TÖÖ KÄIK 1. Lähteskeem on järgmine (antakse töö ajal): Un = 110 kV U1 = 100 kV Variant 2B 2. Liini parameetrid Liini pikkus, l, km 120 1km aktiivtakistus, R, /km 0,25 1km reaktiivtakistus, X, /km 0,41 -6 1km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus 10 S/km 2,8 3. Sõlme 1 koormused on järgmised (kokku 1+4+4=9 püsiseisundit) 3C Aktiivkoormus, p1 MW 0 Reaktiivkoormus, q1, Mvar 0 Aktiivkoormus, p1 MW 4, 7, 10, 14 Reaktiivkoormus, q1, Mvar 0,0,0,0 Aktiivkoormus, p1 MW 4, 7, 10, 14 Reaktiivkoormus, q1, Mvar 2, 3, 5, 7 Liini lõpu suurused Algväärtused Liinikaod
pinge langeb 50-60 % ni nimipingest Kontaktor omab nulllkaitset st. lülitab pinge kadumise korral välja. Kontaktori kaitsevõime Kontaktoreid kasutatakse peamiselt tööstuslike jõuahelate kommuteerimiseks pingega kuni 660 V ja vooludega kuni 1600 A. elektrimootorite elekterkütte, valgustuse, reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmete, võimsate alalisvooluahelate Kus kasutatakse? Vahelduvvoolukontaktorid AC-1 aktiivkoormus (takistusahjud) AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor AC-3 lühismootoriga Alalisvoolukontaktorid asüntroommootori DC-1 aktiivkoormus käivitamine ja pöörleva DC-3 rööpergutusega mootori väljalülitamine nimikoormusel mootori käivitamine AC-4 lühismootoriga ja seisva või vaevalt asünkroonmootori pöörleva mootori käivitamine ning väljalülitamine ning
Leida sekundaarpoole liinipinge tühijooksul. Vastus anda koos üh Nimipinge U1n 35 kV keerdudearvu suhe w1/w2 15 sek.poole liinipinge U2L Sekundaarpinge tühijooksul U2_t Vastus: trafo sekundaarpoole liinipinge U2l 4,041 kV 4. Meil on ühefaasiline kadudeta trafo 400/120 V, 10 kVA, mille tühijooksuvool on 2A. Trafo sekundaarahelasse on lülitatud 4 kW suurune aktiivkoormus. Arvutage võrgust võetavad võimsused, kui võrgupinge on 400 V. nimivõimsus Sn 10 kVA võetav aktiivvõimsus P1 Nimipinge Un 400 V võetav reaktiivvõimsus Q1 tühijooksuvool I 2 A võetav näivvvõimsus S1 aktiivkoormus P 4 kW
1. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus ja selle suund muutuvad ajas perioodiliselt. 2. Voolutugevuse amplituud ja efektiivväärtus on seotud järgmise valemiga : 3. Pinge amplituud ja efektiivväärtus on seotud järgmise valemiga : 4. Elektromagnetvõnkumine elektromagnetvälja iseloomustavate suuruste perioodiline muutumine, see saab toimuda omavahel seotud kehadest koosnevas tervikus, mida nimetatakse võnkesüsteemiks. 5. Vabavõnku...
