hingamisteedes võivad sattuda. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Parem linnade ja elamurajoonide planeering: Vähendada autode hulka kesklinnas, soodustada ühistransporti ja kergliiklust. Oma majade ümber tuleb rohkem puid ja taimi kasvatada , sest see mõjutab oluliselt õhu kvaliteeti. Õhukvaliteedi seisukohalt on parem see, kui kodustes ahjudes kasutatakse kuiva puitu. Niiske puiduga kütmisel tekib märkimisväärselt rohkem saasteaineid ning põlemisprotsess ei ole täielik. Lisaks läheb osa soojusest raisku see kulub puidus oleva niiskuse kuivatamisele.
Guggenheimi kunstimuuseum.(ka dekonstruktivism) Veel arhitekte:(mine tea, äkki küsib?!?)ELIEL SAARINEN, EERO SAARINEN ja ALVAR AALTO. III Internatsionaalne stiil arhitektuur peale II MS. (Ameerikas 50.ndatel; Eestis 60., 70., 80ndatel.) Risttahukakujulised mahud, sileda krohviga pinnad, lamekatused, kaunistuste vältimine. MIES VAN DER ROHE, vähem on rohkem, suured klaasiseinad, teraskarkassid; aken on auk seinas; uudne stiil vastandus minevikule, see näitas progressi. Odav arhitektuur; elamurajoonide teke; rahuldas sotsiaalseid vajadusi. IV Postmodernism (70. 80ndad); Ühetooniline massehitus ei meeldinud postmodernistidele sest: 1)ei austa kultuuritraditsioone 2)lõhkus linnastruktuuri 3) ei arvesta looduslikku ega arhitektuurilist konteksti. Majadel peab olema unikaalsus; kuid on EBAFUNKTSIONAALNE: Võru Kunstikool, Linnahall, nõuka aegsed kultuurimajad, kolhoosikeskused. Maailma arhitektuur 20. saj lõpuks: kõrghoone pole enam karp; mitmesuunaline areng, uute
EESVÕITLEJAD JA REFORMAATORID Järk-järgult hakati vastu võtma seadusi, mis keelustasid liiga pikad tööpäevad ja laste tööjõu kasutamise. Ametiühingud, mis alguses olid keelatud, võitlesid tööliste kõrgema palga ja paremate töötingimuste eest. Aja jooksul võitlesid reformaatorid kätte paremad töötingimused ja õiguse kõigil lastel kooliharidust saada. Tööstusagulid lammutati ja uute seaduste abil hakati kontrollima vabrikute ja elamurajoonide ehitamist. PIKAAJALISED TULEMUSED Tööstusliku pöörde ajal kasvasid linnad kiiresti, sest inimesed siirdusid maalt linna tööd otsima. Ülemaailmselt levis industrialiseerumine 20. sajandil ja tänapäeval on maailmamajandus orienteeritud kaupade tootmisele, kuigi mõned Aafrika ja Kagu- Aasia riigid on veel sõltuvad põllumajandusest või teenuste pakkumisest. Tänapäeval on inimeste elatustase kõrgem kui kunagi varem, kuid keskkonnale on see kalliks maksma läinud
õhusaaste korral (WHO, 2002). Õhusaaste suhtes on enamtundlikud lapse, rasedad, vanemad inimesed ning südame ja kopsuhaigustega inimesed. Kõrgema saastetaseme piirkonnas esineb sagedamini bronhiiti ja astmat. Mida väiksemad on saasteinete osakesed seda sügavamale nad hingamisteedes võivd sattuda. * võimaluste analüüs olukorra parandamiseks (kirjandusallikatele lisaks ka enda mõtted) Terviseriski vähendamiseks on kehtestatud piirnormid , Parem linnade ja elamurajoonide planeering: Vähendada autode hulka kesklinnas, soodustada ühistransporti ja kergliiklust. Soovituslikke allikaid: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=959943/HIA_Tallinn_ohk_ARTH.p df
Järk-järgult hakati vastu võtma seadusi, mis keelustasid liiga pikad tööpäevad ja laste tööjõu kasutamise. Ametiühingud, mis alguses olid keelatud, võitlesid tööliste kõrgema palga ja paremate töötingimuste eest. Aja jooksul võitlesid reformaatorid kätte paremad töötingimused ja õiguse kõigil lastel kooliharidust saada. Tööstusagulid lammutati ja uute seaduste abil hakati kontrollima vabrikute ja elamurajoonide ehitamist. Pikaajalised tagajärjed 8 Tööstusliku pöörde ajal kasvasid linnad kiiresti, sest inimesed siirdusid maalt linna tööd otsima. Ülemaailmselt levis industrialiseerumine 20. sajandil ja tänapäeval on maailmamajandus orienteeritud kaupade tootmisele, kuigi mõned Aafrika ja Kagu- Aasia riigid on veel sõltuvad põllumajandusest või teenuste pakkumisest. Tänapäeval
