Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Nimi Kirjaliktõõ ,,Vanavanemad" Juhendaja:Urmas Lehtsalu ,,Vanavanemad" Kes on vanavanemad ? Ühed vanad inimesed või hoopis ühed väga lahked inimesed ? Tegelikult ei ole päris nii , vanavanemad võivad olla päris noored inimesed või väga õelad . Aga enamasti on vanavanemad pensionieelikud , kes hoiavad väga oma lapsi ja lapselapsi . On vanavanemaid kes on alles 30 aastne . Vanavanem on põlvkond inimesi, kellel on omal lapsed ja kellel omakorda on juba lapsed . Vanavanemad reeglina hellitavad oma lapselapsi väga . Minul on kõik vanavanemad elus ja isegi vanavanaema elab. Aga on palju lapsi, kelle vanaisa või vanaema on surnud. Igal lapsel on 2 vanaema ja 2 vanaisa, kuid on ka lapsi, kellel ei olegi vanavanemaid
loputusanumad ja keetmisnõud ning . Seal oli üks suurem tuba ning tavaline tuba . Mingil ajal asusid nad maja ehitama linna , mis nägi välja tolle aja kohta vägagi ilus , praeguse aja kohta nagu iga teinegi vanem eelmise sajandi alguses ehitatud maja . Seal on neli enam vähem ühesuurust tuba , kaks koridori , suur köök , vannituba ning wc . See maja oli jaotatud kolme perekonna vahel , kuna ruumi oli ühele liiga palju . Lõpuks elas seal siiski vaid üks perekond minu vanavanemad ning nende lapsed . Mööblit tehti üldjuhul ise või kui ise ei osanud teha , lasti kellelgi teisel teha . Üldjuhul siiski oskasid enamus meestest laudu , toole , voodeid ise teha . Kapid osteti poest . Mu vanaema rääkis , et tal ei olnud alguses kappi . Tema isa oli teinud nagi ning sinna peale oli pandud valge riie , et riided ära ei tolmuks . Kaubavalikut ei olnud põhimõtteliselt , sest linnas eriti ei käidud . Riietuses
ARTUR KAPP Koosta helilooja Artur Kapi kohta CV! Nimi: Artur Kapp Sünniaeg ja – koht: 28.02.1878, Suure-Jaani Surmaaeg ja – koht: 14. jaanuar 1952 Suure-Jaan Helilooja vanemad ja vanavanemad: Vanemad: Isa - koolmeister ja ühiskonnategelane Joosep Kapp Ema- sakslanna, Gertrud von Ruckteschel Vanavanemad: Perekonnaseis: Abielus Lapsed: Poeg - helilooja Eugen Kapp Hariduskäik: 1891- 1900 Peterburi konservatoorium Muusikaline haridus: Muusikalise ettevalmistuse sai oma isalt 13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis Helilooja tähtsamad õpetajad: Nikolai Rimski-Korsakov Töökohad:
Elas kord vaarvanaema Elene Davidov (hiljem Rääsk), kes sündis 1880.a. ja kohtus vaarvanaisa Jakob Rääskiga, kes sündis 1873.a. Iisaku kirikus jumalateenistusel. Jakob teenis alates 1892.a. 1917.a-ni vene tsaari armees 25 aastat, kus ta oli ohvitser. Paar abiellus 1901.a. Elene käis Soomes meest vaatamas ja elas seal mingi aeg, kuid peale lapse sündi kolis 1906.a. Eestisse, täpsemalt Jõugale elama. Jakob teenis Soomes edasi ja peale vene revolutsiooni 1917.a. tuli Jakob Eestisse tagasi ja elas perega 1917-1929. aastani Jõugal, kus pidasid väikest kõrtsi, mille hoone on tänapäevani alles. Perel oli palju raha. Hiljem ostis Jakob teenitud raha eest 1930.a. Iisaku mäele Lompituse talu, mis on 22 hektarit ja mis on praeguste järeltulijate valduses siiani. Nende poeg Rinaldo, minu vanavanaisa, kohtus 1933.a. Iisaku küla simmanil Elmeriis Kodisega (hiljem Rääsk), kes sündis 1933 aastal ja suri 29. Septemberis 1989 a. Paar abiellus 1934.a. P...
Laps on kodu peegel Ümbritsev keskkond ja inimesed mõjutavad meid sünnist saati. Laps viibib enamasti koos oma perega, seepärast on vanematel, vanavanematel ja lähedastel sugulastel väga suur ja oluline roll lapse väärtushinnangute, suhtumise ja käitumise kujunemisel. Vanemate kiire töö ja elutempo tõttu viibivad lapsed palju vanavanemate juures. Lastele see tavaliselt meeldib, sest üldjuhul on vanavanemad leebemad ja vastutulelikumad kui ema ja isa. Memmed ja taadid poputavad lapselapsi mitmel moel- ostavad palju maiustusi, lasevad kaua televiisorit vaadata, lubavad mõned õhtused hambapesud vahele jätta ning lahkudes annavad alati pisut taskuraha. Isegi oma muresid on neile vahel parem kurta, sest nad oskavad oma elutarkuste põhjal väga head nõu anda. Vanavanemate juures viibimine on laste jaoks ka igati hariv. Vanade inimeste sõnavara on
iseseisvamaks saada, samas mõnikord kuluks ka vanemate abi ära, selles suhtes ma kadestan linnalapsi, kes saavad keskkooli ajal veel kodus elada. Enda eluga peab ise hakkama saama, õnneks ühiselamus ei ole kütmisega probleeme, selle pärast ei pea ise muretsema, kuid enamus asju on vaja ikka ise korda ajada. Vanematega koos oleks muidugi mugavam, kuid ma arvan, et selline elu annab hea ettevalmistuse selleks, kui olen täiskasvanu ja elan täielikult oma elu. Õnneks elavad mul vanavanemad linnas ning kui on vaja aeg maha võtta, või on vaja rahulikult õppetööga tegeleda, siis saan ikka nende poole minna. Alguses oli ka see keeruline, et kogu aeg toimub midagi ja su pea kuhjub igasugu asju täis, mõned neist tähtsad, osad mitteolulised asjad ning neis on raske orienteeruda. Muutuseid, mis mõjutavad minu nüüdset elu, on väga palju ja need kõik tulevad korraga. Ma olen püüdnud
