küljed). Ehitusvorm ja ruumimõju võivad olla tugeva tundeelamusega. Ehituskunst on alati oma ühiskonna ja ideaalide kehastus. Ehituskunst jaguneb kaheks sakraalseks ehk kiriklikuks (on ehitatud pühal eesmärgil (jumalate austamiseks); kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid) ning proffaannseks ehk ilmalikuks (sõjalised ehitised, kindlusarhitektuur, valitsejate lossid ja raekojad; XX sajandil hakati kunstipära nägema ka elamutel, tööstushoonetel jm. ühiskondlikel ehitistel). Sisekujunduses liitub skulptori, arhitekti, disaineri, maalikunstniku jne. looming. Skulptuurikunsti iseloomustab mahuline vorm ja kolmemõõtmelisus. Skulptuure luuakse põhiliselt kolmel viisil väljaraiumine (materjalideks kivi, puit, jää; alaliikideks tahumine, lõikamine, nikerdamine),
Tallinna maja Lenderi maja Joonis 1.21 Enamik nn. Tallinna maju on kahekorruselised kõrgemal soklil puitelamud, soklikorrusel võisid paikneda äriruumid. Sageli Joonis 1.11 Lenderi maja kõige tavapärasem plaanitüüp nelja kööktoaga lisab hoonele dekoratiivsust trepikoja suur peeneruuduline aken korrusel (vasakul). Lenderi maja hooviküljel on enamasti eenduv trepikoja (vasakul). Paljudel kivitrepikojaga elamutel on kõrge mansardkorrus, maht (paremal). mis algusest peale oli kasutusel eluruumidena (paremal). Katuste kandetarindid Katuste kandetarindid ● Puitkorterelamute peamine katusekonstruktsioon on puitsarikatel kelp- või viilkatus. ● Sõltuvalt hoone laiusest oli kandekonstruktsioon lahendatud lihtsa sarikas-penn lahendusega või laiematel hoonetel toolvärk- konstruktsioonina (Joonis 2.4). ●
Sinna viis sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Miks kasvas neoliitilises kunstis huvi ornamentika vastu? Milline tähtsus oli ornamentidel?usk nähtamatutesse jõududesse suunas põldu harivad loodusrahvaid eemale nähtavat maailma jälendavatest kujunditest. Selle ühiseks tagajärjeks oli ornamentide sünd ja areng. Ornamendid olid kaunistused, loodusrahvad kasutavad ornamente oma elamutel ja tarbeesemetel aga sageli ka iseenda nahal tatoveeringuna. Mis on: linoollõige- graafikatehnika, kus trükkimisel kasutatakse linooli. , mosaiik- pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest. , stiliseerimine-ebaolulistest detailidest loobumine , profaanarhitektuur- ilmaliku funktsiooniga arhitektuur , dolmen- kiviplaatidest tehtud hauarajatis, mida ka katab kiviplaat. kromlehh- megaliitne ehitis , vitraaž-
Bastionid · Kindlustused bastionid o 5-nurkse põhiplaaniga, tohutu suured mullast ja kivist o Narvas on säilinud Narva jõe ääres 4-5 bastionit o Tallinnas 3 bastionit (nüüd nimetatakse Harju mäeks, Linda mäeks jne) · Eriti uhkelt ehitati rootsi ajal välja Narva linn (põhjuseks suur tulekahju 17.saj keskel) · Uus kivist Narva, kus jälgiti barokk-stiili o Elamutel olid uhked portaalid rikkalike reljeefkaunistustega o Omapäraseks jooneks olid ka väiksed tornid majade külgnurkades o Nüüdseks kõik hävinenud II maalimasõjas o Taheti teha isegi üheks Rootsi kuningriigi pealinnaks o Restaureeritud Nõukogude okupatsiooni alguses ainult NARVA RAEKODA (lk 174) Seal on katusel väike haritornike (ka Tartu raekojal) · On säilinud ka KURESSAARE RAEKODA
