1938 neljas riik bakterid. Herbert Copeland lõi selle riigi, kuhu paigutas ka sinivetikad ehk tsüanoBAKTERID. Protistide hulka jäid puna- ja pruunvetikad, algloomad, seened. Rohevetika pani taimeriiki. 1969 viies riik seened. Robert Whittakeri arvates erinesid seened taimedest ja loomadest oma toitumisviisi, rakuehituse ja paljunemise iseärasuste poolest. Baktereid algul ei tunnistanud, kuid muutis meelt pärast Margulis` avaldust. Sümbiogenees selgitab eel- ja päristuumsete rakkude ehk prokarüootide ja eukarüootide päritolu ehk seda, kuidas tekkisid rakuorganellid nagu mitokonder ja plastiidid. Tekkisid fagotsütoosi ehk ,,rakuõgimise" teel, üks prokarüoot ,,neelas" teise alla, nende vahel endosümbioos. Teooria rajaja Lynn Margulis. 1976 kuues riik arhed. Ainuraksed eeltuumsed organismid, aga mitte bakterid. Enne loeti bakterite hulka kuuluvateks. Avastati nt ookeanipõhjast, vulkaanikraatrite lähedusest
Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbritseb rakukest. Pole vahet golgi kopleksi põiekesel või väiksel vakuoolil. Energeetika seotud, kahe membraansete rakuorganellidega. Seenerakk- pole tsentrioole. Päristuumne rakk: sümbiogenees. On kujunenud sümbioosi teel- seda kinnitab see et tal on kromosoomid. Mitokonder oli rakku vaja sisesümbiondiks võtta sest vaja energiat sünteesida. Mitokonder oli enne aeroobne bakter. Päristuumne rakk oli targem ja kodustas mitokondri eellase. Aeroobselt saab samast kogusest ainest 20x rohkem energiat kui anaeroobselt. Plastiidi teke analoogne- plastiidi eelane oli sinivetikas. Kromosoomi sisaldavad organellid on kõik millel on vähemalt kaks membraani. (mitokonder, plastiid)
Ussid, limused, lülijalgsed} tagasi KAMBRIUM Esimesed kalad u 420 miljonit Samblad Kahepaiksed u 350 KARBON (kivisüsi) Sõnajalgtaimed + putukad maismaale Esimesed roomajad u 300 Paljasseemnetaimed (okaspuud) Esimesed imetajad u 200 Esimesed linnud u 150 Katteseemnetaimed (130-100) (õistaimed) ROOMAJAD: imetajad (200) JA linnud (150) Sümbiogenees e endosümbioosi hüpotees eukarüoodse (e päristuumse) raku tekke seletus. Mingi komas rakka neelab alla aeroobse bakteri (mis hiljem taandareneb mitokondriks) ja tsüanobakteri (mis hiljem taandareneb klorplastiks). Põhjus, mis arvatakse om see, et mitokondris ja plastiidis on oma DNA, ribosoomid, nad on ümbritsetud kahekordse membraaniga JA suudavad ka praegu iseseisvalt paljuneda 6
Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt B. Elu organiseerumine. 4. Elule vajalikud lihtsamad molekulid 5. Elu makromolekulid. 6. Raku ehitus. 7. Biomembraanid. 8. Sümbiogenees. 9. Hulkraksus. 10. Ökosüsteem C. Elu läbiv energiavoog. 11. Energiavoo vajalikkus. 12. Heterotroofne energiavarustus: Hingamine ja käärimine. 13. Autotroofne energiavarustus: Fotosüntees. D. Elu püsimine: geneetika. 14. Kromosoomid. 15. Mitoos. 16. Meioos. 17. Pärilikkuse seadused 18. DNA teabe realiseerumine. 19. Geenide regulatsioon. 20. Geenitehnoloogia E. Elu püsimine on muutumine: evolutsioon. 21. Evolutsiooni tõendid. 22. Evolutsioonilised muutused populatsioonis. 23
Sama funktsiooni ja evolutsioonilise päritoluga ensüümi keemiline koostis erineb organismiti: nt inimese -globuliinist (146 AH) erineb gorilla oma 1, giboni 2, reesusmakaagi 8, koduhiire 27, konna 67 aminohappe osas Nuklehapped: 1 DNA: lämmastikalus+desoksüriboos+fosforhape; pürimidiinid: Cytosiin, Tümiin; puriinid: Adeniin, Guaniin; C-G, T-A 2 RNA: TU 3 ATP, cAMP RAKU EHITUS Looma rakk Taime rakk Päristuumne rakk: sümbiogenees Bakteri rakk Pole membraanseid organelle On ribosoomid On üldjuhul raku kest ja limakapsel (pole kahe membraanilisi organelle, kromosoom on tsütoplasmas. Valgusüntees toimub ribosoomides) (vibur- päristuumsel kaetud membraaniga, bakteriraku vibur molekulaarne struktuur mis läbib membraani) MEMBRAANID Ehitus: lipiidid, valgud Ülesanded: Kaitse ja eristamine Juhtimine Energeetika!