Vanaema jäi kohe uskuma ka, et tema mureks olid vanavanaisale mõeldud kingid, sest kippus pidevalt taolisi asju unustama. Loomulikult valitsesid veneaegset autot pinged, kuid sellest saadi kiiresti üle. Kolm on kohtuseadus, seda sõnan pidevalt ning kuulen ka teistelt kaaskodanikelt. Niisiis, kolmandana juhtuski neil jälle üks õnnetuselaadne juhtum. Neil nimelt läks autokumm katki. Kõik jällegi paanitsesid ääretult. Ajakadu oli väga suur. Ka vanavanemad Viljandis olevat närveerinud pisut. Kuid polnud hullu, vanaisa vahetas selle katkise kummikogumiku uue tagavararehvi vastu ära ja asi korras. Lõppude lõpuks jõudsid nad Viljandisse kohale ka. Seal vabandasid endi hilinemise pärast. Kui vanaisa seda kõike meenutas, tegutses nii kaasaelavalt, seda oli väga tore kuulata ja ka vaadata, kuidas ta oma kätega vehkis. Alguses isegi mõtlesin , et Papi teeb nalja selle looga,
Põlvkonnad on ligikaudu ühe vanuste inimeste kogum. Ka suguvõsas on erinevad põlvkonnad, näites vanavanemad, vanemad ning lapsed. Nende vahelised suhted on eri vanusteses erisugused. Suurt rolli nooremate suhtlemises eakamate inimestega mängivad vanemad, kes last kasvatavad. Kuid millised on need suhted ning missugust rolli mängivad neis vanemad Üks võimalus nendes suhetes on hea läbisaamine endast vanematega. Selline suhete vahekord vanematega on üldjuhul neil, keda lapsevanemad on korralikult kasvatanud ja kes tegelevad ka muuga peale internetis aja veetmise ja lihtsalt laisklemisega
puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31. detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laiendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad või nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandvarast jääva osa suurus. Kui pärandaja tahab jätta mõnele isikule teatud varalise hüve (õiguse), mitte kogu oma vara või mõttelist osa sellest, siis testamendiga on ka see võimalik. Testamendijärgne pärija on isik, kellele on testamendiga pärandatud kogu vara või mõtteline osa sellest. Kui testament on koostatud ainult osa pärandi kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi
ja mitte teha igasugu lollusi. Isegi kui on õpetatud vanemate poolt, et ei või mingeid asju teha, vahest ikkagi tehakse seda. Eeskujudeks on ka muidugi paljud teised, aga kõige ligemal peale ema ja isa on vanavanemad ehk vanaema ja vanaisa. Nemad õpetavad mind olema veel korralikum ja paremini käituv inimene. Nad õpetavad ka muidugi selliseid tegevusi, mida vanemad ei õpeta. Vanemad ja vanavanemad on eeskujuks kõige nooremas eas. Nooremas eas on ka muidugi veel teisigi eeskujusid, näiteks vanemate õed ja vennad, enda õed ja vennad ja ka sõbrad, kes on. Natukene vanemas eas, kui minnakse juba kooli, siis on eeskujudeks muidugi õpetajad ja teised kooli töötajad klassi- ja koolikaaslased. Nemad kõik ei ole enam nii palju eeskujuks, kui seda olid vanemad ja vanavanemad, aga kindlasti mingil viisil nad on. Hiljem, kui on kool juba läbi, leitakse ka teisi sõpru
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Kristin Djomina ERISOODUSTUSED AASTATEL 2008-2012 Maksundus Juhendaja: Lehte Teern Tartu 2012 1. ERISOODUSTUSED AASTATEL 2008-2012 Erisoodustuse alla kuuluvad kaubad, teenused või rahaliselt hinnatavad kingitused, mida seoses töösuhtega tööandja oma töötajale võimaldab. Sisuliselt on erisoodustuse näol tegemist töötajale antava lisatuluga, millelt peab tasuma tulu- ja sotsiaalmaksu. Erisoodustuse maksustamisperiood on kalendrikuu ning eelneva kuu deklaratsioon tuleb esitada ning maks tasuda Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Erisoodustused on aastate lõikes muutunud: · Alates 2003.aastast kuni 2009.aastani oli erisoodustuse hinna ülempiiriks 2000 krooni, vastava arvestuse olemasolul ehk kui töötaja pidas sõidupäevikut. 2009.aas...
Vanemate oskus lapsi nende negatiivsete emotsioonide väljendamisel lohutada on seotud lapse oskusega paremini oma viha kontrollida. (Santrock 2007) Jälgides vanemaid, õpib laps, kuidas käituda, end väljendada, tundeid näidata ja konflikte lahendada. Laps teeb seda, mida lapsevanem ees teeb ja õpib rohkem läbi vaatlemise kui korraldusi kuulates. Tänapäeval puutuvad lapsed oma vanavanematega aina vähem kokku kuna enam ei ole palju suurperesid. Sellegi poolest on vanavanemad tähtsad soojuse ja helluse jagajaks, suhete tasakaalustajaks ja vanemate närvilisuse eest kaitsjad. Kaasaegsed vanavanemad püüavad mitte muutuda oma lastest sõltuvaks. Et säiliks iseseisvus. Ja ei taheta olla ka lapselaste pidev hoidja. Vanavanemad mõjutavad lapsi oma elukogemuse ja teadmistega. Neil on laste käitumisele nii otsene kui ka kaudne mõju. Kaudne, näiteks vanavanemad toetavad oma lapsi
die Tasche-kott,tasku kochen-keetma die Lebensmittel-toiduained der Rinderbraten-praad der Rotkohl-punanekapsas der Nachtisch-magustoit das Obst-puuvili die Flasche,-n -pudel das Glas,-er -klaas das Weifbrot,-e -sai das Brötchen-saiake die Grofeltern-vanavanemad das -nädalalõp. am- lõpul der-supermarkt zum-isse zum-lõunasöögiks das-muna,hommikusöök,õhtusöök,lõuna,jäätis,(must)leib, der-juustm,suhkur,konjak,sink, vanaisa die-või,piim.pagarikaup.(in die-kaupluses),keedis,maksavorkst, vanaema die Tasche-kott,tasku kochen-keetma die Lebensmittel-toiduained der Rinderbraten-praad der Rotkohl-punanekapsas der Nachtisch-magustoit das Obst-puuvili die Flasche,-n -pudel das Glas,-er -klaas das Weifbrot,-e -sai das Brötchen-saiake die Grofeltern-vanavanemad das -nädalalõp. am- lõpul der-supermarkt zum-isse zum-lõunasöögiks das-muna,hommikusöök,õhtusöök,lõuna,jäätis,(must)leib, der-juustm,suhkur,konjak,sink, vanaisa die-või,piim.pagarikaup.(in...