Tähtsal kohal oli relvaseppade poolt valmistatud toodang. Muinasaja lõpul valmistati rohkesti ka pronksehteid ning läksid moodi hõbeehted. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. Sisse veeti hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, riideid; välja aga karusnahku ja vaha. Novgorodi ja selle ümbrust varustati viljaga. Kaubateede ristumiskohtades kujunesid varalinnalised asulad näiteks Tartu. Eestlased elasid ristpalkhoonetes, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Elamutel puudus korsten. Järk-järgult hakkas kujunema rehielamu, mis sai järgmistel sajanditel eestlastele iseloomulikuks nii elu kui tootmishooneks. Lääne, Kesk ja Põhja-Eestis ning Saaremaal elati sumbkülades, kus talud paiknesid tihedalt koos, Ida-Eestis ridakülades, Lõuna-Eestis aga hajakülades. Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks oli kihelkond, mille moodustasid teatud piirkonna külad. 45 kihelkonda olid liitunud suuremateks maakondadeks
vaesemast riigist, selle hulgas ka LõunaAafrika Vabariik. Lõuna-Aafrika inimeste olukorda ei saa Eesti omaga võrreldagi. Eestit võib nimetada selle kõrval kui paradiisiks, kus pea kõik olemas mida tarvis. Vägivald, mõrvad, relvad, röövid- need on ühe tavalise Lõuna- Aafrika väikelinna tunnused. Lõuna-Aafrikat võib pidada maailma üheks kriminaalseimaks riigiks, mille elamutel tavaliselt trellid ees. Iga nelja minuti tagant tungitakse majja sisse, iga üheksa minuti järel keegi vägistatakse. Pärast viit on tänavad tühjad. Kõik teavad kedagi, keda on pussitatud, röövitud või püstoliga ähvardatud. Veel hullem võib olukord olla nendes asulates, mis on linna kõrvale tühermaale üles ehitatud ning kus sageli puudub nii vesi kui elekter. Aafrika Vabariigis sureb iga päev aidsi 1500 inimest Aidsibeebisid või orbusid on poolteist miljonit, seda on
endast ohtu keskkonnale. Reovee suunamiseks on korralikud puhastusseadmed, veevarustust tagavad puurkaevud ja veetorustik. Kinnistule tuleb paigutada igale krundile olmejäätmete kogumiseks konteinerid ning äraveo tagamine tuleb vastavalt Ämari aleviku eeskirjadele. Üldkasutatavate hoonete maa-alal tuleb tagada hoonete ümber olemasolevate haljasalade säilitamine ja heakorrastatud haljasalade rajamine. 7. Tuleohutus Detailplaneeringuga lubatud madalaim tulepüsivusklass elamutel on TP3. Samas on lubatud ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid. Planeeritavad elamud on kuni 2 korruselised, TP3 tulepüsivusklassiga. Ehitistevahelised tuleohutuskujad on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 27.oktoobri 2004.a. määrusele nr. 315 ,,Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", mille järgi peaks hoonetevaheline minimaalne 8 meetrine kuja laius takistama tule levikut teistele hoonetele.
Õuekoha valiku moodustasid praktilised kaalutlused (kuivem ja kõrgem koht, päikesele avatus, ligipääsvatuvus, kaevu rajamise võimalus, põldude ja karjamaade lähedus). · Ilmakaari arvestati reheelamu paigutamisel. Majade essiküljed ehitati enamasti soojemate ilmakaarte suunas. Kui lähedal oli jõgi siis tehti uks sinna poole või kambripoolne ots jõe poole. · Põrandad olid tavaliselt kõvaks tambitud pinnasega. Elamutel savi ja liiva või kruusa ja lubja segust. · Kui oli võimalus, kaeti laed peente ümarpalkidega, millele pandi peale sammalt ja liiva. · Kaevud vanimad teise aastatuhande algusest eKr. · Salvkaevud vooderdatud kivi või puiduga. · Külakaev kogu küla peale kokku ühine kaev. Eriti Lääne- ja Põhja-Eestis, kus tuli kaev rajada läbi paksude paekihtide. Tekitas sumbkülasid, sest taheti saada kaevule lühim tee.
