Elektroonika Labor 2 (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 2
Õppeaasta 06/07
Töö nimetus: Kipssideainete katsetamine
Üliõpilane: Toomas Rand
Matrikkel : 051463 Rühm: EAEI 32
Juhendaja : T. Tuisk  Töö tehtud: 
Esitatud: 
Kaitstud:
Töö eesmärk:
Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi,  tardumisaegade ,  survetugevuse  ja 
paindetugevuse  määramine. Leitud tulemuste põhjal on võimalik iseloomustada 
materjali ja selle omadusi.
Katese metoodika.
1. Jahvatuspeensuse määramine
Õppejõu poolt öeldud andmete põhjal leiti kipsi  jahvatuspeensus . Kipsi 
jahvutuspeenus määratakse sõelumise teel sõelal nr. 2, avaga 0,2 x 0,2 mm. 
Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela 
vähem kui 0,005 g materjali. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali 
hulk (%-des) sõelumiseks võetud esialgsest massist. 
Kipsi esialgne mass:
 
  50g,
kipsi jääk sõelale nr 02:
 2,8g.
Jahvatuspeensus p = 2,8 / 50 * 100 = 5,6 %
Kipsitaigna  normaalkonsistentsi määramine (Tabel 1)
Segati  teatud veesisaldusega kipsitaigen, see asetati silidrisse ning silindri 
tõstmisel vajus see alusele. Seejärel mõõdeti laiali vajunud kipsitaigna  diameeter . 
Katset korrati, kuni  koogi  diameeter oli 180 ± 5 mm. Antud konsistents ongi kipsi 
normaalkonsistentsiks. Normaalkonsistentsi välejendatakse vajaliku veehulgaga 
(%-des) kipsi massi suhtes.  Normaalkonsistents  on näitaja, mis avaldab mõju nii 
kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele.
2.
   3.K
 
ipsitaigna tardumisaegade määramine (Tabel 2) 
Valmistati normaalkonsistentsiga kipsitaigen ja valati see koonilisse rõngasse. Siis 
viidi nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning lasti seejärel vabalt langeda 
taignasse.  Tardumine  algas siis, kui nõel ei vajund enam läbi taignakihi 
alusplaadini. Seejärel hakati nõela  laskma  iga 3-10 sekundi tagant kehasse, samas 
võeti  lugem , kui sügavale nõel vajus. Tardumisaeg  loeti lõppenuks, kui nõel ei 
vajunud enam taignasse üle 1mm. Antud aegade ja vajumissügavuste kohta on 
koostatud  graafik : Graafik 1.
4.S
  urvetugevuse m
  ääramine (Tabel 3) 
Proovikeha  pinnad hõõruti puhtaks, et need oleksid siledad. Seejärel mõõdeti 
survepind, millega 2 keha olid omavahel koos. Edasi asetati kehad survepingi 
vahele, mis  survet  tõstes jõudis survetugevuseni, mille juures kehad purunesid. 
Saadud lugem võeti manomeetrilt. 300 ühikule vastas 5000 kgf. Arvutati  purustav  
jõud iga proovikeha puhul valemi (1) järgi. Edasi arvutati  survetugevus  iga 
proovikeha puhul valemi (2) abil. Ning peale seda leiti kõikide proovikehade 
survetugevuste aritmeetilise keskmise abil keskmine kipsi survetugevus.
5.Paindetugevuse määramine (Tabel 4)
Kõigepealt  mõõdeti proovikeha laius ja kõrgus. Seejärel asetati keha survepingile, 
mille tugiava oli 10 cm. Masin avaldas jõudu seni, kuni keha purunes. Võeti 
lugem manomeetrilt. 300 ühikule vastas 300 kgf. Arvutati iga proovikeha puhul 
pusurtav jõud valemi (3) järgi ning  paindetugevus  valemi (4) järgi. Kõikide 
proovikehade paindetugevuste aritmeetiliste keskmiste kaudu leiti kipsi keskmine 
paindetugevus.
Valem 1:
F = (man. Näit * 5000) / 300
F – purustav jõud
[kgf]
Man. näit – lugem manomeetrilt, mille juures proovikeha purunes.
Näide:
Man. näit = 135
F = (135 * 5000) / 300 = 2250
[kgf]
Valem 2:
Rs = F / S
Rs – survetugevus
[MPa]
F – purustav jõud
[kgf]
S – survepid
[cm2]
Näide:
S = 25
[cm2]
F = 2250
[kgf]
Rs = 2250/25 = 90 kgf = 9,0
[MPa]
Valem 3:
F = (man. näit * 300) / 300
F – purustav jõud
[kgf]
Man. näit - lugem manomeetrilt, mille juures proovikeha purunes.
Näide:
Man. näit = 210
F = (210 * 300) / 300 = 210
[kgf]
Valem 4:
Rp = 3 * F * l / (2 * b * h2)
Rp – paindetugevus
[MPa]
F – purustav jõud
[kgf]
b – proovikeha laius
[mm]
h – proovikeha kõrgus
[mm]
l – tugiava
[cm]
Näide:
b = 4
[cm]
h = 4
[cm]
l = 10
[cm]
F = 210
[kgf]
Rp = 3 * 210 * 10 / (2 * 4 * 42) = 49,2 kgf = 4,9 MPa
Jahvatuspeensuse määramine
Kipsi kaalutis
45
[g]
Jääk sõelal nr.02 
5
[g]
Jahvatuspeensus p = 11,1
[%]
Tabel 1. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine
Katse nr.
Vee hulk, % kipsi massist
Taignakoogi diameeter 
[%]
[cm]
1
60
21,6
2
50
10,2
3
57
16,4
4
58
17,3
5
58
21,3
6
56
18,1
Kipsitaigna normaalkonsistents:  56 [%]
Tabel 2. Tardumisaegade määramine
Tardumise algus:
  