Niisuguse kontaktori elektromagnetahelad töötavad lühiajaliselt ning on väiksemõõdulised. Kontaktorid võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid kommuteerivad juht-, blokeer- ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuni 20 A voolu juhtimiseks kuid ainult 5 A väljalülitamiseks. Need on enamasti nii normaalselt avatud kui ka normaalselt suletud. Koormuse iseloomu järgi jagatakse (IEC 947-4-1 ja EN 60 947): Vahelduvvoolukontaktorid AC-1 aktiivkoormus, takistusahjud AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor AC-3 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ja pöörleva mootori väljalülitamine nimikoormusel AC-4 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ning vastulülituspidurdus Alalisvoolukontaktorid DC-1 aktiivkoormus DC-3 rööpergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus
Tallinn 2008 EESMÄRK Uurida reaktiivvõimsuste kompenseerimist lihtsas elektrivõrgus Un = 110 kV Variant 2B 1) Lähteskeem 2) Liini parameetrid: Liini pikkus, l, [km] 120 1km aktiivtakistus, R, [/km] 0,25 1km reaktiivtakistus, X, [/km] 0,41 1km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus, B, 2,8 [10-6 S/km] 3) Sõlmest 1 toidetakse tarbijat koormusega S = P + jQ, mille suurused on järgmised: Aktiivkoormus, p1 [MW] 12 Reaktiivkoormus, q1, [Mvar] 6 4) Mõõtetulemused ja arvutused Liini lõpu suurused Püsiseisundi U1 Delta Delta olek [kV] P1 Q1 Qk delta U 1 105,43 0,4 -3,25 0 4,57 2 106,4 0,38 -3,32 2 3,6 3 107,36 0,38 -3,35 4 2,64 4 108,28 0,4 -3,34 6 1,72
......................................10 2.7Estlink 1 ja 2, Sindi 700 ja Harku 100/50 väljas..........................................................................12 Järeldus................................................................................... 13 3 1 Töö eesmärk ja lähteandmed Eesti 330kV elektrivõrgu seisundite uurimine. Tabel 1. Lähteandmed Sõlm Sõlme nimi Aktiivkoormus Reaktiivkoormu Generaaritav Genereeritav e nr , MW s, Mvar P, MW Q, Mvar 1 Eesti 192 0 Bilansisõlm 2 Balti 374 51 390 -70 3 Püssi 92 19 0 0 4 Kiisa 327 60 0 0
väiksemõõdulised. Kontaktorid võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid lülituvad ümber juht-, blokeer-, ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamastu kuni 20A voolu juhtimiseks kuid ainult 5A väljalülitamiseks. Need on enamasti nirmaalselt avatud kui ka normaalselt suletud. Koormuste iseloomu järgi jagatakse: · Vahelduvvoolukontaktorid · Alalisvoolukontaktorid Vahelduvvoolukontaktor: AC-1 aktiivkoormus, takistusahjud AC-2 faasimootoriga, asünkroonmootor AC-3 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ja pöörleva mootori väljalülitamine nimikoormusel AC-4 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ja vastulülituspidavus Alalisvoolukontaktor DC-1 aktiivkoormus DC-3 rööpühendusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidavus
1. Vahelduvvooluks nim elektrivoolu, mille korral voolu suund ja tugevus muutuvad ajas perioodiliselt. 2. Elektromagnetvõnkumiseks nim elektromagnetvälja iseloomustavate suuruste perioodilistelt toimuvat muutumist. 3. Vabavõnkumine võnkesüsteem jäetakse ,,omapead". Võnkeperiood ja sagedus sõltuvad vooluringi R, Rc ja Rl-st. Võnke amplituud väheneb ajas ning võnkumine on sumbuv. 4. Isevõnkumine- vooluringis on alalisvooliallikas, millest saadava energiaga kompenseeritakse energiakaod võnkesüsteemis. Võnke amplituud jääb ajas muutumatuks ning võnkumine on sumbumatu. 5. Sundvõnkumine vooluringis on vahelduvvooluallikas, millest saadava energiaga kompenseeritakse võnkesüsteemis energiakaod. Võnkeamplituud ei muutu ajas nin võnkumine on sumbumatu. 6. Lihtsaimat süsteemi, milles saavad toimuda elektromagnetilised vabavõnkumised nim võnkeringiks. Ideaalses võnkeringis toimuvad elektri ja magnetvälja energiat...
võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid kommuteerivad juht, blokeer, ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuini 20 A voolu juhtimiseks kuid ainult 5A väljalülitamiseks Need on enamasti nii normaalselt avatuid kui ka normaalselt suletud (mitte pingestatud olukord on normaalolukord) Koormuse iseloomu järgi jagatakse · Vahelduvvoolukontaktorid · Alalisvoolukontaktorid Vahelduvvoolukontaktorid · AC-1 aktiivkoormus (takistusahjud) · AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor · AC-3 lühismootoriga asüntroommootori käivitamine ja pöörleva mootori väljalülitamine nimikoormusel · AC-4 lühismootoriga asünkroonmootori käivitamine ning vastulülituspidurdus Alalisvoolukontaktorid · DC-1 aktiivkoormus · DC-3 rööpergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus
fiidrite vool on 1suunaline. 16. Koormusvähenduskaitse Ül. vähendada koormust järsu võimsusvajaku korral. Alapingekoormusväh.kaitse- ül. taastada norm.pinge koormuse osalise väljalülitamisega. Järsk reaktiivvõimsusvajadus on väiksem probleem kui järsk aktiivvõimsusvajak kuna seda on võimalik kompenseerida generaatori ergutusvoolu suurendamisega. Alasageduskoormusväh. kaitse lülitab osa koormusi välja etteantud järjekorras, et taastada õige aktiivkoormus. 17. Võimsuslüliti tõrkekaitse Kui pärast väljalül. käsku VL kontaktid jäävad suletuks, annab reservkaitse uue käsu VL-le. Probleemiks suure viite tõttu rakendumise aeglus ja ebapiisav tundlikkus. Seega kasut. tõrkekaitset mis on kiirem kui reservkaitse. Kasutatakse kahte üksteist dubleerivat releed, millest ühe viiteaeg on suurem. Seega kui 1. relee rakendumisel ei toimi VL, rakendub teine, mis annab käsu juba kõrgema astme VL-le. 18
W - elektrienergia kaod aastas Kapitalipaigutuse ja igaaastaste jooksvate kulude jrgi mratakse aastased kulutused 2. Elektriline koormus 2.1. Elektrilise koormuse miste Elektriliseks koormuseks nimetatakse elektriseadme poolt tarbitavat vimsust mratud ajahetkel. Vahelduvvoolu puhul koosneb tisvimsus aktiiv- ja reaktiivkomponentidest. Vastavalt vib ka koormuse jaotada: · tiskoormus; · aktiivkoormus; · reaktiivkoormus. Praktikas kasutatakse ka mistet koormusvool. Elektrilised koormused vivad olla elektrivarustusssteemis aja jrgi mratuna kas pidev- vi vahelduvkoormused. On ka seadmeid, kus koormus vib muutuda suvaliselt, sel juhul on koormuse arvestamine vimalik tenosusteooria abil. Aja jooksul muutuvaid koormusi kujutatakse koormusgraafikute abil. Elektrivarustuselementide lbilaskevime ja elektrienergia nimivimsus valitakse
lik detailsemalt tegelda 20 kV võrgu planeerimisega. Küll aga peaks 110 kV ja 20 kV võrkude vaheline piir võimaldama tarbijaile vajalikku pingekvaliteeti kindlustava jaotusvõrgu kujundamist. Näiteks võiks täielikuma info puudumisel kujutada keskpingevõrgu fiidri pea- haru (toitealajaamast kuni elektriliselt kaugeima jaotusalajaamani või trafo- punktini) normaaltalitlusel juhtme ühtlase ristlõikega (pikkusühiku takistuste- ga r ja x) ning eeldada, et fiidri summaarne aktiivkoormus P ning reaktiiv- koormus Q = P tanφ jagunevad ühtlaselt kogu fiidri peaharu pikkusele l (joon 1.4). Sel juhul avaldub fiidri pingekadu valemiga (r + x ⋅ tan ϕ) P l ∆U = (1.9) 2U N ehk protsentides nimipingest (r + x ⋅ tan ϕ) P l ∆U % = 100 (1
Kolmefaasilises sildalaldis (joonis 1.2, e) on tüürnurga vahemikus = 0...30° koormusvool aktiiv-ning induktiivkoormuse puhul pidev. Alaldatud pinge keskväärtus ei sõltu koormuse tüübist ja määratakse valemiga (3.1), kusjuures 94 Ud Ud U0 U0 Aktiivkoormus Aktiivkoormus 0,5U0 Induktiiv- Induktiiv- koormus koormus 90° 180° 30° 90° 150° a. b.
annaabi.ee 
