Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elektromagneetika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
induktiiv, võnkumine, mahtuvus, aktiiv, voolutugevus, amplituud, generaator, voolutugevust, mahtuvustakistus, efektiivväärtus, võnkeamplituud, induktiivsus, induktiivkoormus, muundumine, induktiivtakistus, energiate, ultravalgus, infravalgus, 1019, iseloomustavate, vabavõnkumine, viidud, omapead, võnkeperiood, sumbuv, isevõnkumine, muundunud1. Vahelduvvooluks nim elektrivoolu, mille korral voolu suund ja tugevus muutuvad ajas perioodiliselt. 2. Elektromagnetvõnkumiseks nim elektromagnetvälja iseloomustavate suuruste perioodilistelt toimuvat muutumist. 3. Vabavõnkumine võnkesüsteem jäetakse ,,omapead". Võnkeperiood ja sagedus sõltuvad vooluringi R, Rc ja Rl-st. Võnke amplituud väheneb ajas ning võnkumine on sumbuv. 4. Isevõnkumine- vooluringis on alalisvooliallikas, millest saadava energiaga kompenseeritakse energiakaod võnkesüsteemis. Võnke amplituud jääb ajas muutumatuks ning võnkumine on sumbumatu. 5. Sundvõnkumine vooluringis on vahelduvvooluallikas, millest saadava energiaga kompenseeritakse võnkesüsteemis energiakaod. Võnkeamplituud ei muutu ajas nin võnkumine on sumbumatu. 6
Seega neil on olemas mäluefekt. N: kvarts, mirofonides Piesoelektrikud on ained, mis on suutelised polariseeruma mehaanilise pinge rakendamisel (nn piesoelektriline efekt). N: kvarts, mikroskoopiliste andurite, täiturite valmistamisel, kvartskell Senjettdielektrikud - prototüübiks nn. Seignette'i sool, ained mis sarnaselt magnetväljale ferromagneetikutes säilitavad elektrilise polarisatsiooni ka pärast väljast eemaldamist. Kondensaator ja tema elektrimahtuvus Üksikjuhi mahtuvus,Vastastikune mahtuvus,Kondensaator ja selle mahtuvus Kondensaator koosneb vähemalt 2 juhist ja neid eraldavast dielektrikust Ül salvestada elektrilaenguid. Kondensaatori mahtuvuseks nimetatakse ühe katte laengu absoluutväärtuse ja katatevahelise pinge suhet. C=q/U Elektrimahtuvuse ühikuks on farad (F) (C/V) Plaatkondensaatori mahtuvus 0 S Plaatkondensaatori mahtuvus C = ,kus S on ühe plaadi või plaatide kohakuti
muutub perioodiliselt. Voolutugevuse perioodiliste muutuste sageduseks f on Euroopa riikides (sh. Eestis) valitud 50 hertsi (võnget sekundis) ning perioodiks T seega 20 millisekundit: 1 1 T = = = 0,02 s = 20 ms . f 50 Hz Kui laengukandjate keskmine suunatud liikumine alalisvooluahelas on ühtlane kulg- liikumine, siis vahelduvvoolu korral on see võnkumine. Vahelduvvoolu tekitavad vahelduvpinge allikad, näiteks vahelduvpinge generaatorid elektrijaamas. Meil kasutatakse vahelduvpinget, mille pinge väärtus on meil 220 V, Euroliidus 230 V. Mis vahelduvpinge see on, kui pinge väärtus ei muutu ? Väärtus muutub eespool 5 toodud sagedusega (50 Hz), see 220 V on aga nn. efektiivpinge, mis on võrdne alalispingega, mis teeks sama palju tööd ajaühikus
valulävi (millest tugevam heli põhjustab kuuldeelundites valu) on umbes 130 dB lähedal. Helikõrguse määrab põhitooni sagedus, tämbri määrab sageduste spekter ning helitugevuse lainete intensiivsus. Heliallikas - elastne keha on võimeline võnkuma üheaegselt nii tervikuna (põhisagedus) kui ka selle korrapäraste osadena (ülemhelidena). Muusikalise heli kõlavärviga ehk tämbriga. Põhivõnkumise ulatus ehk helivaljus ehk amplituud, kaugus keskasendist äärmisesse asendisse on võnkumise suurus ehk intensiivsus, mis oleneb sisendatud energia kogusest. Põhivõnkumise kestus ehk helikestus kui võnkumise jätkuvus, mis oleneb sisestatud energia- impulsside arvust ja nende pikkusest. Põhivõnkumise sagedus ehk helisagedus kui võnkumise kiirus. Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega. Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks
(loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja val- gustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on kolmemõõtmelises ruumis esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud).
6.1 Vahelduvvoolu mõiste 70 6.2 Vahelduvvoolu periood ja sagedus 71 6.3 Siinuselise elektromotoorjõu saamine 72 6.4 Faasinurk ja faasinihe 74 6.5 Vektordiagramm 75 6.6 Siinussuuruste liitmine 77 6.7 Voolu ja pinge keskväärtus ja efektiivväärtus 78 6.8 Aktiivtakistusega vooluring 80 6.9 Induktiivtakistusega vooluring 82 6.10 Mahtuvusega vooluring 85 6.11 Aktiiv- ja induktiivtakistus vahelduvvooluringis 87 6.12 Aktiivtakistus ja kondensaator vahelduvvooluringis 91 6.13 Induktiivsuse ja mahtuvuse jadaühendus. Pingeresonants 92 6.14 Induktiivsuse ja mahtuvuse rööpühendus
(loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja val- gustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on kolmemõõtmelises ruumis esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud).
· Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool. Suurused: · Voolutugevus I (A) · Voolutihedus - juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus - j (A/m) · Pinge U (V) · Elektromotoorjõud (V) · Takistus R ( ) · Eritakistus ( * m) · Ohm'i seadus ja Joule'-Lenz'i seadus (rakendamine!).
· Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool. Suurused: · Voolutugevus I (A) · Voolutihedus - juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus - j (A/m) · Pinge U (V) · Elektromotoorjõud (V) · Takistus R ( ) · Eritakistus ( * m) · Ohm'i seadus ja Joule'-Lenz'i seadus (rakendamine!).
........................................................................................ 54 8.2. Pöörlemine ........................................................................................................55 8.3. Päikesesüsteem................................................................................................... 57 9.Võnkumine..................................................................................................................60 9.1. Harmooniline võnkumine................................................................................... 60 9.2. Vaba- ja sundvõnkumine.................................................................................... 61 9.3. Pendlid ............................................................................................................... 62 1 9.4
moodustavad kondensaatori. Kondensaatori ülesandeks on koguda laenguid. Lihtsamaks kondensaatoriks on plaatkondensaator, mis koosneb kahest plaadist ja nende vahel olevast S dielektrikust. Plaatideks on harilikult metalllehed ja dielektrikuks võib olla tahkis, vedelik kui ka gaas, näiteks õhk.Plaatkondensaatori mahtuvus sõltub: d 1) plaatide ( elektroodide ) pindalast S ( m ) mida suurem on pindala, seda suurem on mahtuvus, 2) plaatide vahelisest kaugusest - d ( m ) - mida väiksem on kaugus, seda suurem on mahtuvus ja vastupidi. 3) plaatide vahelisest dielektriku materjalist - mida suurem on dielektriline läbitavus, seda suurem on mahtuvus. alalise mahtuvusega muutuva mahtuvusega elektrolüütkondensaator
..........................................................237 Aineregister................................................................................................................. 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus
Ajas rändamise teooria kirjeldab füüsikalist ajas liikumist. Näiteks inimene on võimeline liikuma ajas minevikku või tulevikku. Ajas rändamise teooria edasiarendused näitavad Universumi füüsikalist olemust. See seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas, mis tuleb välja sellest, et Universum ise on ajatu. Ajas rändamise 6 tehniline lahend õpetab luua reaalset ajamasinat. Ajamasina loomiseks peab olema generaator, mis genereerib väga suure energiaga elektromagnetvälja. Selle põhiliseks teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja erirelatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist. Maailmataju ,,vaimne" osa: Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline teabe tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus
Ja seega on ajas rändamise teooria kogu Universumi ( füüsika ) eksisteerimise aluseks. Ajas rändamise 5 teooria edasiarendused näitavad Universumi füüsikalist olemust. See seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas, mis tuleb välja sellest, et Universum ise on ajatu. Ajas rändamise tehniline lahend õpetab looma reaalset ajamasinat. Ajamasina loomiseks peab olema generaator, mis genereerib väga suure energiaga elektromagnetvälja. Selle põhiliseks teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja A. Einsteini eri- relatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist. Maailmataju ,,vaimne" osa Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis
annaabi.ee 
