Elu keskaegses linnas
kirikuelu keskustesse, linnuste lähedusse, sest nendes kohtades oli võimalik
oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust.
Kaubanduses oli põhiline kaup tooraine, käsitöökaupu liikus kaubateedel
vähe. Esimesel kohal oli riidekaup, teisel kohal oli metall ja kolmandal
kohal oli sool ja heeringas. Keskajal sõideti Lääne-Euroopasse mööda merd.
Merereis kaasnes suure ettevalmistuse ja riskiga. XII - XIII sajandil oli
Euroopas kaks tähtsamat sisemaakaubateed. Esimene kaubatee läks läbi
Champagne’I ja teine kulges läbi Alpi mägede Šveitsi ja sealt Saksamaale.
Käsitöös valmistati kõik asjad käsitsi. Töövõtted uuenesid neil väga
aeglaselt, kuid sellele vaatamata suutsid käsitöömeistrid valmistada kauneid
ja keerulisi esemeid. Üks tähtsaimaid muutusi käsitöös oli käsitöö
eraldumine põllumajandusest. Käsitöölised kuulusid erialade järgi ametitesse
ehk tsunftidesse. Tsunftid koondusid omakorda suurematesse