halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad eluruumi lepingujärgse kasutamisega; 3.1.9. omal kulul kõrvaldama eluruumis ilmneva puuduse, mida saab kõrvaldada eluruumi harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega; 3.1.10. lubama üürileandjal eluruumi üle vaadata, kui see on vajalik eluruumi säilitamiseks, võõrandamiseks või üürimiseks teisele isikule; 3.1.11. üürileandjale viivitamata teatama eluruumi lepingutingimustele mittevastavusest ning ohust eluruumile; 3.1.12. taluma eluruumi suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud eluruumi säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks. 3.1.13. mitte andma eluruumi allüürile ilma üürileandja eelneva kirjaliku loata; 3.1.14. lepingu viimasel kehtivuspäeval tagastama eluruumi koos päraldistega seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele, võttes arvesse normaalselt kulumist; 3.1.15
11)Milles poolest erinevad teineteisest hoone suletud brutopind ja netopind?Netopind on kokkuliidetud sisepindade mõõtude summa. Brutopind on kokkuliidetud välispiirete mõõtude summa. 12)Selgita mõistet kasulik pind.Kasulik pind- suletud netopind, millest on maha lahutatud tehniline pind ja ühendusteede pind. 13)Selgita mõistet eluruumEluruum on elamu või alaliseks elamiseks kasutatav korter. Eluruumina võib kasutada ka muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile esitavatele nõuetele. 14)Millised on eluruumile esitatavad peamised nõuded. Ööpäevaringse viibimise võimalus; eraldi sissepääs,uste mõõdud; põranda pind, ruumi laius, kõrgus; loomulik valgustus; ventilatsioon; õhu temp., niiskus, klosett; külm vesi jne. 15)Milline on normile vastav temperatuuri vahemik eluruumides.Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele
4.4. Hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Korterihoonestusõigus tuleneb korteriomandiseadusest ning võimaldab hoonestusõiguse alusel rajatud elamu jagada korterihoonestusõigusteks, mis koosneks reaalosast ehitise ainuomandis olevale eluruumile või mitteeluruumile ja mõttelisest osast ehitise kandvatest konstruktsioonidest ning hoonestusõigusest. 3.4.5. Ostueesõigus Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega, mida võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kinnisasja mõttelist osa võib OE-ga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. 3.5. Kinnispant 3.5.1. Hüpoteegi sisu
Korteri üürimine -üürileping Kõigil inimestel on vaja kuskil elada. Eriti kehtib see meie suhteliselt karmis kliimas. Eestis reguleerib praegu elamispinna üürimist elamuseadus. Elamuseaduse keskne mõiste on eluruum. Seaduse kohaselt on eluruum elamiseks mõeldud omaette maja või korter. Valitsus on kehtestanud elamiseks kasutatavatele eluruumidele kindlad nõuded ning eluruumide üle peetakse arvestust. Eluruumide kasutamise õiguslikuks aluseks võib olla 1) omand eluruumile; 2) liikmeksolek elamu- või korteriühistus; 3) üürileping. Parim oleks muidugi omada ise korterit või maja, kuid noored enamasti ei saa seda endale veel lubada ja peavad endale üürima elamispinna. Kui välja arvata suulised pisitehingud, siis on üürileping üks kõige olulisemaid lepinguliike, millest pidevalt sõltub paljude inimeste igapäevaelu. Üürilepingu olulisuse tõttu on riik esitanud sellele elamuseaduses kindlad nõuded