särgid polnud avarad ja teksased olid täiesti terved. Kuid meie põlvkond on rikastatud stiilidega. Iga inimene väljendab ennast kuidas tahab. Suurem osa inimesi väljendab oma tundeid ja läbielamisi riietega. Nagu näiteks goothi stiili kandvad inimesed. Need inimesed on ilmselgelt läbi elanud palju asju või tunnevad nad, et neile ei pöörata piisavalt tähelepanu. Me elame tehnikaajastus, meil on arenenud mobiiltelefonid, arvutid, telekad ja palju muud. Vanasti seda kõike ei olnud. Vanavanemad ei tee vahet nutitelefonil ja tahvelarvutil. Nende jaoks on need täpselt samad asjad ja nad ei näe põhjust, miks selliste asjade peale raha kulutada. Tegelikult on need eluks vajalikud asjad. Nendeta saab elada aga igas perekonnas on vähemalt üks arvuti. Arvutis sa saad lugeda ajalehti, suhelda sugulastega või perekonnaliikmetega kui nad on välismaal. Me teame, et välismaale helistamine võtab palju raha. Kuid milleks seda teha, kui sa
300 aastat tagasi tuli alles esimene kool ja mis ikka öelda saab, kui sa lihtsalt lapsele ütled, et õpi. Noorem generatsioon saab aru küll, et jah, neil kooli polnud, aga nad said ikka palka jne. Nüüd ongi asi selles, et kas usaldad iseennast ja saad tööle kõva palgaga ja ilma hariduseta või siis õpid ja saad sama palga, täiesti erinev usk . Elukombed, käitumine, põhimõtted, kasvatud, ühiskond-see kõik on erinev. Praegu on arvutid ja telefonid, mida ei kujutanud vanavanemad üldse ettegi. Muidugi hakkab vanem rääkima, et oi rikub silmi jne, kuid noorem generatsioon kohe mtleb, etah panen prillid ette ja kõik ok. Suur konflikti mõjutaja on nt vanus, et vanavanemad jäävad oma aega ngu kinni ja see võib mõjutada väga ja ka noorem generatsioon oma telefonidega võivad ka jääda nagu kinni, et las olla just nii ja kuna vanavanemad on oma aastates kinni ja teevad nii, et lapsed ja lapselapsed
Gabriel Garcia Marquez (6.märts 1927-17.aprill 2014) Elulugu • Gabriel Garcia Marquez sündis 6.märtsil 1927 Kariibi mere äärses Kolumbia väikelinnas Aracatacas. • Ta oli Kolumbia kirjanik, stsenarist ja publitsist. • Perekond ja sõbrad kutsusid teda hellitusnimega Gabito või Gabo. • Aastal 1929 asusid vanemad elama Baranquillasse, mistõttu Marquezi kasvatasid tema vanavanemad. • Vanavanemad olid ka tema kirjanduslikud mõjutajad. • 1999.aastal avastati tal vähkkasvaja, millesse ka hiljem suri. Auhinnad • 1972.aastal Romulo Gallegose auhind. • Samal aastal sai ta ka Neustadti kirjandusauhinna. • 1982.aastal Nobeli kirjandusauhind. Haridus ja töö • 1947.aastal omandas hariduse Kolumbia pealinnas Bogotas, õppides ülikoolis õigusteadust. • Oma elukutse sidus Marquez ajakirjandusega. • 1954.aastast alates töötas ta mõnda aega
Rühm Vanem rühm Periood 26.- 30. oktoober 2009 Eesmärgid Üldoskused Lisaks emale-isale ja õdedele-vendadele, saab laps aru, kes on vanavanemad, vanavana-vanemad, teab oma onusid ja tädisid. Mina ja Laps oskab nimetada, kus tema vanavanemad, vanavana- keskkond vanemad ja onud-tädid elavad (linnas, maal, linnaosad). Keel ja kõne Laps saab aru kuuldust ning suudab küsimustele vastata. Matemaatika Laps koostab kahe kujundite hulga järgi matemaatilisi jutukesi (naised sugupuus ringid, mehed ruudud). Kunst Laps valmistab sugupuu erinevaid tehnikaid kasutades. Laps
Põlvkondade vahelised suhted Igas peres on suhted põlvkondade vahel erinevad. Leidub perekondi, kus lapsed, vanemad ja vanavanemad on väga lähedased ja saavad omavahel suurepäraselt läbi, kuid ka selliseid, kus absoluutselt ei suhelda ega kohtuta. Kuid mis on see, mis põhjustab vanavanemate, laste ning lastelaste suhete lõhestumise? Üheks suurimaks teguriks põlvkondade vaheliste suhete kujunemisel on ühiskonna, tehnika ja kogu maailma pidev arenemine ja muutumine. Vanema generatsiooni nimesed on harjunud eluga, mis oli viiskümmend aastat tagasi ning tihtipeale on nad selles niivõrd kinni,
Nende mõtlematute tegude pärast võivad tagajärjed olla väga kurvad. Halbadest tagajärgedest hoidumiseks tuleks leida endale selline inimene, keda saab usaldada. Tunne, et sind mõistetakse ja, et sa pole oma mures üksi on väga oluline. Üldiselt selline usaldussuhe käib üle põlvkonna. Oma vanemaid väga ei kuulata, sest nemad ei tea reeglina noorte arust midagi, kuid vanaemade ja vanaisadega on teised lood. Kaks põlvkonda on päris tükkmaad vahet ning selle aja jooksul, mil vanavanemad on elanud on palju juhtunud ja nende kogemuste pagas on hindamatu. Tänapäeval tahavad vanemad oma lapsi pigem kaitsta murede ja raskuste eest, kuid vanavanemad just on need kes pigem soovitavad ka rumalustega hakkama saada. Elu ise on ikkagi parim kool, kuid seda kooli on lihtsam läbida kui kuulata veidi endast vanemaid.
