas keefiri mikrofloorat; töötas välja rikastuskultuurid; tõestas, et viirus suudab elada ainult elusrakus · S. Vinogradski kirjeldas esimesena bakteritel kemolitoautotroofse toitumistüübi; uuris tselluloosi lagunemist mullas; avastas mittesümbiontsed N2-te fikseerivad bakterid · A.J.Klyver uuris mikroobide biokeemiat (protsesse, mis annavad mikroobidele energiat ja ka biosünteesi protsessid); võrdleva biokeemia rajaja; · C von Niel uuris bakteriaalset fotosünteesi; tõestas, et bakterid saavad kasutada fotosünteesil
N2 molekulaarlämmastik, õhus 70% - kõrgemad bakterid ei saa seda sünteesida. Kemolitoautotroofne toitumistüüp - oksüdeeritakse keemilisi anorgaanilisi aineid, süsihappegaasist ehitatakse üles keha. Vinogradski esimest korda kirjeldas. Iseloomulik ainult prokarüootidele. Beijerinck - rajas Delfti koolkonna. Alustas botaanikuna. Mügarbakterite kirjeldamine - tema suurim saavutus. Avalikustas tubakamosaiigi uurimuse - viirus suudab elada ja paljuneda ainult elusrakus. Lactobacillus Azotobacter Desulfovibro Kasutas selektiivsöötmeid Teda võib nimetada võrdleva biokeemia rajajaks. Talle kuulub lause "from elephant to butyric acid bacterium- its all the same". Delfti koolkond: L, B, K, N. Klyuver Amülaasid - tärklist lagundavad, riboflaviin - vitamiin. Niel - Propioonhappebakter - sveitsi tüüpi juustude juurde kuuluvad, annavad kibeda maitse, süsihappegaas moodustab augud juustusse. Dok töö nendest tal.
Bakteriolüütilised toituvad bakteritest. Tsellulolüütilised lagundavad tselluloosi. Müksobakterid sünteesivad ka antibiootilisi aineid, nende hulgas ka potentsiaalseid vähiravimeid. · Klamüüdia on peetud viiruste ja bakterite vahevormiks, tegelikult siiski tüüpilised bakterid. Rakukestas puudub peptidoglükaan seetõttu pennitsilliin neid ei tapa. Genoom on väike. Kasvavad ainult elusrakus, on rakusisesed parasiidid. Elutsüklil vaheldub 2 vormi: nakatamisvõimeline ja väliskeskkonnas vastupidav vorm (elementaarkehad) ning rakusisene paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad). Kasutavad peremeesraku ATPd, kuna ise seda sünteesida ei suuda. Põhjustavad silmahaigusi, suguelundite põletikke, kopsupõletikku. · Mükoplasma väikesed ja väikese genoomiga bakterid. Samuti parasiit
nähtav fluorestsents mikroskoobiga. Tõi revolutsiooni geeniekspressiooni uurimisse valkude tasandil. Ühendgeene on mugav konstrueerida, kui koos uuritava geeni poolt määratava valgu järjestusega on neis GFP sünteesi määrav DNA- järjestus. Moodustuv hübriidne valk on sel juhul rakus UV valguses helenduv ja kvantitatiivselt mõõdetav. GFP valku saab kasutada ka valkude uurimisel elusrakus in situ tingimustel. 53. Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma? 1. Rekombinantse DNA mikrosüstimine viljastatud munarakku haploidse tuuma naabrusse. 2. Embrüote nakatamine viirustega, kasutades tavaliselt rekombinantsete DNA- molekulide viimist retroviiruse või lentiviiruse vektorisse, mis inertseeruvad peremeesraku kromosoomi koosseisu. 3. Rekombinantse DNA viimine embrüonaalsetesse tüvirakkudesse enne nende
(tõlkes "väävlipats") niitide pikkus võib ulatuda 7 cm-ni. Niidid paiknevad umbes sajakaupa ühises tupes. Niit koosneb tuhatkonnast ühesugusest rakust. Esmalt kirjeldati need bakterid 1907. aastal. Klamüüdiad On peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult ikkagi tüüpilised bakterid. Genoom on väike. Chlamydia trachomatis'el on näiteks 894 valku kodeerivat geeni, Chlamydophila pneumoniae'l veidi üle 1000. Täielikud genoomijärjestused paljudel olemas. Kasvavad ainult elusrakus. On rakusisesed parasiidid. Neil on elutsükkel, milles vaheldub 2 vormi: nakatamisvõimeline ja väliskeskkonnas vastupidav vorm (elementaarkehad) ning rakusisene paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad). Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine. Sisaldised rakus (suured nitraadivakuoolid, väävliterad) vähendavad tsütoplasma aktiivruumala ja suurendavad eripinda. Seda teed on läinud mõned väga suured bakterid nagu Thiomargarita ja Thioploca.
