Elektroonika labor 3 (1)

Puurmani m isa
�
 park jaguneb mitmeks osaks. K ige
�
 esinduslikum on lossi 
mbritsev
�
 nn. Puurmani m isa
�
 park, 
mis kulgeb Puurmani alevikus piki Pedja j e
�  l� n
� ekallast. Parki piiravad 
p  hjast
�
 Tabiverest Laiusele ja l� n
� est
 Puurmanist Tartu suunduvad maanteed. Pargi l� nepoolset
�
 maanteega piirnevat 
k lge
�
 � r
� istab tellistest 
laotud pilkup� dev
�
 m� r
� , mille l unatipus
�
 paikneb osaliselt krohviga k etud
�
 
v ravatorn.
�
 L unas
�
 on pargi 
piiriks osaliselt munakividega sillutatud l� ne-
�
ida suunaline teel ik.
�
 Pargi 
barokne alusstruktuur p rineb
�
 
18. sajandist; barokkparki on 19. sajandi keskel romantismile iseloomulike 
v tetega
�
  mberkujundatud.
�
Lossi  mbritsev
�
 park on p hja-
�
l una
�
 suunal v ljavenitatud
�
  ristk  liku
�
 kujuga 
ning jaguneb tinglikult kaheks:
 eesv ljak
�
 ja tagaosa . Pargi p hjak
�
l
� jel,  kummalgi pool sisses iduteed,
�
 
asusid veel 19. sajandi teisel veerandil kaks 
18. sajandist p rinevat
�
 kivist aita, mida  hendas
�
 kangialusega v ravatorn.
�
 
T na
�
 t histavad
�
 sisses idutee
�
 alguses
 pargipiiri kaks 19. sajandist p rit
�
 neogooti kujunduses tellistest laotud 
krohvitud v ravatorni.
�
 Esiv ljaku
�
 l� n
� ek lg
�
e
 � r
� istavad  endised m isa
�
 majandus hooned,
�
 neist pilkup� dvaim
�
 on 
endisaegsel kujul s ilinud
�
  tellis - ja maakividest 
t llakuur;
�
 idast piirneb v ljak
�
 j ega.
�
 Esiv ljaku
�
 keskel asetseb ringteest 
mbritsetud
�
  ovaalne rondeel, millele on 1934.
 aastal lisatud sisses iduv
�
ravast
�
 lossini viiv s strahekiga
�
 � ri
�
statud 
kesktee, mille l pus
�
 paikneb ringikujuline 
purskkaev . Traditsiooniliselt avatud esiv ljakule
�
 on 19. ja 20. sajandi jooksul 
lisatud eriliigilisi puid-p� said.
�
 
V ljaku
�
 algne barokne  ldilme
�
 ei p� s
� e t na
�  enam m jule
�
 ning on asendunud 
keskteljele keskendunud paraadlikuma muljega.
Sisses idutee
�
 kesktelje l pus
�
 paiknev loss poolitab pargi kaheks. H rrastemaja
�
 
asukoht on pargi barokset
 struktuuri vaadeldes ainuv  imalik ;
�
 kindlasti pidi samal k hal
�
 asetsema ka 
enne 1881. aastal valminud lossi 
m isas
�
  asunud kivist vundamendiga puidust h rrastemaja.
�
 Lossi ja j e
�  vahel on 
k ha
�
 leidnud klassitsistlik kivist monument, 
mis kujutab neljast k ljest
�
 volangidena langeva riidega k etud
�
 postamenti, 
millele on asetatud urn. 
Pole otseseid t endeid,
�
 et tegemist on monumendi esialgse asukohaga, kuna 
m lestussamba
�
 klassitsistlik vormikeel
 eeldaks selle paiknemist pigem inglise stiilis kui barokkpargis. Lisaks oli 19. 
sajandil tavap  rane
�
 praktika, et varem 
pargi vabakujunduslikes inglise stiilis � r
� ealadel olnud monumendid koondati 
h rrastemaja
�
 vahetusse l hedusse.
�
 
K rgendikul
�
 lossi ja m lestussamba
�
 vahetus l heduses
�
 paikneb elupuude grupp.
Tingituna parki l�  nest
�
 piirava Tartusse suunduva maantee ja idas kulgeva 
Pedja j e
�  asendist, muudab pargi p hja-
�
l una
�
 
suunaline kesktelg lossi k hal
�
 m ne
�
 kraadi v rra
�
 oma suunda, olles aga ka 
pargi tagaosas endiselt barokselt
 s mmeetriline.
�
 T naseks
�
 on lossist l  unasse
�
  suunduv pargi keskosa oma 
regulaarse plaanilahenduse osaliselt 
kaotanud. 1881. aastal valmis lossi l unak
�
ljel
�
 parki eenduv mitmete 
vahemademete ja algselt kivist balustraadi ning
 ehisvaasidega pidulik graniittrepp, millega koos  letasid
�
 lossi m� t
� med 
tunduvalt enne samal k hal
�
 asunud puidust 
h rrastemaja.
�
 Keskteljest ida pool paiknevad kaks teineteisega risti asetsevat 
p rnaalleed.
�
 Ristuvatest alleedest
 l unas
�
 paiknesid avarad muruv ljakud.
�
 Pargi tagaosa idak lge
�
 on � ri
�
stanud 
p gatud
�
 p rnade
�
  allee , mille m rke
�
 
