50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
97 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
slowdown
Õppematerjali autor
milles on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhil ei ole vabu laengukandjaid 6.Millise laenguga osakeste suunatud liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüüdi vesilahuses? V: positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumist 7.Millised osakesed moodustavad metalli kristallvõre? V: negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektrivool. Täida lüngad Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Voolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumissuunda isegi siis, kui neid osakesi kehas tegelikult ei liigu. Metallides on vabadeks laengukandjateks juhtivus(ehk valents ehk vabad) elektronid, seega on elektrivooluks metallides elektronide suunatud liikumine. Elektrolüütides saavad liikuda nii negatiivsed kui ka positiivsed ioonid. Metallides loetakse voolu suunaks elektronide liikumisele vastupidist suunda, elektrolüütides langeb voolu suund
samamärgilised, nende korrutis positiivne), tõmbejõudu aga negatiivseks (laengud erimärgilised, korrutis negatiivne). Võrdeteguri k väärtus oleneb kasutatud mõõtühikute süsteemist. Coulomb'i seadus on sarnane gravitatsiooni seadusele: F = G m 1m2/r2. Ilmselt kajastab see mingit looduse omapära. Millist, see selgub peagi. 5.3. Elektriväli Väli on reaalsuse vorm, mille vahendusel üks keha mõjutab teist. Välja olemasolu tähendab jõu tekkimise võimalikkust. Selle rõhutamiseks kasutatakse ka sõna jõuväli. Öeldes, et mingit ruumi osa täidab elektriväli, väidame tegelikult, et kui me paigu- tame sinna laetud keha, siis hakkab sellele kehale mõjuma elektrijõud. Elektriväli on elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli. Aine ja välja kui mateeria kahe põhivormi tähtsaimad ühisjooned on järgmised: 2
Kui meil on süsteem, mis sisaldab n punktlaengut vaakumis, tuleb arvutada nende vastasmõjude potentsiaalsed energiad paarikaupa ja tulemused liita. Mingis ruumipunktis salvestunud elektrivälja energia tihedus võrdub poolega elektrinihke ja elektrivälja tugevuse vektorite skalaarkorrutisest. 40. Elektrivoolu mõiste. Elektromotoorjõud Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist elektrivälja toimel. Et erimärgilised laengud liiguvad vastassuundades, siis voolu suunaks nimetatakse positiivsete laengute liikumise suunda. Seega ühtib voolu suund aines elektrivälja tugevuse vektori suunaga. Elektrivoolu tekketingimused eelneva põhjal järeldades: 1) vabade laengukandjate olemasolu aines, 2) elektrivälja olemasolu. Metallides on vabadeks laengukandjateks vabad elektronid, pooljuhtides vabad elektronid ja augud, elektrolüüdilahustes positiivsed ja negatiivsed ioonid, plasmas elektronid ja ioonid.
Voolutugevus sõltub laengukandjate arvust ja kiirusest. Kiirus määrab laengutele mõjuv jõud, laengukandjate arvu määrab peamiselt juhi mõõtmed. Voolutihedus on juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus. j=I/S, 1A/m2 Ohmi seadus-voolutugevus juhis on võrdeline pingega. I=U/R. St kui pinge suureneb n korda, suureneb ka voolutugevus n korda. 1 amper. Jadalülituse korral on üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring, vool peab kõigil tarbijatel olema ühesugune. I1=I2=I3=U1/R1=U2/R2=U3/R3. R=R1+R2+R3 Rööplülituse korral on pingelaeng kõigil takistitel ühesugune. U=U1=U2=U3=I1R1=I2R2=I3R3 1/R=1/R1+1/R2+1/R3 Kõrvaljõud liigutavad laenguid elektrijõududele vastupidises suunas, hoides potentsiaalide vahe jäävana. Alalisvoolu saamiseks peab juhi ühest otsast kandma laenguid tagasi teise otsa väljaspool juhti mitteelektrostaatiliste jõudude mõjul ehk kõrvaljõudude mõjul. See on
laengukandjateks vabad elektronid (juhtivuselektronid). Elektrolüütides on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Vabas olekus on elektronid metalljuhtmes või ioonid elektrolüüdis on korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõu tekitajaks pingeallikas (vooluallikas, toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu iseloomustajaks suuruseks on amper 1 amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja paralleelset, teineteisest vaakumis 1 meetri kaugusel asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega juhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuselõigu kohta jõu njuutonit..
mõõtühikud) Elektrivoolu kasutatakse elektrotehnikas elektrivoolu energia transportimiseks tootjalt (elektrijaamast) tarbijani. Elektrivool on igasugune laengute korrapärane (suunatud) liikumine. Nad ei tooda, vaid ainult muundavad neisse juhtmeid pidi toodavat elektrienergiat. Asetades juhi elektrivälja, juhis olevatele vabadele laengutele hakkab mõjuba Coulomb'i jõud. Voolutugevus on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng. Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda. Voolutugevus sõltub laengukandjate arvust ja kiirusest. Kiiruse määrab laengutele mõjuv jõud (seega elektrivälja tugevus). Laengukandjate arvu määrab peamiselt juhi mõõtmed. Voolutihedus on juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus. · Pinge (pingelangus) (+ valem ja mõõtühik) Pingeks ehk pingelanguseks vooluga juhtme kahe punkti vahel nimetatakse tööd, mida tuleb
elektronid (juhtivuselektronid). Elektrolüütides on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Vabas olekus on elektronid metalljuhtmes või ioonid elektrolüüdis on korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõu tekitajaks pingeallikas (vooluallikas, toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu iseloomustajaks suuruseks on amper. 1 amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja paralleelset, teineteisest vaakumis 1 meetri kaugusel asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega juhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuselõigu kohta jõu njuutonit.. Voolu suunaks loetakse
laengu suurust. Elektrimahtuvuseks · C-mahtuvus[1F] q-laeng[1C] U-potentsiaalide vahe[1V] · Kahe juhi elektrimahtuvus võrdub ühe faradiga kui juhtide laengute 1C ja -1C andmisel tekib nende vahel potentsiaalide vahe 1 volt. 1F=1C/V. · Enamik levinud kondensaatoreid(koosneb kahest juhis mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektriku kihiga)on plaatkondensaatorid, kus kahe paralleelse laetud plaadi vahel tekitatakse homogeenne elektriväli. ALALISVOOL · Elektrivooluks nimetatakse vabade laetud osakeste korrapärast(suunatud) liikumist. Olemasoluks peavad olema täidetud tingimused:1)juhis peavad olema vabad laengukandjad 2)juhis peab olema tekitatud elektriväli. · Alalisvooluks nimetatakse ajas muutumatu tugevusega voolu(iseloomustavaid füüsikalisi suurusi tähistatakse suurte tähtedega I,U,R) · Ohmi seadus vooluringi osa kohta: voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid