Alghinde leidmise aluseks on järgmised parameetrid: 1) mulla liik 2) huumuskihi tüsedus 3) huumuse sisaldus 4) lõimis. Eesti kunagise haritava maa kaalutud keskmine boniteet on ligikaudu 40 hindepunkti. Tänasel päeval kui haritava maa boniteet on alla 30 hindepunkti, on vaja väga tõsiselt kaaluda, millise põllumajandusliku tegevusega on sedal üldse mõtet teha tegemist. Üks hindepunkt on umbes 270 kg kartuleid. Erimullateadus Ühtse mullatekkeprotsessi olemused ja mullatekke elementaarprotsessid Ainsaks tõeliseks mullatekketeguriks on elusorganismid ja nende laguproduktid. Mullatekke tingimusteks on kliima, reljeef, lätekivim ja maakoha vanus. Mullatekkeprotsess seondub ühelt poolt elusorganismide maakoore pindmiste kihtide kasutamisega ja teiselt poolt ümberkujundusega. Need kaks aspekti on omased kõikidele muldadele. Olenevalt mullatekketingimustest eristatakse ühtse mullatekkeprotsessi raames terve rida mullatekke elementaarprotsesse:
mullatekkeprotsessist muutumatu lähtekivim.Solum-mulla ülemine rohkem murenenud osa,mis sisalab A,E ja B- horisonte.Solum sisaldab endas teatud hulk horisonte,mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärel.Mulla geneetiline horisont-kiht,mis on enamvähem paralleelne mullapinnaga ja mis on naaberhorisontidest eristatav terve rea mullatekkeprotsessi käigus kujunenud omad erinevuse poolest.MULLA HORISONDID ON MULLATEKKE ÜKSIKPROTSESSIDE PEEGELDUSED. Mullatekke elementaarprotsessid: Kamardumine-kamari teke,kus rohttaimede jäänuste ja mikroobse org aine muundumisel tekkinud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti.Esineb kõigil parasniisketel muldadel peale männimetsade. 2)kõduhorisondi teke-metsa-või rohumaade maapealse varise kogunemine mulla pinnale lagunemata või halvasti lagunevate taimset materjali.Muutub vaikselt huumushorisondik. 3)Turvastumine-liigniiskes õhuvaeses keskk.taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või ülemisse kihti.Turvast iseloom
nende sõltuvus mulla teistest omadustest ning põhilised piirid. Tahke faasi tihedus on mg/m kuubis, valemiks on 2,67 - 0,03x (X - huumusesisaldus %) Lasuvustihedus on ka mg/m kuubis, valemks on 1,63 - 0,068x Mulla poorsuse valemisk on tahkefaas miinus lasuvustihedus ning selle tulemus jagada tahkefaasiga. Ühikuks on protsent. Mulla struktuursus – kujunemine, jaotamine, tähtsus. Mullatekke elementaarprotsessid: Kamardumine-kamari teke,kus rohttaimede jäänuste ja mikroobse org aine muundumisel tekkinud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti. 2)kõduhorisondi teke-metsa-või rohumaade maapealse varise kogunemine mulla pinnale lagunemata või halvasti lagunevate taimset materjali.Muutub vaikselt huumushorisondik. 3)Turvastumine-liigniiskes õhuvaeses keskk.taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või ülemisse kihti.Turvast iseloom soostumist.
sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks. Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt liigniiskuse astmele. Mullakaardil kirjutatakse mulla hinne hindepunktides. Praegu kehtiva hindamissüsteemi järgi on Eesti keskmine boniteet alla 40punkti. 1hp ~ 30-40SÜ. Ühtse mullatekkeprotsessi olemused ja mullatekke elementaarprotsessid Ainsaks tõeliseks mullatekketeguriks on elusorganismid ja nende laguproduktid. Mullatekke tingimusteks on kliima, reljeef, lähtekivim ja maakoha vanus. Mullatekkeprotsess seondub ühelt poolt elusorganismide maakoore pindmiste kihtide kasutamisega ja teiselt poolt ümberkujundusega. Need kaks aspekti on omased kõikidele muldadele. Olenevalt mullatekketingimustest eristatakse ühtse mullatekkeprotsessi raames terve rida mullatekke elementaarprotsesse:
maakoore pindmiste kihtide kasutamine ja ümberkujundamine kõrgemate ja alamate taimede ning nende jäänuste laguproduktide poolt kõigi füüsikalis-geograafiliste tingimuste mõjutusel ja osavõtul. Mulla tekkimine sai alata alles hetkest kui tekkis elu. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murendmaterjalile lasuvad esimesed organismid. Eestis esinevad järgmised mullatekke elementaarprotsessid 51. Leetumine- mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 52