siis on toimetulekutoetust saavate leibkondade arv suhteliselt suur. Lisaks toimetulekutoetusele vajavad elanikud ka muid sotsiaaltoetusi. 14 4. Elamuehitus Valdav osa elanikest elab eramajades ning suuremates asulates korterelamutes. Nõudlus uute ja üldse elamispindade järele on Värska vallas väga suur ning omavalitsus tegeleb aktiivselt uute elamurajoonide planeerimisega. Vallas on vajalik elamumaa ressurss on olemas, et ehitada uusi elamurajoone. Kuid vajadus uute elamispindade järele on suur, eeskätt noorte hulgas. Joonis 15 Kasutusse lubatud eluruumide pind Värska vallas pole uute elamute ehitust viimaste aastate jooksul toimunud. Kuna vald planeerib uusi elamurajoone, siis on tulevikus Värska vald vägagi atraktiivne elukohana. Seda soodustab ka turvaline ja meeldiva elukeskkonnaga piirkond. Vaja on luua ettevõtluse
Ajakirja ilmus kahe aasta jooksul kokku 8 numbrit. Ajakirja väljaandmine lõppes majanduslike raskuste tõttu. Eesti Vabariigi loomise ajaks 1918 aastal, oli statistika andmetel tegutsemas umbes 15 alalist lasteaeda, siis 1940. aastal tegutses juba 104 lasteaeda, milles käis kokku 5500 last . Nõukogude kasvatuse periood 1940 - 1991 Pärast II maailmasõda hoogustus Eestis lasteaedade loomine. Linnades tõusis seoses tööhõive ja mehaanilise iibe järsu suurenemisega oluliselt uute elamurajoonide elanike arv. Infrastruktuur, sealhulgas lasteaiakohtade arv, ei vastanud enam tegelikule vajadusele. Lapsevanematel tekkis üha suuremaid raskusi lasteaiakohtade saamisega. Algas hoogne lasteaedade võrgustiku väljaarendamine, mis laienes ka maapiirkondadesse. Lastesõimed ja aiad loodi peaaegu kõigis suuremates ühismajandites, väiksemates kolhoosides majanditevaheliste lasteasutustena. Kõik haridusasutused, nende hulgas ka lasteaiad, riigistati. Lasteaed muutus
just sellistesse valdkondadesse, mis toovad inimesi valda elama. Ujula lõpuni ehitamine Tabasallu oli tegelikult hädavariant, sest hoonekarp oli valmis ja et see täielikult ära ei laguneks, tuli ta lõpuni ehitada. Samuti peetakse olulisteks ka tsentraalsete vee-ja kanalisatsioonitrasside ehitamist. Kui Harku vallal õnnestub korraldada konkursid erinevate veepiirkondade vee-ettevõtete leidmiseks, siis peaks see probleem lahenduma. Uute elamurajoonide rajamisega ja elanike asumisega Harku valda kerkib päevakorda uute lasteaedade ehitamise vajadus. 2012. aastal lahendatakse lasteaedade avamine Harku ja Tabasalu alevikes. Need on tähtsad tulevikku suunatud investeeringud. AS Merko Ehitus on alustanud Swedbanki toetusel 70 maja ehitamist Tabasallu, kusjuures sooviti vallapoolset osalust 2-3 mln krooni osas trasside ja teede rajamisel. Prognoositavalt võimaldaks rajatavasse elurajooni elavama tulevate
funktsionalism soodustas regulaarseis planeeringuid ja kujundusi. 20 saj. linnaparkide loomisel järgiti valdavalt Volkspark'i ideed: Lõbustuspargid, Spordipargid, Looduspargid, Lastepargid. Aedlinn: Aedlinna tekkimise põhjus: urbaniseerunud linnas kasvavad probleemid, samas sureb maaelu migratsiooni ja põllumajandus kriiside tõttu välja. Max suurus 30 000 elanikku; Hoonestuse moodustavad aiaga ridaelamud; Läbisõiduliikluse vältimiseks umbtänavad; Elamurajoonide vahel ja ümber roheline tsoon- pargid. Esimesed aed-eeslinnad ja aed-külad: Letchworth Garden City- 1903, Hampstead Garden Suburb- 1908, Welwyn Garden City- 1919. 19. Aedlinnade areng Eestis 20. sajandil. Suurlinnade ümber rajavate aedlinnade rajamine hoogustus Esimese maailmasõja eelsetel aastatel. Tallinna aedlinnade propaganda seostus aedeeslinnadega, mis tuli hoonestada avarate aedadega eramutega. Tallinna aedlinnade asumid: Nõmme, Lilleküla, Pirita, Merivälja
-ndail kaasa vabanemise. Sel ajal hakkas liikuma ka Lääne arhitektuuri alane kirjandus. Arhitektuuris sai valitsevaks modernism, eeskuju võeti nii Ameerikast kui ka Skandinaaviast, mõned arhitektid ka EV aegsest funktsionalismist. 1960.a. valmis Tallinna Laululava mõjutatuna Ameerikast. 1964.a. valmis kino ,,Kosmos", 1972.a. valmisid Eesti Raadio maja ja hotell ,,Viru", kus on eeskujuks Skandinaavia arhitektuur. Viimast ehitasidki soomlased ja eeskujuks oli Kopenhaageni SAS-i hotell. Elamurajoonide projekteerimisel lähtuti vabaplaneeringust (Mustamäe). Majade arhitektuurne ilme polnud määrav, kinni tuli pidada standardmõõtudest, näiteks toa kõrgus 2,5m, elupinda inimese kohta 9m2 jne. 1970.-ndail kerkis esile uus noorte arhitektide põlvkond, kes avastasid enda jaoks Eesti Vabariigi aegse arhitektuuri nn. eesti funktsionalismi. Eksisteeris postmodernism, mille mõjul ehitati kaldkatuseid, sambaid, kaaraknaid, tornikesi, sakilisi viile jne. Selles stiilis