Mikael suri. Mikaeli pere oli uudisest teada saades tohutult õnnelik ja tegid kõik selleks, et Roosa jätaks lapse alles. Mikaeli vanematel ei õnnestunud kuidagi Roosat ümber rääkida, sest Roosa oli tüdruk, kellele meeldis ise otsuseid langetada. Mikaelil oli ka vanem vend Toomas, kes kohe jättis Roosale hea mulje nind nad said sõpradeks. Mõne aja pärast suutuski Toomas Roosa ümber rääkida nii, et ta otsustas selle lapse ilmale tuua. Tulevased vanavanemad olid uudisest teade saades tohutult ärevil ja õnnelikud. Varsti aga hakkasid Mikaeli vanemad väga pealetükkivaks. Roosale jäi mulje, et nad tahaksid justkui teda ära osta. Roosa saigi omale korteri ja taskuraha nind tulevased vanavanemad tahtsid vastutasuks seda, et nad tohivad last igal ajal vaatamas käia. Roosal ei olnud selle vastu midagi, et nad last soovivad näha. Kui laps oli sündinud oli Roosal väga hea meel, et otsustas lapse siiski alles jätta
see, kes hoolib ja toidab ning lapsed on need, kes annavad vanematele südamesooja ning rõõmutunnet. Tänapäevases ühiskonnas on palju probleeme ning paljud ei saa tunda pererõõme, kuna lapsetoetused on väikesed, palgad on minimaalsed ja seepärast ei saa osad inimesed lubada endale lapsi. Need inimesed elavad nukralt oma rutiinset elu edasi ja ootavad helgemaid aegu. Õnneks on peresid, kes saavad nautida lasterõõma ning nad elavad õnnelikult koos vanavanematega. Vanavanemad jutustavad oma lastelastele jutte ajast, mil nemad noored olid. Need jutud mõjutavad väga palju väikese lapse elu, kuna too tahaks ka näiteks seigelda, maalida või isegi tantsida. Nendest juttudest areneb välja laste mõttemaailm, kus omakorda arenevad unistused ja tuleviku ootused. Väikelapsed armastavad oma vanevanemaid mitte ainult sellepärast, et nad poputavad neid, vaid ka sellepärast, et vanavanemad on need, kes unistusi kõige rohkem toetavad. Isade ja emade roll on peres erinev
Põlvkondade vahelised konfliktid Kindlasti on igalühel tulnud ette konflitke oma vanemate või vanavanematega. Kas siis riietuse või käitumise tõttu. Kõik see võib tuleneda sellest kui erinevatel ajastutel oleme me elanud ja kui erinevad on meie vaated seetõttu praegu. Üheks suurimaks põhjuseks võibki olla suur vanusevahe. Nt. meie vanavanemad, nemad ei saa aru miks meie nii käitume, miks oleme koguaeg netis ja käime riides nii kohatult. Selle tõttu võib olla ka palju ütlemist. Kõik tuleneb aja vahest, kui nemad olid meie vanused ei suutnud nemad ettegi kujutada, et tulevikus võiks keegi kanda selliseid riideid, nemad on leppind lihtsa riietusega ja alati rahul olnud. Samuti on vanematel inimestel rohkem kogemusi. Nt. suhete poolest, tihti peale saavad noored haiget kuna on
üle nii ekstaasi minna? Noor ei salli vanamoodsust ja vanurite oskamatust ning saamatust just tehnikaga ümberkäimisel. Peale selle kuulavad nad veel päevast päeva Elmarit eesotsas Mati Nuude, Raimond Valgre ja teiste superstaaridega- 50 aastat tagasi. Kui lapselaps tahab kuulata räppi, rocki, poppi, metalit või mida iganes keegi siis kuulab, tullakse hiljemalt 5 minuti pärast hädaldama, et tasemaks pandaks, samas kui ,,Valged roosid" mängivad isegi öösel. Minu vanavanemad elavad suures talus. Niipalju kui mina mäletan, olen kõik oma suvevaheajad seal veetnud. Lisaks külastan ma neid ka nädalavahetustel, kui võimalik. Vanasti oli neil palju loomi talitada. Kümmekond lehma, lambad, kanad, sead ning muidugi kass ja koer. Tänaseks päevaks on järele jäänud nendes vaid koer. Mitte küll üks konkreetne koer aga mitmeid. Maa eluga kaasneb väga palju kohustusi ja töid. Vara tööle, hilja voodi on tõsiasi
Traditsioonide ja uute tavade suhe tänapäeva muutlikus ühiskonnas Aastasadu tagasi, kui vaba ja suveräänne Eesti Vabariik oli meie eelkäijatele vaid helesinine unistus, elasid me vanavanemad, nende lapsed ja mitu põlvkonda lapselapsigi kindlate tavade ja normide järgi. Iga pere järgis kindlalt juba ammu paika loksunud ja end õigustanud plaane pea kõikjal: põllumajanduses, karjakasvatuses, religioonis, pühade tähistamisel, rituaalide läbiviimisel kui ka igapäevases pereelus. Suure mõra, mis tänaseni aina süveneb, lõi sellesse vankumatusse rütmi 20. sajandi lõpp. Siis hakkas vastiseseisvunud
Vanavanemad võivad hästi rääkida nõukogude ajast ja sellest, kuidas talongide alusel toidukaupu jagati , et asju ei olnud nii palju saada kui tänapäeval ja seega ei tohiks neid mõttetult ja liigselt kasutada. Lapselapsed räägivad meeleldi aga uutest arvutimängudest või sellest, milline on nende lemmikburger. On vähe noori, kes kuulaksid hea meelega vanaemade jutte näiteks nende noorusajast, kui muru oli rohelisem ja taevas sinisem. Kuid peab tõdema, et ka paljud vanavanemad tahavad olla popid ja noortepärased, seega pole ka tänapäeval enam ime, kui nad kihutavad ringi mootorratastel või uhkete sportautodega. Palju oleneb inimese iseloomust, kas tahetakse hoida kinni vanadest tavadest või ei ole probleemiks võtta omaks ka kõik uus. Küll aga peetakse seda mitte kõige tavalisemaks, kui nähakse vanakesi mootorrataste või sportautodega sõitmas, sest ideaalis kujutame ikka ette, et nemad on need, kes koovad lastelastele sokke ja küpsetavad pannkooke.
