Registreeritud nimevorm Tartu Linna Eluruumide Haldamise Asutus Tegevusaeg 01.11.199631.12.2001 Nimevormide kehtivusajad Kehtivusaeg Nimevorm 19451981 Majavalitsus 19821996 Elamujaoskond 19962001 Tartu EHA 19962001 TEHAS Põhiülesandeks on talle kinnistatud munitsipaal elamufondi tehnilise ekspluatatsiooni, remondi, territooriumide sanitaar- ja heakorra tööde korraldamine. Tartu linna elamujaoskonna põhikiri nr 8, kinnitatud Tartu Linnavalitsuse elamumajanduse osakonna juhataja poolt. Elamujaoskond on registreeritud Eesti Riiklikus ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registris ning talle on antud registreerimisnumber. (1990) Elamujaoskond on Tartu linna munitsipaal elamufondi majandamise ja haldamise ettevõte.
MAJAVALITSUSED MIS OLI MAJAVALITSUS? iiklik isemajandamise põhimõttel töötav organisatsioon rganiseeriti · Igale majale elamispinnaga üle 3000 m2 või elanikkonnaga üle 500 inimese · 35 majast koosnevale, territoriaalselt naabruses asetsevate majade grupile (20003000 m2) · 1015 majast koosnevate väikeste majade grupile (1500 kuni 2500 m2) MAJAVALITSUSE PÕHIÜLESANDED ema valitsemisel oleva riikliku elamufondi kõigekülgne säilitamine · Majavalduste õige majandamine · Hoonete ja eluruumide plaanipärase, profülaktilise ja kapitaalremondi teostamine · Majavalduste hoidmine nõutavas sanitaarses seisukorras · Korra kehtestamine, et üürnikud suhtuksid majavaldusse kui rahva ühisvarasse · Majaelanike korteri ja elutingimuste parandamine MAJAVALITSEJA
Infrastruktuur Tamsalu vald Elamumajandus: Suurim korterifond on Tamsalu linnas ja Sääse alevikus. Tamsalus on kokku 825 korterit. Sääse korterelamutes on kokku 212 korterit. Korruselamute haldamiseks on loodud Tamsalu linnas 3 ning Porkunis 3 korteriühistut. Suurt osa elamufondi haldab AS Tamsalu Kalor. Jäätmekäitlus : Tamsalu vallas reguleerib prügi käitlemist Tamsalu valla jäätmehoolduseeskiri. Prügiveoteenust osutab valla haldusterritooriumil AS Ragn Sells. Enamus tiheasustuspiirkondade ja ka hajaasustustes olevaid majapidamisi ja ettevõtteid on liitunud tsentraalse prügiveosüsteemiga. Tamsalu linnas on suuremate kortermajade juurde loodud võimalus jäätmete liigiti kogumiseks - paber, papp ning segapakend. Segapakendi
o Kesk-alamdevoni-siluri veekompleksi põhjavee Rn-222 sisaldus väike : 2,52 21,33 Bq/l ; o Keskdevoni veekompleksi põhjavee Rn-222 sisaldus väike: 7,8 23,91 Bq/l. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis kasutatav põhjavesi on loodusliku radionukliidisisalduse poolest valdavalt ohutu. [8, lk8] 4 Radoonist Eesti elamutes Aastail 1998-2001 viis Eesti Kiirguskeskus koostöös Rootsi Kiirguskaitse Instituudiga, läbi kogu Eesti elamufondi hõlmava siseõhu radooni uuringu. Mõõtmised toimusid ühepereelamutes ja kortermajade alumistel korrusel andmaks representatiivset ülevaadet radoonitasemest elamutes. Tulemused saadi 515 maja kohta. Selle tulemusel arvutati Eesti elamufondi keskmiseks radoonisisalduseks 60 Bq/m³. Valdade keskmised tasemed on esitatud kaardil. [LISA 6] Enamustes maakondades saadi elamute mõõtmisel ehitus ja planeerimisnormis EPN 12.2
