väärtus suureneb, siis ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse kontekstis tähendaks see, et hinna tõustes peaks suurenema ka tootja kogutulu. Niisugune seeos saab kehtida, kui koguse suhteline muutus (%) on väiksem kui hinna suhteline muutus (%). Seega on nende jagatise (ehk elastsuskoefitsiendi) absoluutväärtus väiksem ühest, mis vastab mitteelastsele nõudlusele (tarbija ei ole selle toote suhtes eriti hinnatundlik). Niisuguses olukorras tõepoolest hinna tõstmine suurendab ka tootja kogutulu, sest kuigi tarbimismaht ilmselt veidi väheneb, ei ole tarbimismahu suhteline vähenemine siiski nii suur, kui oli hinna suhteline tõus.
suurendada, sest kuigi nõutavad kogused vähenevad, on tõusnud hinna mõju kogutulule suurem; järelikult on mitteelastse nõudluse korral hind ja kogutulu seotud samasuunaliselt (võrdeliselt, positiivselt), hinna tõstmisel kogutulu suureneb ja hinna langetamisel väheneb; Elastse nõudluse korral on hinna ja kogutulu seos aga vastassuunaline (negatiivne), seega kui tahame kogutulu suurendada, tuleks hinda alandada; 3. a) ÕIGE; Arvutades hinnavahemikus 8 kuni 7 kauba nõudluse elastsuskoefitsiendi on see absoluutväärtuses suurem kui 1, seega on tegemist elastse nõudlusega; Arvutus: kauba nõutava koguse protsentuaalne muutus on (6 / 33) 100 % , hinna protsentuaalne muutus on aga (1 / 7,5) 100%, seega 6 45 nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on E D = 33 = = 1,3636 1 33 7,5 3
Keskpunkti valem. Kaarelastsue valem -> joonis nr 3 Elastsuse liigid: 1. mitteelastne ED<1 2. elastne ED>1 3. ühikelastne ED=1 4. täielikult elastne ED=lõpmatus 5. täielikult mitteelastne ED=0 Praktikas (igapäevaelus) on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatus koefitsiendi väärtusena on üsna harva esinevad. (joonis nr 4) Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punkti elastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit. ED väärtus sõltub sellest, kas... Nõudluse hinnaelastsus ei ole muutumatu suurus. Tähtsamad mõjutavad tegurid on järgmised: · sarnaste asenduskaupade olemasolu, kui on asenduskaubad on elastsem nõudlus; · hädavajalik või luksusese luksusesemetel elastsem nõudlus (inimesed on tundlikumad hinna suhtes, nt kui luksuseseme hinda alandada 50% siis hakkavad
Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlu Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt - kui ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse kontekstis tähendaks see suurenema ka tootja kogutulu. Niisugune seeos saab kehtida, kui koguse suhteline muutus (%) on väiksem kui hin Seega on nende jagatise (ehk elastsuskoefitsiendi) absoluutväärtus väiksem ühes mitteelastsele nõudlusele (tarbija ei ole selle toote suhtes eriti hinnatundlik). N tõepoolest hinna tõstmine suurendab ka tootja kogutulu, sest kuigi tarbimismaht i tarbimismahu suhteline vähenemine siiski nii suur, kui oli hinna suhteline tõus. Küsimus 3 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tabelis on toodud kauba A nõutav kogus kuus, kauba hind ning pakutav k
mitteelastne. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt - kui ühe väärtus suureneb, siis ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse kontekstis tähendaks see, et hinna tõustes peaks suurenema ka tootja kogutulu. Niisugune seeos saab kehtida, kui koguse suhteline muutus (%) on väiksem kui hinna suhteline muutus (%). Seega on nende jagatise (ehk elastsuskoefitsiendi) absoluutväärtus väiksem ühest, mis vastab mitteelastsele nõudlusele (tarbija ei ole selle toote suhtes eriti hinnatundlik). Niisuguses olukorras tõepoolest hinna tõstmine suurendab ka tootja kogutulu, sest kuigi tarbimismaht ilmselt veidi väheneb, ei ole tarbimismahu suhteline vähenemine siiski nii suur, kui oli hinna suhteline tõus. Küsimus 3 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