Abielu või kooselu Kas abielluda või niisama koos elada? See küsimus on muutunud tähtsaks viimastel aastatel. Vanema generatsiooni inimesed valisid ikka esimese variandi, aga nüüd, mil ühiskond on niivõrd erinev endisest, tekkitab see küsimus aina rohkem meelte lahknemist. Miks vanasti abielluti? Nii oli ettenähtud. Nii tegid meie vanavanemad, nii tegid nende vanavanemad. Oli absoluutselt võimatu ettekujutada, seda asja kuidagi teistmoodi ette. Iga hästi kasvatatud ning endast lugupeav neiu pidi enne mehele minema ja alles siis võis ta juba last saada. See, et naine elab mehega niisama, tegi ta teiste silmis kahtlaseks. Keegi ei tahtnud au kaotada seepärast tehti nagu ühiskond nõudis. Mindi altari ette ning tõotati teineteisele oma "jah"´-iga truudust ja abivalmidust ja jumal teab mida veel.
12. La grand-mère [la granmer] Vanaema 13. Le mari [lö mari] Mees 14. La femme [la femm] Naine 15. L' enfant [l' anfaa] Laps 16. Le cousin [lö cusin] Onutütar 17. La cousine [la cusin] Täditütar 18. La belle-mère [la belmeer] Ämm 19. Le beau-père [lö bopeer] Äi 20. Les beaux- [le bopeer] Vanavanemad parents 21. Le beau-fils [lö bofis] Väimees 22. La belle-fille [la belfill] Minia 23. Un ex [an ex] Endine mees 24. Une ex [ün ex] Endine naine
Aino Kallas Kadrina Keskkool Ergo Sukk Elust ● Sündis Krohnide perekonda. ● Lapsepõlv Helsingis, Kiiskiläs, Viburi lahe ääres. ● Isa ja vanavanemad surid, kui Kallas oli veel noor. ● Kiiskilä mõis müüdi maha. ● On öeldud, et rohked surmamotiivid Aino Kallase loomingus on mõjutatud raskest lapsepõlvest. Kirjanikukarjäär ja abielu ● Abiellus folkloristi ja kellemehe Oskar Philipp Kallasega. ● 1903. aastal jutustas Carl Allas (abikaasa onu, kellamees) teoorjusest ning rõhumisest eestlaste ajaloos. o Allas on prototüübiks novellis “Lukkari ja kirkkoherra”
Kui elukaaslastest saavad lapsevanemad Vanavanemad ja sõbrad võivad pakkuda noorele perele olulist täiendust ja tuge. (Eckert 2001; 75) Paljude noorte emade suhted vanematega muutuvad varasemast palju lähedamaks. (Eckert 2001; 76) Noored isad võivad tunda end naise ja ämma lähedasest suhtest kõrvale jäetuna. (Eckert 2001; 77) Nii pere kui ka sõpraderingis toob lapse sünd kaasa muutused. Perekondlikud sidemed sunnivad vastseid vanavanemaid leidma suhtes poja või tütre ja tema lastega endale uue koha. Osale vanavanematest muutuvad nende lapsed uuesti lasteks, teised aga peavad neid alles siis täiskasvanuteks, kui nad ise lapse saavad. (Eckert 2001; 78) Lapsevanemaks saades käivituvad meis lapsena omandatud perekonnakogemused ja mudelid. Kui suheldakse mõlema partneri vanematega, siis tulevad mudelid mängu ka isikute näol. Niipea kui partneritest saavad lapsevanemad, peavad nad vahetama lapsepõlves perekonnaelust saadud kogemusi. (...
Kallid klassivennad! Ma sooviksin teile rääkida meie kodumaast. On kätte jõudnud Eesti vabariigi 100. sünnipäev. Jah just nimelt 100. Tahan teile rääkida kuidas see kuldne sada on võimalikuks saanud. Nagu te juba ilmselt teate on Eesti läbi käinud paljustki. Meie vanavanemad on võidelnud meie vabaduse pärast, et meie saaks rahus elada. Eesti vabariik sai küll vabaks lauldes aga ka paljud ohverdasid oma elud vabaduse nimel. Meid ei kimbuta enam venelased ega ka teised riigid. Me oleme vabad. Me saame uhkusega heisata oma sini must valget lippu, me saame uhkusega laulda Eesti hümni ja me saame uhkusega kõneleda Eesti keelt. Eesti vabariik tähendab seda, et me ei ole teiste võimude all, me oleme üks rahvus nii me vabaks saime. Me peame hoidma kokku olukordades mil on raske. Me peame säilitama seda kallist vabadust, et ka meie järglased näeksid ka 200 ja ka 300 aastat. Homme algab uus sajand võtame selle vastu au ja uhkusega. Palju õnne, ...