-ndail kaasa vabanemise. Sel ajal hakkas liikuma ka Lääne arhitektuuri alane kirjandus. Arhitektuuris sai valitsevaks modernism, eeskuju võeti nii Ameerikast kui ka Skandinaaviast, mõned arhitektid ka EV aegsest funktsionalismist. 1960.a. valmis Tallinna Laululava mõjutatuna Ameerikast. 1964.a. valmis kino ,,Kosmos", 1972.a. valmisid Eesti Raadio maja ja hotell ,,Viru", kus on eeskujuks Skandinaavia arhitektuur. Viimast ehitasidki soomlased ja eeskujuks oli Kopenhaageni SAS-i hotell. Elamurajoonide projekteerimisel lähtuti vabaplaneeringust (Mustamäe). Majade arhitektuurne ilme polnud määrav, kinni tuli pidada standardmõõtudest, näiteks toa kõrgus 2,5m, elupinda inimese kohta 9m2 jne. 1970.-ndail kerkis esile uus noorte arhitektide põlvkond, kes avastasid enda jaoks Eesti Vabariigi aegse arhitektuuri nn. eesti funktsionalismi. Eksisteeris postmodernism, mille mõjul ehitati kaldkatuseid, sambaid, kaaraknaid, tornikesi, sakilisi viile jne. Selles stiilis
hoone fassaad kaitse alla võtta. [17] Joonis 7.7 Paide jaamahoone 17 NÕUKOGUDE PERIOOD Pärast II Maailmasõda pööras Euroopa tähelepanu eelkõige rekonstrueerimisele ja massehitusele, kuna oli vaja ehitada kiiresti ja palju. Appi võeti raud ja betoon kiirendamaks protsessi. Arhitektuuriliselt võib paralleele tõmmata funktsionalismiga, sest just selletaoliseid võtteid kasutati korterite, ühiskondlike hoonete kui ka tervete elamurajoonide planeerimisel. Nõukogude Liit lähtus samadest printsiipidest, mis jättis Eesti arhitektuurilisse maastikku väga sügava jälje. Ei leidu asulat, kus poleks mitmekorruselisi korterelamuid või põlluääri, kus terendaks vastu endised kolhoosi laudad. Samas leidub meie aukartust tekitavale Lasnamäele koopia ka näiteks Ida- Berliinis, mis sai sammuti tolleaegst nõukogude arhitektuuri tunda. Visuaalselt ei ole need elamud küll
või tähtsusetu (Gordon & Richardson, 1997; Breheny, 1996 via Dieleman et al.1999). Leitakse, et autokasutuse määrab ennekõike sissetulek. (Dieleman et al.) Olenemata lähenemisviisist pole kompaktne linnaarendamine lihtne ühe komistuskivi tõttu, milleks on linnaregioonide administratiivne killustatus. Hall (1996) on juhtinud tähelepanu sellele, et kompaktse linna arenguks peab olema kohalikul tasandil efektiivne strateegilise planeerimise autoriteet. Sellest tulenevalt peavad ka uute elamurajoonide ehitused olema rangelt reguleeritud, osaliselt ka maakasutuspoliitika poolt. Samuti on oluline, et valitsus oleks otsustaja peamiste infrastruktuuri objektide, nagu kiirteede, raudteede ja lennuväljade, rajamisel. (Dieleman et al., 1999) Linnaarengu juures on veel üheks oluliseks aspektiks omavalitsuste mõju linnamaa hindadele (Spit & Kreukels, 1991). 4.1. Kompaktse linna plussid Burton tõi oma 2000 aasta artiklis välja, et kompaktse linna plussideks võib lugeda
Rohevõrgustiku koosseisu kuuluvad teatud mööndustega ka pargid ja tänavahaljastus. Looduslikku taimkatet on säilinud ainult hoonestamata aladel. Järve ümbrus on tasane, enamasti heina-, põllu- ja aiamaade all. Tiskre oja ääres võib esineda ka niite. Ka kaldad on madalad ja enamasti mudased, loodes ka liivased. Edelakaldal võib näha linaleokive. Põhi on kaetud 2-3 m paksuse mudakihiga. Tiskre oja ja Harku järve ümbruse rohealade ohuks on uute elamurajoonide ehitamine rohealasid ühendavatele koridoridele, mida antud objekt pole, seega otsets kahju ei tekiks. Lisaks pole linnapiirkonnas võimalik säilitada kõiki rohekoridore, kuna antud piirkond on niigi tiheasustatud, siis ei saa loomade sattumist linna välistada ja suurtele loomadele liikumisteede loomine nt ökodukt on ebaotstarbekas. Viiendikku järvest kattev taimestik on liigivaene. Kõige rohkem leidub kaldaveetaimestikku.