22. Nõudluse hinnaelastsuse liigid Nõudluse hinnaelastsuse liigid võivad olla: 1) täielikult mitteelastne s.o juhtum, kui hüvise/kauba või teenuse ühikuhinna muutus ei too kaasa mingit tarbijapoolset reaktsiooni e nõutava koguse muutust; elastsuskoefitsient /EDp/ = 0 , nõudluskõver on vertikaalne sirge; 2) mitteelastne; s.o olukord, kus hinna suhteline (protsentuaalne) muutus on suurem kui nõutava koguse suhteline (protsentuaalne) muutus, järelikult elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on väiksem kui üks /EDp/ < 1 , nõudluskõvera tõusu absoluutväärtus on suur, nõudluskõver on järsk; 3) ühikelastne; s.o juhul, kui hinna protsentuaalne muutus võrdub nõutava koguse protsentuaalse muutusega; järelikult /EDp/ = 1 , nõudluskõver on sümmeetriline hinna- ja koguse telgede suhtes; 4) elastne; s.o juhul, kui hinna protsentuaalne muutus on väiksem kui nõutava koguse protsentuaalne muutus, järelikult
Hinnaelastsus (nõudluse elastsus ja pakkumise elastsus) Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus · Nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele mõõdab nõudluse hinna elastsus. · Teisisõnu, nõudluse hinnaelastsus on tarbijate hinnatundlikkuse mõõt. · Mida hinnatundlikum on tarbija, seda suurem on nõudluse hinnaelastsus · · · Nõudluse hinnaelastsust arvutatakse elastsuskoefitsiendi abil. o Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on kauba hinna muutusest põhjustatud koguse protsentuaalse muutuse ja hinna protsentuaalse muutuse suhtarv. · · Q P · Ep,Q = : · Q P · Elastsuse mõõtmiseks sageli kasutatakse kaareelastsuse valemit, sest tihti on teada kogus enne hinna muutust ja pärast hinna muutust · Q1 Q2 p1 p2
ressursihulga jagatis. AP(L)=TP/L või AP(K)=TP/K Keskmine püsikulu – (average fixed cost, AFC) AFC= FC/TP Keskmine tulu – (average revenue, AR) AR=TR/TP Kogukulu – TC = FC + VC Kogutulu (TR) – Tulu, mida firma saab oma toodagu müügist. TR = P * Q (TP) Majanduskasum - = kogutulu – otsesed kulud – kaudsed kulud. (=0 firma on konkurentsivõimeline, >0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal. Nõudluse hinnaelastsus (E) – Nõudluse hinnaelastsust arvutatakse elastsuskoefitsiendi abil. Tulemus väiksem kui 1 – mitteelastne, võrdub 1 | ühikelastne ja suurem kui 1 elastne E p , Q= Q : | ΔQ Δ p p Nõudluse ristelastsus – koefitsient = kauba A koguse muutus %-des /
Praktikas on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatuskoefitsiendi väärtusena on üpris harva esinevad. Sel juhul nõudluskõverad kas paralleelsed x või y-teljega (täielikult elastse puhul paralleelne x-teljega (horisontaalne sirge) kui hind läheks kõrgemaks, ei ostetaks seda ühtegi ühikut, täielikult mitteelastse puhul paralleelne y-teljega (vertikaalne sirge) kui hind läheks kõrgemaks, ostetakse ikka sama palju). Joonis 4.2 Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punktielastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit. ED väärtus sõltub sellest, kas liigutakse nõudluskõvera peal punktist A punkti B või vastupidi. Vt. Joonis 4.3 Keskpunkti valemi puhul leitakse protsent aritmeetiliselt keskmisest hinnast ja aritmeetiliselt keskmisest kogusest. Pmst elimineeritakse lõpp-punkti ja alguspunkti erinevused ära. Vt. Joonis 4.4 Nõudluse hinnaelastsus ei ole muutumatu suurus. Tähtsamad mõjutavad tegurid on järgmised:
normaalhüvisega (sissetuleku suurenemisel suurenevad ka nõutavad kogused igal hinnatasemel). Nende hüviste nõudlus võib olla sissetulekuelastne (suurem kui 1) või sissetuleku mitteelastne (koefitsient väiksem kui 1) Kui koefitsient on negatiivne, on tegemist inferioorse hüvisega (sissetuleku suurenemisel nõutavad kogused igal hinnatasemel vähenevad). 12) Elastsuse liigitus (mitteelastne, ühikelastne, elastne). Elastsuse suurust väljendatakse elastsuskoefitsiendi abil. Nõudlus on elastne, kui koefitsient on suurem ühest ning mitteelastne, kui koefitsient on väiksem ühest. Kui koefitsient on võrdne ühega, on nõudlus ühikelastne. + lahendatud ülesanded KOKKUVÕTTEKS Mikroökonoomika ehk teisisõnu hinnateooria – uurime kuidas mõjutavad hinnad turuosaliste käitumist. Vabaturu tingimustes kujunevad hinnad nõudluse ja pakkumise koosmõjul. Ülejäägi korral tekib surve hindade languseks, puudujäägi korral hindade tõusuks.