JAAPANI RELIGIOONID A.Allik 9.05.2014 Hinged võivad minna puude sisse, neid saab ka sinna ajada tuleb teha nööridest ring ümber vms. Hingede usk on olnud Jaapanis kõige kaugem. Peetakse ka hingete päeva, tuuakse ohvreid, et vanavanemad ei tuleks kummitama. KAMI erinevad õpetused Jaapanis, igas orus olid oma kogukonnad. Orgudest välja ei reisitud. Arvati, et mägede taga ongi teispoolsuse elu. 8.sajandil oli juba budism Jaapanisse jõudnud Hakati õppima hiina keelt, et mõista hiina keelseid buda kirjutisi, mis kingiti keisrile. Kohalikud KAMId ühendati üheks usuks. SHINTO ühendati kõik KAMI-d üheks religiooniks, ning pandi kirja ka ühine raamat, millest sai esimene jaapani keelne raamat. BUDISM JAAPANIS
Pere väärtused Pere - on kõige kallim ja tähtsam elus. Minu pere on seas minu väärtused elus. Igaüks on oluline omada perekonda ja kodu. Pere aitab raskustega, et kaitsta igal ajal. Mis siis, me tunneme soojust, mugavust, turvalisust ja meelerahu, sest kodus meid ümbritsevad kohalikud inimesed, kes meid armastavad, mõista, alati püüdnud aidata. Lapsed on õnnelikud, kui nad on sõbralikud ja tugev perekond. Pere väärtused on erinevad - see on see, mis eristab üksteisest pere. See ei ole ainult ühiste pühade ja mõned ühised hobid ja isegi sisekliima pere: suuremeelsus, paindlikkus, sõbralikkus. Pere võib olla suur, kus vennad ja õed, onud ja tädid, ja vanavanemad. Ja võib koosneda ainult lapse ja tema ema, kuid see on ikka pere. Perekond algab moodustamisel isik. Lapsed järgmiselt suhted vanemate, nende vestlusi, nende hobid. Ema ja isa meile peamised näited, mida järgida. Nad õpivad meile jagada oma kogemusi, mõned perekondlikke tradits...
Le francais Sa grand-mere et son grand-pere vanaema ja vanaisa Sa tante et son oncle tädi ja onu Son cousin nõbu(mees) Sa cousine nõbu(naine) Son pere sa mere isa ja ema Son frere et sa soeur, le fils la fille vend ja õde Le mari et la femme mees ja naine Les parents vanemad Les enfants lapsed Les grand-parents vanavanemad Negatiivne: (non je n'ai pas de frere) - mul ei ole venda Positiivne: (oui, j'ai un frere) - mul on vend Jeune noor Mince peenike Fort, forte tugev Petit, petite väike Grand, grande pikk Laid, laide kole Joli, jolie ilus Gros, grosse paks Vieux, vieille vana Beau, belle ilus Sage korralik Timide arg Dynamique elav, energiline Bete loll Bavard, bavarde lobiseja Intelligent, intelligente tark Mechant, mechante kuri Charmant, charmante võluv
Heaolu kasvu aitab tagada majanduse pidev areng ja riigi sekkumine majandusellu. Riik toetab abivajajaid. Näiteks vanuritele, kes enam tööl ei käi, maksab riik vanaduspensioni. Ka vanurid on inimesed ja piisava sissetulekuga suudavad nad anda oma osa ühiskonna ellu. On palju pensionääre, kes on aktiivsed ja tahavad muuta ka teiste elu paremaks: mõned mittetulundusühingud, kuhu kuuluvad vanurid, riisuvad sügiseti parkides lehti ja puhastavad teid. Samuti on paljudele lastele vanavanemad suureks eeskujuks. Vanavanemad tahavad oma lapselastega võimalikult palju koos aega veeta ja õpetada neile oma elutarkusi. Jätkusuutlik rahvas peab olema stabiilne või kasvav populatsioon. Noortele emadele makstakse emapalka, see tähendab, et noor ema saab poolteist aastat samasugust tasu riigilt kui firmalt või asutuselt, kus ta enne emaks saamist töötas. See on aidanud Eesti iibe kasvule tugevalt kaasa. Eesti iive on pikka aega negatiivne
isadepäeva tähistatakse just kuu teisel pühapäeval. Seadusemuudatus sai teoks kodanikualgatuse korras ja eelnõu Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmiseks esitas Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioonile Kanal 2 reporter Heiki Valner . Vanavanemate päeva eesmärgiks on tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest. Tähtpäev aitab lastel saada teadlikumaks sellest, millist tugevust, teadmisi ja elutarkust vanavanemad pakkuda suudavad ning tihendaks eri põlvkondade vahelist suhtlemist. Tähtpäev on asjakohane austusavaldus ka riigi poolt ning võimaldab avalikult näidata vanavanemate tähtsust eelkõige perekonna, aga ka ühiskonna jaoks tervikuna. Vanavanemate päeva tähistatakse ka mujal maailmas. 1979. aastal seadustas president Jimmy Carter oma allkirjaga vanavanemate päeva rahvuspühana Ameerika Ühendriikides. Ameeriklastel langeb tähtpäev eestlastega samale ajale. Vanavanemate
kutseõppeasutuses (kuni 21a.) · täisealised alanejad ja ka ülenejad sugulased, kui nad on abivajavas olukorras Kõigepealt täidetakse ülalpidamiskohustus alanejate suhtes. Täisealised lapsed on kohustatud ülal pidama oma eakaid vanemaid. Täisealised õed ja vennad on kohustatud ülal pidama oma alaealisi õdesid ja vendi kui on olukord, et seda ülalpidamist ei saa teostada need, kes on selleks esialgselt kohustatud (vanemad). Vanavanemad on kohustatud oma lapselapsi ülal pidama kui vanemad ei täida oma ülalpidamiskohustust. Kui kokkuleppele ei jõua, siis pöördutakse kohtusse. Alimendid ühele lapsele elatisraha ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast. Kohus arvestab ka teise inimese olukorda (töötu nt) ja võib alimentide summat vähendada. Lapse isaks on: 1. lapse emaga abielus olev isik 2. isadus on omaks võetud (selleks peab olema lapse ema nõusolek) 3. kohtu poolt tuvastatakse isadus
Lõpukõne lugupeetud õpetajad,kallid lõpetajad, armsad vanemad ja kõik teised saalisviibijad on jõudnud kätte see päev, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, peame jätma hüvasti meie kooli ja koolikaaslaste. Etapp, mis aitas kujundada meid, aitas leida just selle, kes me tegelikult oleme ja mis andis teadmised elu alustamiseks, on läbi saanud. Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked. Praegu on silmnähtavalt teie ees tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja vanavanemad, et te meisse uskusite ja alati meile parimat soovisite! Hea meel on selle üle, et me kõik sooritasime eksamid väga heade tulemustega, mis tähen...