L lisakulude koefitsent (Eestimaal ligikaudu 1) A asukoha koefitsent Looduslikud rohumaad 1) kõige kehvemad, kuni 300SÜ/ha ei karjata kitse ka 1000kr/ha 2) paremad 3500kr/ha Metsamaa Aluseks metsakohatüüp Raba 1000kr/ha Jänesekapsa kasvutüüpi metsad 5400kr/ha Suvila Hind kujuneb vastavalt sellele, kui kaugel asub lähimast asustatud punktist. (Linnulennul) Mullatekke elementaarprotsessid Mullatekke teguriks on kõik elusorganismid ja kude laguproduktid. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murend materjalile lasuvad esimesed organismid. Lähtekivim, kliima, reljeef ja maakoha vanus on kõik mullatekke tingimused, mis mullatekke teguri kaudu mõjutavad mullas kulgevaid protsesse. Lähtekivim karbonaatsuse kaudu Reljeef veereziimi kaudu Mullatekke protsessi raames saab rääkida kahest aspektist:
*Näiteks kõnefunktsioon jaotub osadeks: arusaamine ja väljendumine; ja need kumbki omakorda veel osadeks. Kõne tervikuna eeldab kõiki osasid kindlates suhetes. *Lastel käib lugedes suu kaasa. Mälestused ka liigutusprogrammides. Kõnes väljendumine toetub kõne mõistmisele, vajalik arusaamine. Kõneline artikulatsioon areneb koos kirjaoskusega. 2) Lokalisatsioon – keerulised protsessid on seotud kogu aju tegevusega, elementaarprotsessid aga erinevate ajupiirkondadega. *Näiteks kõnest arusaamine on ajus ühes kohas (Wernicke piirkond) ja kõnes väljendumine hoopis teises kohas (Broca piirkond). *Keskkond alati kõrval. 3) Dünaamilisus – aju ja psüühika suhe muutub arengu käigus. Väliselt ühe ja sama käitumise aluseks võivad olla erinevalt lokaliseeritud funktsionaalsed süsteemid.
Mullaprofiili ehituse all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest. Solum mulla ülemine rohkem murenenud osa, mis sisaldab A-, E-, ja B-horisonte, nende-vahelisi üleminekuhorisonte ja vahel ka 0-horisonte. Solum sisaldab endas teatud hulka horisonte, mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärjel. Mullatekkest haaramata horisondid (C, D) ei kuulu solumisse. Mullatekke elementaarprotsessid: a. mullatekkeprotsessi olemus b. toimumiseks vajalikud tingimused c. peegeldumine mullaprofiilis d. kombineerimine teiste protsessidega 1. Orgaanilise aine akumulatsiooniprotsessid 1. Kamardumine rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekki-nud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes
Mullaprofiili ehituse all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest. Solum - mulla ülemine rohkem murenenud osa, mis sisaldab A-, E-, ja B-horisonte, nende-vahelisi üleminekuhorisonte ja vahel ka 0-horisonte. Solum sisaldab endas teatud hulka horisonte, mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärjel. Mullatekkest haaramata horisondid (C, D) ei kuulu solumisse. Mullatekke elementaarprotsessid: a. mullatekkeprotsessi olemus b. toimumiseks vajalikud tingimused c. peegeldumine mullaprofiilis d. kombineerimine teiste protsessidega 1. Orgaanilise aine akumulatsiooniprotsessid 1. Kamardumine - rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekki- nud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul.
geograafiliste tingimuste mõjutusel ja osavõtul. On olemuselt bioloogiline protsess. Protsessi resultaadiks on uue kvalitatiivse omaduse viljakuse kujunemine. Vaatamata asukohale maakeral on kõigil muldadel ühtne tekke ja arengu bioloogiline olemus. Kuna mullatekketingimused avaldavad mõju bioloogilisele faktorile, siis see tingib selle, et ühtse mullatekkeprotsessi raames saame eristada mitmeid elementaarprotsesse. Eestis esinevad järgmised mullatekke elementaarprotsessid: 1. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Leiab aset mulla peenemate osakeste ibe, kolloidid, saviosakeste lagunemine ehk hüdrolüüs. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises
Seal, kus on mullad väheviljakad, on põhiliselt ekstensiivse maakasutusega tegemist, kus ei jagu vahendeid investeerimaks tootmisesse. Kesk-Eesti viljakatel muldadel jaguneb tootjatel raha, et osta põllutöövahendeid ning põllumajandus intensiivistub. Eestis on sotsiaalne põllumajanduse degradeerumine. Mulla boniteet on maa maksustamise aluseks. Maade maksumäära alusel ei tasu täna aga mingil juhul siduda maa hinda. ÜHTSE MULLATEKKE OLEMUS JA MULLATEKKE ELEMENTAARPROTSESSID Mullatekke teguriks on elusorganismid ja nende laguproguktid. Mullatekke tingimused on kliima, lähtekivim, reljeef (veereziim) ja maakoha vanus. Need mullatekke tingimused mõjutavad mullatekke tegurite kaudud mullatekke protsessi iseloomu ja intensiivsust. Mullateke algab peale hetkest, kui esimesed elusorganismid asuvad murenevale lähtekivimid. Saab rääkida mullatekke protsessi kahest aspektist: 1)kõikjal leiab aset maakoore pindmiste kihtide kasutamine