  7:10 [min:s]
Tardumise lõpp:
10:25 [min:s]
Nõela 
Nõela 
Nõela 
T 
T
T
vajumine  
vajumine 
vajumine 
[min:s]
[min:s]
[min:s]
[mm]
[mm]
[mm]
0:00
40
4:20
40
8:00
30
0:20
40
4:40
40
8:10
32
0:40
40
5:00
40
8:17
27
1:00
40
5:20
40
8:28
4
1:20
40
5:40
40
8:36
5
1:40
40
6:00
40
8:42
14
2:00
40
6:20
40
9:02
3
2:20
40
6:40
40
9:09
0
2:40
40
7:00
40
9:30
1
3:00
40
7:10
30
9:49
3
3:20
40
7:20
35
9:57
1
3:40
40
7:30
35
10:06
1
4:00
40
7:35
24
10:25
0
Tabel 3. Survetugevuse määramine
Survepinna suurus:
25 [cm2]
Purustav 
Survetugevus
Proovikeha  Manomeetri 
jõud
Üksik
Keskmine
nr.
näit
 [kgf]
kgf / cm2
MPa
MPa
135
2250
90,0
9,0
246 - 1
150
2500
100,0
10,0
138
2300
92,0
9,2
246 - 2
9,8
156
2600
104,0
10,4
155
2580
103,2
10,3
246 -3
144
2400
96,0
9,6
Tabel 4. Paindetugevuse määramine
Paindetugevus
Ristlõike mõõtmed
Purustav 
Proovikeha 
[mm]
jõud
Üksik
nr.
Keskmine 
[kgf]
[MPa]
b
h
kgf / cm²
MPa
246 - 1
40
40
210
49,2
4,9
246 - 2
40
40
175
41,0
4,1
4,5
246 - 3
40
40
180
42,2
4,2
Graafik 1. Kipsi tardumine
Jär
 
eldus : 
Antud katsega määrati kipsi normaalkonsistents, selle kipsi survetugevus, 
paindetugevus, jahvatuspeensus ja tardumisaeg. Saadud tulemuste põhjal määrati 
kipsi mark. Surve- ja paindetugevusest lähtudes võib väita, et tegu on г-10 marki 
kipsiga. Tardumisaja alusel on antud kipsi mark A, ehk kiirkivinev. 
Jahvatuspeensuse alusel on kipsi mark I, ehk peenjahvatusega. Kui nüüd kõik 
tulemused kokku võtta, siis saame katsetatud kipsi margiks: г-10AI.
K
  üsimused : 
1.
    M
  illised on ehituskipsi põhilised positiivsed ja negatiivsed omadused ? 
• Ehituskipsi peamised positiivsed omadused on: töötlemise lihtsus, vähe töökulu 
nõudev viimistlemine, kergus, tardub ja kivistub kiiresti ning kõrge 
sulamistemperatuur .
• Peamisteks negatiivseteks omadusteks on:  haprus , väike tugevus, tundlikkus 
niiskuse suhtes
2. Kus kasutatakse kipssideaineid ?
Kipssideaineid kasutades valmistatakse vaheseinaplaate, paneele, vahelaeplokke,
kipskuivkrohvplaate ja mitmesuguseid kipsplaate. Kipssideaineid kasutatakse 
sideainena mitmesuguste kipskrohvide jt.ehituses kasutatavate  segude  
valmistamiseks. Kõrgtemperatuursetest kipssideainetest valmistatakse valatud 
põrandaid, tehismarmorit.

Document Outline

• Laboratoorne nr 2
• Töö nimetus: Kipssideainete katsetamine
• Üliõpilane: Toomas Rand
• Matrikkel: 051463
• Rühm: EAEI 32