liigirohked rohumaad. Küsimusele missuguseid maastikke tuleb kaitsta Pooled vastanutest nimetas kaitset vajavana selliseid maastikke või nende komponente, mida nad ka omapäraste maastikena kõige rohkem esile tõstsid. Seega on selge, et eelkõige tuleb kaitsta Saaremaa omapära. Maastikuilmet rikuvad küsitletute meelest eelkõige prügilad. Taunitav on linnalise eluviisi jätkuv juurdumine koos kõrghoonete tekkimisega maastikupilti, suurte elamurajoonide rajamisega maale, sõiduteede võrgu laiendamisega ning maakohtade hülgamisega. Arvatakse, et saarlane on alati olnud maarahvas ja nii võiks see ka jääda. 4) Igast neljast eestlasest kolm elab linnas, igast kolmest üks Tallinnas. Linlane tõmbub maastikust välja, võõrdub. Maastik tähendab talle midagi muud, tülikat takistust kahe linna vahel. Eelmistel põlvkondadel on olnud maa-vanemad, või vähemalt maa-vanaemad-vanaisad, praegused noored
küll minema? Vastus - aedlinna elama. Aedlinn on kombinatsioon linna ja maa parimatest omadustest. Seejärel esitleb Howard oma ideed ja kuidas seda ellu viia. Linna skeem on ringikujuline, kuid see ei tähenda et linn peaks niimoodi välja nägema. Asi on põhimõttes. Aedlinn asub maal, kus maahinnad on madalad. Linna südames on suur park ühiskondlike asutustega (teater, muuseum, haigla, raekoda). Seda ümbritsevad elamurajoonid ühepereelamutega, mille juurde loomulikult kuuluvad aiad. Elamurajoonide vahel on veel üks lai roheline vöönd, kus asuvad ka koolid. Edasi piki raudteed tuleb tööstusvöönd, kus linna elanikud tööl käivad. Raudtee abil saab kaupu ükskõik kuhu sõidutada. Tööstusrajoonist väljaspool on põllumajandustsoon, mis varustab linna vajalike toor- ja toiduainetega. Mõte on selles, et aedlinnas on kõik eluks vajalik olemas ja käe-jala juures. Sellise aedlinna maksimaalne suurus oleks 30 000 elanikku. Kui linn ”saab täis”, siis mitte ei
Lahingutes tekkinud pausi kasutati, et täiendada oma jõude. Terroristlikud õhurünnakud: Uue suurpealetungi ettevalmistamise osaks olid õhurünnakud Eesti linnadele. 6. märtsil pommitati Narvat, 8. märtsil langes Jõhvi ja Tapa raudteesõlm. 9. märtsil pommitati Tallinnat (2 pommituslainet). Rünnakus osales 250 lennukit, õhutõrje tulistas maha 20 lennukit. Linnale heideti umbes 2000 pommi (50-250kg/vb 500kg). Sihiks polnud sõjalised objektid, vaid terrorirünnakud elamurajoonide vastu. Purustati 8000 hoonet (40% elamispinnast). Tähtsamad hoonet said kannatada nagu Niguliste kirik, "Estonia" teater. Terrorirünnakus sai surma 500 eraisikut, peavarjuta jäi ilma 25 000 inimest. Pihkva ja Narva langemine: Punaarmee uus suurpealetung Narva ruumis algas 1. märtsil, kui 59. armee murdis Saksa kaitse sillapeast läbi, liikus edasi Muremäe suunas. Piirati ümber eestlased, saksa väed vabastasid nad piiramisrõngasest. 8. märtsil jõudis Punaarmee pealetung Narva alla
annaabi.ee 