Pariisi kaupmeeste rektor Etienne Marcel õhutas looma kaitsevalli, mida arendati edasi Charles V juhtimisel. Uued kaitserajatised ümbritsesid Seini jõe parema kalda ümbruskonda. Olles suletud laienevasse linna, kaotas Louvre oma kaitsefunktsiooni. 1364. aastal hakkas Charles V arhitekt Raymond du Temple muutma vana kindlust oivaliseks kuninglikuks residentsiks. Kaasaegsed maalid kujutavad imelisi pilte ornamentidega kaunistatud katustest. Elamutel olid suured viimistletult nikerdatud aknad. Majesteetlik spiraalne trepp grande vis viis välja uute majade ülemistele korrustele ning valduste põhjapoolsesse ossa rajati aed. Luksuslikud siseruumid olid kaunistatud skulptuuride, tapeedi ja paneelidega. Pärast Charles VI surma oli Louvre uinunud kuni 1527. aastani, kui Francois I otsustas Pariisi residentsi taas kasutama hakata. Et lossis oleks rohkem valgust ja ruumi, lammutati keskaegne kants Grosse Tour
Geomorfoloogia teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest Klimatoloogia teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist Meteoroloogia teadus Maa atmosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Hüdroloogia teadus Maa hudrosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Biogeograafia teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust maastikuökoloogia teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dunaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes ekliptika tasapind- ümber päikese tiirleva maa orbiidi tasand afeel- Päikesest kaugeim punkt 4.juuli periheel- Päikesele lähim punkt 3.jaanuar geoid- Maa toeline kuju e Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalne pind, mis ühtib merede ja ookeanide häirimatu veepinna selle mottelise pikendusega mandritel poordellipsoid- ruumiline keha, mis saadakse ellipsi poorlemisel ümber oma lühema telje Maa lapikuse väljendamise valem- f=...
raudbetoonist välisseinapaneelid. Vahelaed on õõnespaneelidest, millele paigaldatakse täiendav heliisolatsiooni kiht ja betoonist aluspõrand. Trepid monteeritakse elementidest. Korterite vahelisteks seinteks on raudbetoonelemendid ja kahekihilised kergplokist seinad. Korterisisesed vaheseinad ehitatakse metallsõrestikul mineraalvillast täitega kipsplaatseintega. Keldrikorrusele rajatakse raudbetoonpõrand. Katus: elamutel on lamekatus ja sisemine veeäravool. Katuse kandetarindid on monteerivad raudbetoonpaneelid. Katuseks paigaldatakse 2xSBS. Aknad ja uksed: korteritel on puitalumiinium aknad. Klaasid kirkad, sisemine selektiivklaas, aknalengis suletavad tuulutuspilud. Korterite siseuksed on mantel sileuksed. Välisuksed vastavad tule- ja helipidevusnõuetele. Veevarustus: korterelamu veevarustussüsteem koosneb külma- ja sojavee ringlustorikust
1). Aasta jooksul mõõdeti tunnise intervalliga siseõhu temperatuuri ja suhtelist niiskust ning välispiirde sisepinna temperatuuri. Joonis 2.1 Puiduproovide võtmine seinast (vasakul) ja põrandast (paremal) võimaliku mädanikkahjustuse ja selle ulatuse väljaselgitamiseks. 2.2 Vundamendid ja esimese korruse põrandad 2.2.1 Vundamentide ja esimese korruse põranda tarindus Vaadeldud elamutel oli peamiselt maakividest või paekividest lintvundament või suurtele kividele toetatud postvundament. Lintvundamendi laius oli keskmiselt 35 cm. Sokli kõrgus varieerus 0…50 cm ja väljaaste seina välispinnast enamikul elamutel 5..10 cm. Vundeerimise sügavus ei ole teada. Neljandikus elamutest oli vundamendile peale valatud täiendav betoonikiht. Vundamentide lahendused koos põrandatega on toodud Joonis 2.2.
Reeglipäraselt korduvad esemed. Loodusrahvaste ornamendid polnud ainult kaunistus. Päritolult olid nad seotud uskumistega vaimudemaailma ja maagiasse. Põlluharijate kunstis neist märkidest kujunesid reeglipärased süsteemid. Nad väljendasid keerukaid maailmatõlgendusi, uskumusi, võimet kaitsta. Sellist tüüpi usku esineb tänapäeval seoses amulettidega. Loodusrahvad kasutavad ornamente elamutel, tarbeesemetel, kultusobjektidel ja nahal. Ürgaegsete põlluharijate maske ja ornamente meieni säilinud ei ole. Savist põletatud esemeid on leitud küladest ja on säilinud jälgi, et majad olid savist või kivist. See pakub rohkem huvi arheoloogidele kui kunstiajaloolastele. Erandiks olid megaliitilised ehitised(kivid). Megaliitilised ehitised Menhir kõrged, püstised kivirahnud.