NÕUDLUS: ELASTNE, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsient on suurem kui üks. ÜHIKUELASTNE, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsient võrdub ühega. MITTEELASTNE, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsient on väiksem kui üks. KAARELASTSUSE VALEM: kasutatakse elastsuskoefitsiendi leidmiseks punktis, mis asub kahe vaatlusega määratud vahemiku keskel (Q1 - Q2) : (Q1 + Q2) Ed = (P1 - P2) : (P1 + P2) TÄIELIKULT ELASTNE NÕUDLUS: nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsient on lõpmatu TÄIELIKULT MITTEELASTNE NÕUDLUS: nõudluskõver on vertikaalne; koefitsient on null
Oma olemuselt on koefitsient nega-tiivne, sest hind ja kogus muutuvad nõudluse puhul vastassuunaliselt. Koefitsiendi analüüsimisel vaada-takse absoluutväärtust. ELASTSUSE liigid : 1. mitteelastne ED < 1 2. elastne ED > 1 3. ühikelastne ED = 1 4. täielikult elastne ED = 5. täielikult mitteelastne ED = 0 Praktikas (igapäevaelus) on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatus koefitsiendi väärtusena on üsna harva esinevad. joonis Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punkti elastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit. ED väärtus sõltub sellest, kas liigutakse nõudluskõvera peal punktist A punkti B või vastupidi . Keskpunkti valemi puhul leitakse protsent aritmeetilisest keskmisest hinnast ja aritmeetilisest keskmisest kogusest. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS ei ole muutumatu suurus. Tähtsamad mõjutavad tegurid on järgmised: · sarnaste asenduskaupade olemasolu, kui on asenduskaubad on elastsem nõudlus;
Arvuliste suuruste kindlakstegemisel peame aga teadma, kui tundlik on nõutav või pakutav kogus neid mõjutava teguri (N.: hinna) suhtes. Seda mõõdetaksegi elastsusega ja elastsuskoefitsiendiga. Nõudmise hinnaelastsuseks nimetatakse nõutava koguse reageerimistundlikkust kauba hinna muutusele. Nõudmise hinnaelastsuskoefitsient E: Nõutava koguse protsentuaalne muutus E = ----------------------------------------------------- Hinna protsentuaalne muutus Sõltuvalt elastsuskoefitsiendi suurusest eristatakse kolme liiki nõudmise hinna elastsust: 1. ÜLEELASTNE EHK ELASTNE NÕUDMINE: hinna muutus on väiksem kui nõutava koguse muutus; E>1; nõudluskõver on laugjas. Kui vaadelda pakkuja müügitulu (hind * kogus), siis selle elastsuse puhul müügitulud suurenevad peale hinnamuutust. 2. NORMAAL- EHK ÜHIKUELASTNE NÕUDMINE: hinna muutus võrdub nõutava koguse muutusega; E=1; nõudluskõver on sümmeetriline telgede suhtes. Siin pakkuja
Praktikas (igapäevaelus) on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatus koefitsiendi väärtusena on üsna harva esinevad. p D2 p1 D1 0 q1 q D1 – täielikult elastne, D2 – täielikult mitteelastne. Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punkti elastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit. ED väärtus sõltub sellest, kas liigutakse nõudluskõvera peal punktist A punkti B või vastupidi. Keskpunkti valemi puhul leitakse protsent aritmeetilisest keskmisest hinnast ja aritmeetilisest keskmisest kogusest. q1 – q2 p1 – p2 ED = : = (q1 + q2) /2 (p1 + p2) /2
hind langes 1000 kr-lt 500 kr-le või vastupidi tõusis 500 kr-lt 1000 kr-le. Probleem on lahendatav sel moel, et leitakse alg- ja lõppväärtuse keskmine, ning see leitud 20 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 keskmine väärtus võetaksegi aluseks, millest arvutatakse %-ne muutus. Elastsuskoefitsiendi arvutamise valem saab nüüd järgmise kuju: Q P E= ÷ , (2) (Q1 + Q2 ) / 2 ( P1 + P2 ) / 2 kus Q tähistab koguse ja P hinna muutust (eespool toodud Nokia näites Q = 2 mln ja P = 500 kr). Q1 ja P1 on vastavalt koguse ja hinna väärtused enne
Hinna kõikumist üle ja alla tasakaaluhinna võib märgata mõnede põllumajandussaaduste tootmisel, ühel kevadel kartulid kallid siis järgmisel kevadel on need odavad, sest paljud tootjad on jätnud varude müümise kevadeks odavad 1.19 Nõudluse ja pakkumise elastsus. 1.19.1 Nõudluse hinnaelastsus Sellega mõõdetakse nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. Elastsuse suurust väljendatakse elastsuskoefitsiendi abil, mis leitakse järgnevalt kauba nõutava koguse protsentuaalne muutus 12 E= kauba hinna protsentuaalne muutus Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on alati negatiivne, sest iga hinna tõus toob kaasa nõutava koguse vähenemise, kuid enamasti opereeritakse siiski leitud suuruse absoluutväärtusega. Eristatakse kolme nõudluse hinnaelastsuse liiki:
annaabi.ee 