Kortermajadel kasvatakse puid ja teisi taimi (Itaalia, Austria). Park-katus (Lissabon). Toidu kasvatamine kortermajade seintel (horisontaalselt ja vertikaalselt). Kivilinna ja roheluse integreeritus (äärekivid puuduvad ehk käia võib igal pool). Green building systems- linna ehitiste süsteem, mille ehitamise süsteemid/põhimõtted peaksid olema rohelised. Green building sites- maastik/territoorium peaks olema roheline/mitmekesine. 3. Madal-tihe hoonestus. Elamute tüübid. Elamufondi odavamaks planeerimine. Aedlinnad. Kooselamurajoonid. * Loetle individuaal (Single Unit Detached)- ja korterelamule (Mid-Rise) lisaks veel elamutüüpe. • Minikortermaja ehk kitsas ridaelamuboks • Luksuslik lai ridaelamuboks (Townhouse) • Ridaelamuboksi peal on veel teine eraldi juurdepääsuga ridaelamuboks (Duplex townhouse) • Hoovkvartal ehk ühise krundi/hoovi peal on mitu individuaalelamut
määratleb ära valdkonna/organisatsiooni olemuse ja edasised arengusuundumused. Poliitika on mingi valdkonna põhiprintsiibid, enamikul juhtudest kirjalikult fikseeritud. Eluase on ühe või mitme leibkonna aastaringseks majutamiseks sobiv eluruum või osa eluruumist. Sotsiaalses mõttes on eluase samastatav koduga. Eluasemepoliitika on abinõude kompleks, mis mõjutab eluaseme kvaliteeti, kvantiteeti, hinda, omandust ning kontrolli elamufondi üle Eluasemestrateegiad Eestis: Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010 (ei kehtestatud); Eesti elamumajanduse arengukava 2003-2008 (hetkel rakendamisel), Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2007-2013 (välja töötamisel) Eluasemefond, elamufond -.ka kinnisvarafond, - reaalselt käsitletav kogum eluasemeid, mille haldust, pakkumist ja nõudlust reguleerib eluasemepoliitika. Omandireform/denatsionaliseerimine kitsamas tähenduses: Eestis eluruumide
lastetöö keelamine; haigestumiste ärahoidmisele ja vähendamisele ning kodanike pikaajalise aktiivse elu tagamisele suunatud teadusliku uurimistöö arendamine. Kliinikute, polikliinikute, haiglate, sanatooriumide ja teiste raviasutuste võrgustik; Kõik teenused olid patsiendile tasuta (s.h hambaravi); Arstide ülekoormatus ja tervishoiu alarahastamine; Eluasemepoliitika Eesti NSV kodanikel on õigus eluasemele. Selle õiguse tagavad riikliku ja ühiskondliku elamufondi arendamine ja kaitse, kooperatiiv- ja individuaalelamuehitusele kaasaaitamine, heakorrastatud elamute ehitamise programmi täitmist mööda antava elamispinna õiglane jaotamine ühiskondliku kontrolli all, samuti madal korteriüür ja väike tasu kommunaalteenuste eest. Eesti NSV kodanikud peavad säästvalt suhtuma neile antud eluruumidesse. Pikad ootejärjekorrad; Sotsiaalne ebaõiglus eluasemete jaotamisel ,,teened" jaotamise aluseks; Teenuste ja elamufondi nigel kvaliteet;
arenenud riike haaranud „teisel demograafilisel üleminekul“ , mis kujutab endast uusi perekonna suhteid , vähemaid ja hilisemaid abielusid , sündide kahanemist, rahvastiku vananemist , väiksemaid majapidamisi jne. Sellel on võimas transformeeriv mõju siselinnale- mitmekesistab ja taastihendab siselinna sotsiaalmaastikke ning loob kildudeks purunenudlinliku vormi. Uute elanike sissevooluga kaasneb või juba eelnes selle elamufondi värskendamine ja elukeskkonna parandamine. Mõnedes kohtades siselinna taastärkamine asendab eeslinnastumist kui peamist arengusuunda, teistes aga on arenenud kui samalaadne protsess käimasoleva eeslinnastumise kõrval. Champion (2001) näeb siselinna taaselustamisepõhjustena ka valitsuse tegevust ja turujõudusid. Valitsuse tegevus mängib tihti isegi põhirolli ,julgustades ja aidates kaasa sellele protsessile. Valitsus on seotud linnakeskuse