Agraaühiskond Industriaalühiskond Postindustriaal Info e ühiskond teadmusühiskond Eesmärk Ellu jääda kasum heaolu heaolu Tootmisviis Käsitsi tootmine Masin tootmine Masin tootmine Infotehnoloogia, kõrgtehnoloogia Austusväärne amet mõisnik Omanik, investor Omanik, jurist, arst Infotehnoloog. IT-spetsialist Riigivorm Absoluutne monarhia Parlamentaalne monarhia Parlamentaalne Parlamentaalne v...
Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri areng oli pikka aega pärsitud. Ukraina arhitektuurile Ukraina arhitektuurile, kirjandusele, muusikale ja rahvakommetele on avaldanud tugevat mõju ka riigis valitsev õigeusk. Nii on näiteks soorollid Ukrainas tänini traditsioonilisemad ja vanavanemad mängivad lastekasvatuses suuremat rolli kui Läänes. Sport Ukraina on tuntud spordiriik, Nõukogude ajal esindasid paljud ukrainlased rahvusvahelistel võistlustel NSV Liitu. Tuntud on näiteks kergejõustiklane Sergei Bubka, jalgpallurid Oleg Blohhin ja Ihor Belanov. Tänapäeva sportlastest on kuulsad poksijad Vitali ja Volodõmõr Klõtsko. 2012. aastal võõrustas Ukraina koos PoolagaEuroopa meistrivõistluseid jalgpallis. Ukraina köök Bors Okroska Ukraina muusika
Kallid lõpetajad, lugupeetud õpetajad, armsad vanemad ja kõik teised saalisviibijad. Praeguseks tundub, et liiga ruttu on möödunud need 9 aastat, ühtäkki on rutiinne kooliskäimine läbi saanud – üks etapp eluteel on läbitud. Samas koosseisus me ilmselt enam kunagi koos ei viibi. See teeb ühtlasi meele nukraks, sest olnut on mõnus ja nostalgiline meenutada. Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked. Praegu on teie ees silmnähtav tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja vanavanemad, et te meisse uskusite ja alati meile parimat soovisite! Täname Teid, meie esimesed klassijuhatajad , Karmen Tõnnisson,(Ülar) ja He...
Raamatute hulka kuuluvad ka õpikud ning teatmekirjandus, kust leiab palju huvitavat ning eelkõige vajalikku informatsiooni. Teatmekirjandusteoste lugemine aitab ka lihtsamini elus hakkama saada ning inimesel on kergem tulevikus omale sobivat eriala valida. Isegi kui olla mingis valdkonnas professionaal, on kasulik uurida, mida arvavad teised sama tegevusala inimesed. Just nende erinevad vaatenurgad võivad silmi avardada ja mõtlema panna. Ajal, mil me vanemad kui ka vanavanemad olid meie vanused, loeti rohkem kirjandust ning peeti raamatute lugemist olulisemaks, kui praegu. Kuid miks see nii oli? Tänapäeval konkureerivad raamatutega mugavamad meelelahutused nagu kino, televiisor, arvuti jmt. Tänu nendele teguritele jääb raamatute lugemiseks oluliselt vähem aega. Et õhutada noori raamatuid lugema, on mugavuse ja kergelt kättesaadavuse mõttes trükitud paljud raamatud ka internetti ning neid saab lugeda ja lehitseda e-raamatu kujul.
hoolitseda. Kuid mul on ka üks kindel kohustus seoses oma vanaisaga, kellel on olnud juba kaks korda vasakpoolse ajuinsult ning seetõttu on tal parem käsi halvatud ja ta ei suuda peaaegu mitte üldse rääkida. Iga nädal pean mina tema habeme ära ajama, sest ma olen meie perekonnas kõige kogenum selle tegemiseks. Seda võiks ka teha tema abikaasa ehk minu vanaema, aga kuna temal on raskusi liikumisega, siis ei ole see tal kahjuks võimalik. Mõlemad vanavanemad on raske puudega ning neile on määratud hooldaja, kes peab nende eest hoolitsema, aga kuna hooldaja on ise peaaegu iga päev pikalt tööl, siis tuleb minul ja mu õel ja vennal ning emal nende eest hoolitseda. Hooldaja kannab iga kuu selle raha vanaema arvele ning tema annab mulle raha, et ma ostaksin vajaminevad asjad. Ma arvan, et on õige määrata paljudele vanuritele hooldajad, sest nende sugulased võivad elada palju kaugemal ning pole võimalust igapäevaselt neid vaatamas käia.
kelle omandusse vara läheb. Pärandaja on isik, kes sureb ehk kelle vara läheb üle teisele isikule. Pärimisvõime on isiku võime pärida. Pärimiskõlbmatu on isik, kes on toime pannud pärandaja vastu surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, isik, kes teadvalt ja seadusevastaselt takistas pärandajat testamenti tegemast või muutmast või isik, kes hävitas või muutis omavoliliselt testamenti või pärimislepingut. Esimese järjekorra sugulased on lapsed, teise vanemad ja kolmanda vanavanemad. Abikaasa on alati võrdne, pärides esimeses järjekorras vähemalt veerandi, teises poole pärandusest. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi liigid on notariaalnte testament (tähtajatu; jaguneb notariaalselt tõestatud testamendiks (koostatud notari juures ja on seal ka hoiul) ning notarile kinnises ümbrikus hoiule antud testamendiks), kodune testament (kestab pool
See oht on koguaeg olemas olnud ja ei kao kuhugi. Kuid enamus inimesi ütlevad selle peale, et me oleme nüüd Euroopa Liidus ja NATO kaitseb meid. Vähesed oleks valmis ilma kõhklusteta järgima oma vanavanemate eeskuju ning ise sõtta astuma. Osad vajaksid veenmist ning liituksid siis teistega. Kuid osad jääksid koju ja ootaksid seal, et teised nende eest töö ära teeksid. Paarikümne aasta pärast teame me mineviku kohta veel vähem. See on see aeg, mil sõja üle elanud vanavanemad juba meie hulgast lahkunud on. Alles siis märgatakse, et oleks võinud rohkem küsida, rohkem hoolida. Seetõttu ongi tähtis, et me praegu mineviku talletaksime. Et ka tulevased põlved teaksid, mida eestlased läbi on elanud. Sest mõistmata, kust me tuleme, on võimatu aru saada, kus me praegu oleme. Meie tulevikust rääkimata. Aitäh!