olevate isikute keskkonnaalased kohustused saavad tõidetud. Kui riik ei tule toime oma keskkonnaalaste ülesannete täitmisega, peab isikutel olema võimalus riigi korralekutsumiseks. Kui riigi keskkonaalased ülesanded on liiga üldised, puudub see (kohtulik) võimalus. Kui riigi kohustus kaitsta keskkonda tuleneb isikute vastava(te) põhiõigus(t)e tunnustamisest, on isikul ka õigus oma kohustusi mitte täitvat riiki korrale kutsuda. KODANIKE ÕIGUSED Õigus eluruumile, millesse tungimine (ka saastamise kaudu) on inimõiguste rikkumine, Õigus elule. Kaasajal vaevalt üheski Euroopa rigis võimalik otseselt elu ohustav keskkonnategevus. Õigus oma omandit segamatult kasutada. Raekndub enamasti siis, kui keskkonnamõju omandile mõjutab oluliselt selle turuväärtust, esteetilised jm rikkumised siia alla ei lähe. Era- ja perekonnaelu puutumatus võimaldab rohkem siduda keskkonnakaitsega (nt müra segab eraelu). Õigus tervise kaitsele
talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. § 651. Distsiplinaarkaristuse täideviimine kartserisse paigutamise korral (1) Kartser peab vastama käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. § 45. Kinnipeetava kamber (1) Kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas. Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine (elamuseaduse alusel kehtestatud VV määrus) 7
Erastatava eluruumi eest tasumise viisid Eluruumi erastamine toimub rahvakapitali oblikatsioonide (EVP), võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite või raha eest. Eluruumi erastamise vormistamine Eluruumi erastamine vormistatakse ostja (õigustatud subjekti) ja müüja (kohustatud subjekti) vahel sõlmitava ostu-müügilepinguga. Leping peab olema notariaalselt tõestatud ning kuulub notari esitusel registreerimisele. Omandiõigus erastatavale eluruumile, sealhulgas järelmaksuga ostetud eluruumile tekib vastavalt asjaõigusseaduse § -le 92. Erastatud eluruumide haldamise korraldamine Erastatud eluruumidega elamus võivad omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on
äratarvitamatud, jagatavad või jagamatud. Õiguse objekt võib olla asjade kogum. Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Õiguse objekt on väga tihedalt seotus subjektiivse õiguse kandjaga. Juhul, kui subjektiivne õigus on kooskõlas õigustust omava õiguse subjekti huviga, võib nimetada õiguse objekti ka hüveks (kasuks). Näiteks kui inimesel on omandiõigus eluruumile, siis on tal elamusuhete objektiks temale kuuluv eluruum. Õiguse objektiks võib olla ka inimese elu või tervis. (kriminaalseadused kaitsevad inimese elu) K. Merusk. Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis. Juridica, 4, 1996, lk 174-179; R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 115-131 VII teema. Õiguse realiseerimine 1. Õiguse realiseerimine ja inimkäitumise korrastatus. 2. Õiguse realiseerimist mõjutavad tegurid. 3
o Asjaolud: Kostja andis hagejale üürile toa (tähtajatu). Kokkuleppel kostjaga tõi hageja üüritud eluruumi oma mööbli ja rõivad, hoovi kaks sõiduautot ning pani kostja kuuri neli kanistrit, valuveljed koos uute suverehvidega ning neli suverehvi. 2000. aasta juunis vahetas kostja hagejale teatamata ära maja välisukse luku ja takistas hageja juurdepääsu üüritud eluruumile. Hageja ei pääsenud ligi ka hoovis olevatele sõiduautodele. Kostja ei teatanud hagejale, et ta on üürilepingu lõpetanud või soovib seda teha või et hageja peab oma asjad ära viima. Kostja takistas hageja ligipääsu oma asjadele mitme nädala jooksul. Kui hageja pääses oma asjade juurde, selgus, et need olid tõstetud aeda ja kaetud presendiga. Väärtuslikumad
.3. 2. Lepingu objekt 2.1. Käesoleva lepinguga üürileandja annab üürnikule ja temaga koos elama asuvatele isikutele kasutada korteri (edaspidi nimetatud "eluruum"), mis asub Tallinnas Pärnu mnt. 999 korter nr.10, 2 üldpinnaga 60m . Eluruum koosneb kahest toast, köögist, vannitoast koos WC-ga, esikust. 2.2. Eluruumi üleandmine üürnikule loetakse toimunuks käesoleva lepingu ja üleandmisakti allakirjutamisega. 2.3. Lisaks eluruumile on üürnikul õigus kasutada elamus asuvat keldrit (boks nr.10), koridoris asuvat panipaika nr.10, sauna üks kord nädalas laupäeval majaelanike poolt valitud saunavanema (saunamehe) poolt koostatud graafiku järgi. Samuti on üürnikul õigus puhata aias ning teha rohimis-, kastmis- ja korrastustöid oma soovi kohaselt ja äranägemise järgi, mis aga ei ole üürniku kohustuseks. Üürnik ei oma õigust istutada, maha võtta, ümber paigutada puid ja