c) tuumamembraani välisküljel 88. (2p) Millises membraanis võiks olla valkude osakaal kõige suurem? a) närviraku plasmamembraan b) taimeraku plasmamembraan c) mitokondri sisemembraan 89. Kas valgu membraani läbiv osa on rikas: a) hüdrofoobsete aminohappejääkide poolest b) hüdrofiilsete aminohappejääkide poolest c) disulfiid sildade poolest 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem (võivad olla erinevad reaktsioonid) Vastus: Kuigi organismis toimuv palmitiinhappe oksüdatsioon ja kalorimeetris toimuv palmitiinhappe oksüdatsioon on oma kulgemise tee poolest vägagi erinevad on kogureaktsiooniga kaasnev soojusefekt (loomulikult peavad lähteained ja lõpp-produktid olema samad) H täpselt SAMA. Muutus H on positiivne endotermilistes reakstsioonides ja negatiivne eksotermilistes protssessides
Väikese genoomiga. Rakumembraanis võivad olla steroolid, mida nad ise ei sünteesi aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Enamik neist on (pinna)parasiitsed inimestel, loomadel, lülijalgsetel, taimedel. Klamüüdiad on peetud viiruste ja bakterite vahevormiks, kuid siiski tüüpilised bakterid. Rakukestas puudub peptidoglükaan. Genoom on väike. Täielikud genoomijärjestused paljudel olemas. Kasvavad ainult elusrakus (rakusisesed parasiidid). Elutsükklis vaheldub 2 vormi: nakatamisvõimeline ja väliskeskkonnas vastupidav vorm (elementaarkehad) ning rakusisene paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad). Klamüüdiatega täitunud vakuool on inklusioon. Laboris võimalik kasvatada koekultuurirakkudes. Energeetilised parasiidid: kasutavad nt peremeesraku ATP'd, kunai se seda ei sünteesi. Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine Väga suurtel bakteritel on problem, et
Võivad põhjustada neerukivide teket. Nanobakteritest on eraldatud ka DNA. Neid saab kasvatada seerumsöötmetel, nagu koekultuurirakke ja nad jagunevad aeglaselt. 23. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad. Thioploca (tõlkes "väävlipats") niitide pikkus võib ulatuda 7 cm-ni. Niidid paiknevad umbes sajakaupa ühises tupes. Niit koosneb tuhatkonnast ühesugusest rakust. Klamüüdiad Genoom on väike. Kasvavad ainult elusrakus. On rakusisesed parasiidid. Neil on elutsükkel, milles vaheldub 2 vormi: väliskeskkonnas vastupidav vorm (elementaarkehad) ning rakusisene paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad). Thiomargarita namibiensis. See on suur ümar bakter (diameeter 100-750 µm), mis moodustab rakkude kette. Ta saab energiat väävelvesiniku oksüdeerimisest nitraadiga. Et rakus nitraati varuks hoida, on tal rakus suur nitraadivakuool, mis võtab enda alla 98% rakust.
1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama Pikemalt: Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. (Kips on kips! ja 5=100:5 15=1041) 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II säädus) 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine
interaktsioonid, Van der Waalsi interaktsioonid 81. Kaksikheeliks, selle alternatiivstruktuurid. Negatiivne superspiralisatsioon. Komplementaarsed ahelad A ja T vahel 2 ja G ja C vahel 3 H-sidet. Antiparalleelsus - üks ahel 5' 3', teine vastupidi Alternatiivvormid: A - paremalepöörduv - 11 aluspaari pöördeks - diameeter 2,3 nm B - paremalepöörduv - 10 aluspaari - 1,9nm Z - vasakulepöörduv - 12 bp - 1,8 nm Elusrakus DNA molekulid tavaliselt B-konformatsioonis. Kui DNA satub kõrge soolsusega keskkonda või ta on osaliselt dehüdreeritud, moodustub A-konformatsioon. Z-DNA tekkimist soodustavad tsütosiini metüleerimine ning DNA negatiivne superspiralisatsioon. Kromosomaalne DNA on negatiivselt superspiraliseeritud. Negatiivseid superspiraale toob DNA molekuli DNA güraas. Negatiivne superspiralisatsioon soodustab liikuva replikatsioonikahvli ees olles DNA ahelate lahtikeerdumist
sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem (võivad olla erinevad reaktsioonid) Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. Hoopis teine küsimus on, kui palju reaktsiooni käigus vabanevast energiast organism ära suudab kasutada. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks?