Sündis 6.märtsil 1927 Colombia kirjanik Nobeli kirjandusauhinna võitja 1982.a Neustadti kirjandusauhind 1972.a Elukäik Gabriel García Márquez sündis vanima lapsena üheteistkümnest õestvennast Magdalena departemagnus Aracataca külas. Tema vanemad olid Gabriel Eligio García ja Luisa Santiaga Márquez. Tema isa oli apteeker. Aastal 1929 asusid tema vanemad elama Baranquillasse. Gabrieli kasvatasid vanavanemad. Aastal 1958 Gabriel García Márquez abiellus ning kolis elama Venezuela pealinna Caracasesse. Aastal 1959 sündis perre poeg Rodrigo García. Õppingud , töö 14aastaselt sai Gabriel stipendiumi ja alustas õpinguid Rahvuslütseumis Zipaquirás 1947. aastal astus ta Bogotá Rahvusülikooli õigusteaduskonda Aastal 1950 katkestas ta õpingud ning hakkas Cartagena ja Barranquilla ajalehtedele kaastööd tegema.
Lõpukõne. Kallid lõpetajad, lugupeetud õpetajad, armsad vanemad ja vanavanemad ning kõik sõbrad, sugulased ja tuttavad. Täna siin ja praegu ei oska ma pidada traditsioonilist lõpukõnet ,kuid lubage, et ma meenutan veidi olnut. EI OLE PAREMAID HALVEMAID AEGU ON ALLES HETK MILLES VIIBIME PRAEGU. Justkui liiga kiiresti on möödunud need 9 aastat- üks etapp Teie elus on läbitud, kuid oi kui palju on veel ees. Mõned ilusad hetked koos Teiega kallid lõpetajad meenuvad mulle:
on kirjutanud raamatu "Vaikuse värvid", sündinud Tilga 12. Mis teose eest pälvis Mats Traat 2011.aastal Jaan külas Hiiumaal. Krossi kirjandusauhinna? 14. Kus on sündinud Hiiumaal elav tuntud Eesti luuletaja 9. Kust on pärit Tahkuna legendid kirjutanud Eesti Ave Alavainu? luuletaja Debora Vaarandi vanavanemad? 11. Kirjanik, kes sai 2017.aastal teose "Taevast sajab kõikseaeg kive" eest Jaan Krossi kirjandusauhinna. 13. Mis on Hiiumaalt pärit noore kirjaniku Susanna Veevo esimese lasteraamatu pealkiri? 15. Mis on 1927.aastal ilmunud Marie Underi ühiskondlikke vahekordi eritleva luulekogu pealkiri? 16. Luulekogude "Poeesia valgel taustal" ja "Sõstramesi" autor (kirjanikunimega).
Raamatute hulka kuuluvad ka õpikud ning teatmekirjandus, kust leiab palju huvitavat ning eelkõige vajalikku informatsiooni. Teatmekirjandusteoste lugemine aitab ka lihtsamini elus hakkama saada ning inimesel on kergem tulevikus omale sobivat eriala valida. Isegi kui olla mingis valdkonnas professionaal, on kasulik uurida, mida arvavad teised sama tegevusala inimesed. Just nende erinevad vaatenurgad võivad silmi avardada ja mõtlema panna. Ajal, mil me vanemad kui ka vanavanemad olid meievanused, loeti rohkem kirjandust ning peeti raamatute lugemist olulisemaks, kui praegu. Kuid miks see nii oli? Tänapäeval konkureerivad raamatutega mugavamad meelelahutused nagu kino, televiisor, arvuti jmt. Tänu nendele teguritele jääb raamatute lugemiseks oluliselt vähem aega. Et õhutada noori raamatuid lugema, on mugavuse ja kergelt kättesaadavuse mõttes trükitud paljud raamatud ka internetti ning neid saab lugeda ja lehitseda e-raamatu kujul.
(tuleb kriitiliselt lugeda, on toimunud teatud muudatusi) , kohtupraktika. I. PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED sissejuhatus perekonnaõigusesse. II. ABIELU III. KOOSELU- vabaabielu inimeste vahel IV. SUGULUS V. EESTKOSTE- piiratud teovõimega isikud I perekonnaõiguse üldküsimused 1. Perekond 2. Perekonnaõigus 3. Perekonnaseisutoiminguteõigus Mis on perekond? Grupp inimesi. Milline grupp? Abielu kaudu kuuluvad sinna abikaasad, suguluse kaudu kuuluvad abikaasad ja lapsed, vanavanemad, tädid, onud jne. Kui suur see grupp on? Perekonnaseadus? Põhiseadus § 27 lg 1? Lähemad isikud moodustavad perekonna. Seadus ei ütle meile mis on perekond, aga kas peaks? Tegelikkuses ei ole, see ei annaks meile midagi. Konkreetselt võetakse mingid isikud ja reguleeritakse nendevahelised suhted. Ka kass ja koer on perekonnaliikmed. Neile kohaldatakse küll asjade kohta käivaid sätteid aga emotsionaalses mõttes on nad perekond vms.
pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31.detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad, nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandavast jääva osa suurus. Kui pärandaja tahab jätta mõnele isikule teatud varalise hüve, mitte kogu oma vara või mõttelist osa sellest, siis testamendiga on ka see võimalik. Testamendijärgne pärija on isik, kellele on testamendiga pärandatud kogu vara või mõtteline osa sellest. Kui testament on koostatud ainult osa pärandi kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