v ib
�  veel v lja
�
 lugeda s ilinud
�
 puude ja nende pahkliku t ve
�  j rgi.
�
 Samuti 
v is
�  p gatud
�
 p rnade
�
 allee � ri
�
stada pargi 
l� ne
�
 k lge,
�
 mille  ks
�  rida on veel s ilinud.
�
 Muruv ljakuid
�
 piirab l unast
�
 
osaliselt s ilinud
�
 l� n
� e-ida suunaline allee. 
Keskteljest l� ne
�
 poole j� v
� ale lossi ja alleedega piiratud avarale 
muruv ljakule
�
 on 20. sajandil rajatud m nguv
�
l
� jakud, 
mis on t naseks
�
 amortiseerunud ning parki ebasobivad.
Lossi  mbruse
�
 pargi l  petab
�
 l unas
�
 hobuseraua kujuline tiik, mille keskmes 
paikneb  mar
�
 terassidena kujundatud saar,
 kus on asunud sinna 1939. aastal j e
�  � r
� est  mberpaigutatud
�
 kuuele okslikule 
palgile toetunud  lgkatusega
�
 lehtla, 
mille keskel paiknes praegugi s ilinud
�
 veskikivist laud. Hobuserauakujulise 
tiigi v lisperimeetrit
�
 � r
� istab poolringikujuline tee,
 mis  hendab
�
 omavahel parki idast ja l� n
� est � ri
�
stavad p rnaalleed.
�
 Toite 
saab tiik Pedja j est
�
 ning  ravool
�
 toimub tiigi
 l unatipus
�
 paikneva  ravoolukanali
�
 kaudu. Tiigisaarele p� s
� eb 
graniitsammastega betoonsillakese kaudu; silla piiretena
 on k sutatud
�
 raudkette. Sarnane sild on ka kanalil, mis  hendab
�
 tiiki Pedja 
j ega.
�
 Raudkettidega  hendatud
�
 graniitsambaid
 on pargis k sutatud
�
 ka tiigi  ravoolukanali
�
 juures ning tiigi ja p hjapoole
�
 
j� vate
�
 muruv ljakute
�
 vahel kulgeva allee 
idatipus, kus eelpool mainitud tiiki j ega
�
  hendava
�
 kanali k  rval
�
 on paatide 
randumiseks veepiirile viiva graniittrepiga
varemalt ehisvaasidega kaunistarud olnud vaateplatvorm.
Lisaks nn. Puurmani m isa
�
 pargile kuulub pargiansamblisse ka Pedja j e
�  
idakaldal paiknev nn. Puurmani  lej
�
e
�  park ehk
  Hirvepark . M nedel
�
 andmetel juba 18. sajandil eksisteerinud Hirveaed on 
t en
�
oliselt
�
 l bi
�
 aegade olnud vabakujundusliku
 kujundusega, pakkudes vaheldust j e
�  l� n
� ekaldal asunud s mmeetrilisele
�
 
barokkpargile. 1861. aasta plaanil pole Hirveaia 
alla j� vaid
�
 alasid Puurmani m isa
�
 pargi koosseisu siiski arvestatud ning 
t en
�
oliselt
�
 on t naseni
�
 s ilinud
�
 pargi kompositsioon
 p rit
�
 hilisemast perioodist. Kuna Hirveaed ja barokkpark paiknevad teine 
teisel pool k he
�
  saarega paisj rve,
�
 siis on m lema
�
 pargi arhitektuuris olulisel kohal vaated j ele,
�
 saartele ning teisel pool 
j ge
�
 asuvasse parki ja seal paiknevatele hoonetele 
ning rajatistele.
Kolmanda loodusliku koosluse Puurmani m isa
�
 pargis moodustab Puurmanist 
Tabiverre suunduvat teed � r
� istav segaallee
 koos allee l pus
�
 terendava meiereiga. Teest l unasse
�
 j� b
�  m isa
�
 aed, mis on 
t naseni
�
 k sutuses
�
 aiamaana.
("Puurmanni m isapargi
�
 muinsuskaitse eritingimused" , Artes Terrae, Tartu 2009)
Park on keskmise liigirikkusega (53), v� rliike
�
 38. Enamus kodumaiseid puid: 
harilik saar, harilik tamm, harilik p rn,
�
 k nnapuu.
�
 V� rliikidest
�
 nt h bevaher,
�
 euro-jaapani lehis jt.