variandina. Eesmärgi ja alternatiivi kui juhtimise põhikategooriate vastastikust seotust ja tingitust saab näitlikult esitada eesmärgipuu meetodit kasutades (vt. joonis 8.1). Esimese astme alleesmärgid on (teatud juhtudel) vaadeldavad peaeesmärgi saavutamise alternatiivsete teedena, kuid teise astme alleesmärkide suhtes esinevad nad eesmärgisüsteemi komponentidena. Eesmärgipuu võib arendada sellise detailiseerituseni, et alumisel (madalaimal) astmel asuksid juba elementaarprotsessid või -nähtused (juhitavate tegurite väärtuste kombinatsioonid), mida ei ole enam võimalik vaadelda eesmärkidena tegemist on alternatiivsete variantidega vahetute eesmärkide saavutamiseks. Joonis 8.1. Eesmärgipuu 4. Selgitage eesmärgi ja alternatiivide ressurssidest vahendatud seoste erinevaid aspekte. Alternatiivid kujutavad endast eesmärgi saavutamise erinevaid variante, mis rajanevad juhi (otsustaja) käsutuses olevatele ressurssidele
Muldadekeemiline koostis sõltub muldade lähtekivimist, mille peal või millest muld tekkis. Eesti mullad on tekkinud vanaaegkonda jäävatest settekivimitest, need on lubjakivi, dolomiit, mergel savid ja liivakivid. Lubjakivi, dolomiit, ja mergel sisaldava kaltsiumi. Liiv ja liivakivi ( lõuna Eesti) sisaldavad räni. Devoniajastu Kesk- Eesti savi (deluur) sisaldab Al, Fe, räni ja kaaliumi. Mulla keemiline koostis oleneb kihtidest. 3) Mullatekke elementaarprotsessid Mulla tekkes eristatakse 7 olulist protsessi : a) huumuse akumuleerimine - surnud taimeosade varisemine ja lagunemine. Mulla pinnale moodustub must, pruun või hall orgaaniline kiht varisekiht, kõige pindmine. b) kamardumine künnikiht moodustub lagunenud orgaaniline aine ja mulla mineraalide segunemisel (mutid ja vihmaussid). Mulla pinnal hallikas või must kiht, mida tumedam, seda viljakam.
maakoore pindmiste kihtide kasutamine ja ümberkujundamine kõrgemate ja alamate taimede ning nende jäänuste laguproduktide poolt kõigi füüsikalis- geograafiliste tingimuste mõjutusel ja osavõtul. Mulla tekkimine sai alata alles hetkest kui tekkis elu. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murendmaterjalile lasuvad esimesed organismid. Eestis esinevad järgmised mullatekke elementaarprotsessid 51. Leetumine- mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 52
Joon. 2.15 Cr3C2-30%Ni kermiste kulumine kineetika liivajoas osakeste kiirusega 5 m/s ja kohtamisnurgaga 30o 30 Juhul kui abrasiivosakeste kineetiline energia on väike (abrasiivosakeste väike kiirus 5 m/s või väike osakeste läbimõõt), siis sõltumata abrasiivi ja materjali kõvaduse suhtest pole võimeline materjali purustama ja erosioon omab valikulist iseloomu (joon.2.15). "Valikulise" erosiooni puhul toimuvad järgmised elementaarprotsessid: - sideaine kriimustamine ja eraldumine abrasiivosakeste vôi nende kildude poolt, - karbiidse karkassi ja suurte karbiiditerade väsimuslik purunemine. - karbiiditerade eraldumine kildude kaupa. Esimesed kahjustused ilmnevad sideaines kriimude näol. Edasisel erosioonil uuritsetakse sideaine täielikult karbiiditerade vahelt ära. Väiksemad karbiiditerad jäävad ilma sideaine kaitsest ja pudenevad purunemata välja. Suured karbiiditerad, mis istuvad
- Eesmärgi ja alternatiivi kui juhtimise põhikategooriate vastastikust seotust ja tingitust saab näitlikult esitada eesmärgipuu meetodit kasutades. Esimese astme alleesmärgid on vaadeldavad peaeesmärgi saavutamise alternatiivsete teedena, kuid teise astme alleesmärkide suhtes esinevad nad eesmärgisüsteemi komponentidena. Eesmärgipuu võib arendada sellise detailiseerituseni, et alumisel astmel asuksid juba elementaarprotsessid või –nähtused, mida ei ole enam võimalik vaadelda eesmärkidena – tegemist on alternatiivsete variantidega vahetute eesmärkide saavutamiseks. 104. Selgitage eesmärgi ja alternatiivide ressurissidest vahendatud seoste erinevaid aspekte. - Alternatiivid kujutavad endast eesmärgi saavutamise erinevaid variante, mis rajanevad juhi käsutuses olevatele ressurssidele. Alternatiiv on ressursside kasutamise variant, mis viib juhitava
annaabi.ee 