keskajal erakordselt kuulus. Võib-olla mängis omapärase arhitektuuri tekkimises mingit rolli ka siinne kliima, mis nõuab soojapidavaid köetavaid hooneid ning kus talvel on küllaltki paks lumekate. Keskaegse Tallinna ehitisi iseloomustabki massiivsus ja lihtsus, mida kaunistavad ja teevad huvitavamaks arvukad raidkivid ja sepised. Tallinna gootikat iseloomustab ka asjaolu, et teravkaaremotiivi on kasutatud eelkõige sakraalehitiste juures. Elamutel ja ka ühiskondlikel hoonetel olid teravkaarsed harilikult ainult peaportaal ja viilu petiknishid, aknad olid neil reeglina neljakandilised ning kaubaluugid ja väravaavad ümar- või segmentkaarsed. Seega võib öelda, et keskaegse Tallinna arhitektuur on maailmas täiesti unikaalne ning ainulaadne ning ei sarnane täpselt kusagil mujal viljeldud arhitektuurivooludega. Samuti ei kodunenud siin Saksamaal väga levinud sõrestikmajad, seda arvatavasti paekivi omadustest tingituna,
ehitatud välja suured linnakindlustused Narvas , Tallinnas, Tartus (täiesti hävinud) Bastionid Kindlustused - bastionid 5-nurkse põhiplaaniga, tohutu suured mullast ja kivist Narvas on säilinud Narva jõe ääres 4-5 bastionit Tallinnas 3 bastionit (nüüd nimetatakse Harju mäeks, Linda mäeks jne) Eriti uhkelt ehitati rootsi ajal välja Narva linn (põhjuseks suur tulekahju 17.saj keskel) Uus kivist Narva, kus jälgiti barokk-stiili Elamutel olid uhked portaalid rikalike reljeefkaunistustega Omapäraseks jooneks olid ka väiksed tornid majade külgnurkades Nüüdseks kõik hävinenud II maalimasõjas Taheti teha isegi üheks Rootsi kuningriigi pealinnaks Restaureeritud Nõukogude okupatsiooni alguses ainult Narva raekoda (lk 174) Seal on katusel väike haritornike (ka Tartu raekojal) On säilinud ka Kuressaare raekoda Pärnu barokkehitistest on tuntum Tallinna värav (kaunistatud reljeefidega) E
Kõige rohkem ehitati seesuguseid töölismaju Tallinna ja Tartusse, kus moderniseerumisprotsess ja rahvastiku juurdekasv oli kiireim. Varasemad lihtsamad kahekorruselised elamud kujutasid endast ühekorruseliste edasiarendusi ja sageli kahekorruseline elamu saadigi nii, et olemasolevale ühekorruselisele ehitati lihtsalt üks korrus peale. Need elamud võivad olla nii pikema küljega kui ka otsfassaadiga tänava poole. Sageli puudub just vanematel sedalaadi elamutel analoogiliselt varasemate ühekorruseliste agulimajadega ka tänavale avanev välisuks (Joonis 1.10 vasakul). Tallinnas kujuneb viimati kirjeldatud varasemate kahekorruseliste agulimajade edasise arengu tulemusena välja massiliselt ehitatud elamutüüp, mida nimetatakse Lenderi 22 elamuks (Joonis 1.10 vasakul, Joonis 1.11). Elamutüübi nimetus tuleneb neid maju palju
Talveelamutel asetses esikülje ühes nurgas kaminataoline ahi, millel oli savist ja puupulkadest valmistatud korsten. Suveelamutel oli tavaliselt lõkkekoht keset elamut, harva oli majas ahi. Võrreldes 20. sajandi algusega, on hantide traditsioonilistel ristpalkelamutel toimunud rida muutusi. Katusekatteks kasutatakse tänapäeval kasetohu asemel sageli tõrvapappi või musta kilet, majadel on laudpõrandad ja klaasitud aknad. Kaminataolist ahju esineb haruharva, enamikel elamutel on plekkahjud. 20. sajandi alguses olid hantidel vähesel määral kasutusel kaht tüüpi poolmaakojad. Ühed olid ristpalkehitused, mille allosa oli mõnikümmend sentimeetrit maa sees. Teistel poolmaakodadel oli palkidest ja lattidest ehitatud tüvi- või tömppüramiidi kujuline karkass, mis kaeti pealt kasetohuga. Sellele asetati latid ning kaeti need mätaste ja mullaga.
annaabi.ee 