paiknemine kaksikheeliksis, lämmastikaluste paardumise printsiip: DNA molekul on kaksikspiraalse ehitusega st DNA sekundaarstruktuuri moodustavad kaks paralleelset ahelat, mis on omavahel vesiniksidemete abil ühendatud ja pöörduvad ümber ühise telje paremale. Seejuures on lämmastikalused paarunud nn komplementaarsusprintsiibist lähtudes: adeniin seostub kahe vesiniksideme abil tüminiiniga ja guaniin kolme vesiniksideme varal tsütosiiniga. Selletõttu ongi adeniini hulk elusrakus DNA-s alati võrdne tüminiini hulgaga, samuti tsütosiini hulk guaniini hulgaga. Seda tõsiasja, samuti seaduspärasust, et puriinaluste hulk rakus võrdub pürimidiinaluste hulgaga, nimetatakse Chargaffi reegliks. 5. DNA funktsioonid: Geneetilise info säilitamine muutumatul kujul ja edasiandmine tütarrakkudele raku jagunemisel, samuti valgusünteesiks vajaliku info ülekandmine RNA-le. 6. DNA replikatsioon: Replikatsioon on DNA kahekordistumine. Raku jagunemisele eelneva uue
fosfaat. DNA kaksikheeliks püsib stabiilsena tänu paardunud lämmastikaluste vahel moodustunud vesiniksidemetele. Lisaks stabiliseerivad DNA-d ka külgnevate aluspaaride vahelised hüdrofoobsed sidemed. 4. DNA kaksikheeliksi alternatiivsed vormid. Watsoni ja Crick'i poolt esitatud DNA kaksikheeliksi mudel kirjeldab DNA struktuuri, mis vastab B-DNA vormile. Sellises konformatsioonis on DNA füsioloogilistes tingimustes (vesilahuses, milles soolade kontsentratsioon on madal). Seega on elusrakus DNA molekulid tavaliselt B-konformatsioonis. Kui DNA satub kõrge soolsusega keskkonda või ta on osaliselt dehüdreeritud, moodustub A-konformatsioon. A-DNA sarnaneb B-DNA-le, sest ka siis 2 on tegemist paremale pöörduva kaksikheeliksiga, kuid sel juhul on DNA heeliks tihedam - ühte pöördesse mahub 11 paardunud nukleotiidi
DNA kaksikheeliks püsib stabiilsena tänu paardunud lämmastikaluste vahel moodustunud vesiniksidemetele. Lisaks stabiliseerivad DNA-d ka külgnevate aluspaaride vahelised hüdrofoobsed sidemed. DNA kaksikheeliksi alternatiivsed vormid Watsoni ja Crick'i poolt esitatud DNA kaksikheeliksi mudel kirjeldab DNA struktuuri, mis vastab B-DNA vormile. Sellises konformatsioonis on DNA füsioloogilistes tingimustes (vesilahuses, milles soolade kontsentratsioon on madal). Seega on elusrakus DNA molekulid tavaliselt B-konformatsioonis. Kui DNA satub kõrge soolsusega keskkonda või ta on osaliselt dehüdreeritud, moodustub A-konformatsioon. A- DNA sarnaneb B-DNA-le, sest ka siis on tegemist paremale pöörduva kaksikheeliksiga, kuid sel juhul on DNA heeliks tihedam - ühte pöördesse mahub 11 paardunud nukleotiidi. DNA heeliksil on eristatavad suur ja väike vagu. A-DNA puhul on väike vagu laiem ja madalam kui B-DNA puhul. Kas A-DNA-l on
DNA kaksikheeliks püsib stabiilsena tänu paardunud lämmastikaluste vahel moodustunud vesiniksidemetele. Lisaks stabiliseerivad DNA-d ka külgnevate aluspaaride vahelised hüdrofoobsed sidemed. DNA kaksikheeliksi alternatiivsed vormid Watsoni ja Crick'i poolt esitatud DNA kaksikheeliksi mudel kirjeldab DNA struktuuri, mis vastab B-DNA vormile. Sellises konformatsioonis on DNA füsioloogilistes tingimustes (vesilahuses, milles soolade kontsentratsioon on madal). Seega on elusrakus DNA molekulid tavaliselt B-konformatsioonis. Kui DNA satub kõrge soolsusega keskkonda või ta on osaliselt dehüdreeritud, moodustub A-konformatsioon. A- DNA sarnaneb B-DNA-le, sest ka siis on tegemist paremale pöörduva kaksikheeliksiga, kuid sel juhul on DNA heeliks tihedam - ühte pöördesse mahub 11 paardunud nukleotiidi. DNA heeliksil on eristatavad suur ja väike vagu. A-DNA puhul on väike vagu laiem ja madalam kui B-DNA puhul. Kas A-DNA-l on
annaabi.ee 