* Inimese ja simpansi geneetiline erinevus on vähem kui 2%. Loomade ja kultuurtaimede aretamine inimeste poolt tõendab samuti evolutsiooni olemasolu. Elu areng maal * Esimesed elusolendid olid protobiondid. Bakterite fossiile on leitud 3,2 3,8 miljardit aastat vanadest kivimitest. Prokarüootsed bakterid elasid umbes 2 miljardit aastat tagasi. 1,4 1,8 miljardit aastat tagasi arenesid eukarüootsed bakterid. * Endosümbioosi hüpotees ehk sümbiogenees evolutsiooniline protsess, mille puhul uus organismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel. * Endosümbioos eri liiki organismide kooselu, mille puhul üks elab teise organismis, osal juhtudel rakusiseselt. * Milliseid eeliseid andis eukarüootne ehitustüüp? Eukarüootsetel bakteritel on kaks DNA molekuli, prokarüootsetel üks. * 900-700 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed. Tähtsus: hulkraksus võimaldas rakkude eristumist kudedeks ja organismideks
Analoogiline: organismide kuju või organismide sarnasus, mille põhjuseks on ühine funktsioon. Homoloogiline elnud: ühiselt eellaselt päritud ja ehitusplaanilt sarnane. Evolutsiooniline progress e täiustumine: uute, senistest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Prokarüootide täiustumine: geneetiline ja metaboolne täiustumine (geneetilise koodi väljakujunemine, fotosünteesi ja aeroobse koodi väljakujunemine). Sümbiogenees: evolutsiooniline täiustumine organismide liitumise teel (eukarüootne rakk). Hulkraksete organismide teke, organismide siirdumine maismaale, mõtlev inimene. Keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. Täiustumine on uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus, kuid mitte paratamatu protsess.
Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Igas loomarakus on ainult üks tsentrosoom, mis paikneb rakutuuma läheduses. Raku jagunemisel lähtuvad neist valgulised fibrillid kääviniidid. Need osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. Bakterite ja kõrgemate taimede rakkudes tsentrosoom puudub. Tsütoskeletti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Taimerakk 7. Biomembraanid Vt lk 13 Rakumembraanid 8. Sümbiogenees Endosümbioositeooria, hüpotees, mille järgi päristuumsete rakkude organellid (mitokondrid, plastiidid, tsentrosoom jt) on fülogeneesis arenenud nende rakkude eellaste ja lihtsamate eeltuumsete organismide (nt bakterite) pideva sümbioosi tagajärjel. Fülogenees põlvnemiskäik, mingi organismirühma (populatsiooni, liigi, seltsi, klassi vms) või üksikelundi või elundkonna evolutsiooniline areng. 9. Hulkraksus
Suguline paljunemine - paljunemisviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastunud munarakust (sügoodist). Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismirühmadele. Suguline valik - emas- või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendi kvaliteeti näitavate omaduste alusel. Suktsessioon - on erinevate koosluste vahetumine ajas (samas kohas). Jaguneb primaarseks ja sekundaarseks suktsessiooniks. Sümbiogenees - (edosümbioosi hüpotees) evolutsiooniline protsess, mille puhul uus organismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel. Näiteks eukarüootide mitokondrite ja kloroplastide arenemine bakterite endosümbioosil eukarüootide eellaste rakus; samblike teke seente ja rohevetikate või tsüanobakterite sümboosi teel. Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbioos - on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni
annaabi.ee 