käsutustehingu sõlmimine). Kinnisasja heauskse omandamise korral (AÕS § 561) kehtib käsutus vaatamata sellele, et käsutuse tegi õigustamata isik. Seega on õigustamata isiku poolt kinnisasja suhtes tehtud käsutust võimalik TsÜS § 114 lg 2 järgi heaks kiita siis, kui käsutus ei kehtinud omandaja pahausksuse tõttu. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-107-06 Vastavalt KOS §-le 28 kohaldatakse korteriomandi valitsemise peatüki sätteid vallasasjana tsiviilkäibes olevale eluruumile ja mitteeluruumile. Seega kohalduvad korteriomandi võõrandamist reguleerivad sätted (KOS § 14) ka vallasasjast korteri võõrandamise kohustuse korral. Juhul, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad KOS § 14 lg 1 järgi nõuda, et kohustusi rikkunud korteriomanik oma korteriomandi võõrandaks. Võõrandamisnõude esitamise üheks aluseks on KOS § 12 lg 2 p 2 järgi
41 Olenemata sellest, kas vahistatu töötab või õpib on tal VangS § 93 lõikes 5 kohaselt siiski alati õigus vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Eeltoodust johtuvalt võib järeldada, et sisuliselt viibib vahistatu 23 tundi ööpäevast lukustatud kambris. Vahistatu kamber ei erine kinnipeetava kambrist. Kambrile esitatavad nõuded tulenevad VangS § 45, mis sätestab, et kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale (vahistatule) kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri, samuti peab kambris olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambrile esitatatavaid nõudeid täpsustab justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskirja" 42 (VSkE) § 7 lõige 1, millest lähtuvalt peab kamber sisaldama ühe- või kahekordset voodit,
VÕS § 301 lg 1 tulenevalt võib öelda eluruumi üür on ülemääraselt suur, kui eluruumi üürimisest saadakse ebamõistlikku kasu, välja arvatud juhul, kui tegemist on luksuskorteri või -majaga. Samas üüri suurus ei ole ülemäärane, kui see ei ole kõrgem samasuguse asukoha ja seisundiga eluruumi tavalisest üürist. Lisaks tuleb üürileandjal arvestada ka põhimõtega, et üüri tõstmine ei ole ülemäärane, kui üüri suuruse tõstmine põhineb eluruumile tehtavate kulutuste või üürileandja kohustuste suurenemisel või kui üüri tõstmine on vajalik mõistlike parenduste ja muudatuste tegemiseks, muu hulgas kui üüritava ruumi või hoone osa seisundit parandatakse selliselt, et ruum või hoone vastaks seisundile, millele selline ruum või hoone osa tavaliselt vastab. Kui üürileandja saab üüriarvestuse aluse olulise muutuse, eelkõige kulude alanemise tõttu ülemäärast kasu, võib
6.5. Prügikonteinerid peavad asuma vähemalt 25 meetri kaugusel eluhoonetest ja nende alused peavad olema betoneeritud või asfalteeritud. Väiksed prügiurnid paigutatakse iga hoone juurde. 6.6. Pimedal ajal tagatakse õuealadel kunstlik valgustus. 6.7. Maa-ala peab olema eeskujulikus korras ja puhas ning muru niidetud. Laagri maa-alal ei ole lubatud põletada olmeprügi ja prahti laagri toimumise ajal. 7. Nõuded ruumidele (hoonetele) 7.1. Hoonete paigutus maa-alal peab tagama igale eluruumile soodsad valgustus- ja insolatsioonitingimused. 7.2. Tervishoiuruumil peab olema eraldi sissepääs. 7.3. Laagri ruumides peab olema loomulik valgustus, välja arvatud laoruumid, toidunõude pesemisruum ja personali tualettruum(id) ning dusiruum(id). 7.4. Laagris peavad olema köetavad eluruumid, rühmaruum(id), söögisaal, tervishoiuruum, riietehoiuruumid, dusiruumid. 7.5. Ahjuküttega ruumides peab küttekolle asuma koridoris. Vingugaasiga õhu
annaabi.ee 