survet riigieelarvele või surunud alla eraüürisektori potentsiaalset arengut. Kiired reformijad riigid, kus domineeris riiklik elamufond (Eesti, Leedu) Kõhklejad Rumeenia, Bulgaaria mitte väga suure ühiskondliku elamusektoriga, kõhklusi ja vastuolusid tekitas eelkõige denatsionaliseerimine. Paraku on kõhklemine neis riikides toonud kaasa suurimad sotsiaalsed probleemid (investeeringute tegemise takerdumine olemasolevasse elamufondi, kodutus jms). Samas ei katkenud neis riikides uusehitus sellisel drastilisel moel, nagu Eestis, Leedus jm ERASTAMINE IDA-EUROOPAS Avalik üürisektor Avalik üürisektor Erastamise % enne 1990.a. % peale 2000.a. % Eesti 61,0 5,2 91,5 Bulgaaria 6,6 3,0 54,5 Horvaatia 24,0 2,9 87,9
korrusmaja alumise korruse korteris 78 Bq/m³. Üle 400 Bq/m³ oli radoonitase 1% elamutest, suurim mõõtmistulemus 1040 Bq/m³. Umbes 70% Eesti elanikest elab kortermajades. Eeldades, et korterites, mis asuvad korrusmajade ülemistel korrustelbon keskmiseks radoonisisalduseks 30 Bq/m³ ja, et selliseid kortereid on 70%, saame kortermaja keskmiseks radoonitasemeks 44 Bq/m³. Siit edasi arvutame kogu Eesti elamufondi keskmineks radoonisisalduseks 60 Bq/m³.[ 6 ] Valdade keskmised tasemed on esitatud antud peatüki lõpus oleval kaardil. [ vt. Joonis 2 ] Nüüdseks on radooni leviku piiramist hakatud võtma suurema tõsidusega ja juba vundamendi ehituse käigus likvideeritakse radoonilevikuid soodustavaid piirkondi torustikke ja ventilatsioonidega. Vastavalt EVS 840:2003 "Sisekliima " peab hoonete elu-, puhke- ja tööruumides aastakeskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m³. [ 6 ]
Rahva ümberpaigutamisega vähemasustatud paikadesse suudeti seda probleemi vältida. (Dieleman et al., 1999) Alates 1980-ndatest sai selline kompaktne linnaareng Hollandi territoriaalplaneeringu nurgakiviks, millel olid omad kindlad eeldused: strateegilise planeerimise traditsioon omavalitsuste rahastussüsteem sotsiaalmajade massitootmine maapoliitika (land policy). (Dieleman, 1996) Üheks Hollandi linnaplaneerimise omapäraks on elamufondi loomine. Nimelt rajatakse valmis teatud hulk sotsiaalkortereid, et neid vajaduse korral hättasattunud inimestele jagada. Kogu Hollandi linnaplaneerimise kokkuvõtteks võib väita, et täielikku hinnangut kompaktse linnaplaneeringu edukusele anda ei saa. Hollandi Randstadis pole toimunud tohutut linnade laialivalgumist. Samas aga on kesklinnad kaotanud tööjõudu ja töökohti, kuid SKT ning elamufond pole absoluutarvudes vähenenud. (Dieleman et al., 1999) Joonis 3
taastamist ja kahju hüvitamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. 19. Kinnisvara omanike jaotumine tulenevalt huvidest ja vara kasutusotstarbest: Omanik võib olla füüsiline või juriidiline isik. Eesmärkide järgi: *omanikuks saamine läbi kodu loomise *äriplaanist tulenevalt vajalike hoonete hankimine. Tulenevalt huvidest oma kinnisvarasse: *omatarbeomanikud- need, kes üheaegselt on kinnisvara omanikud kui ka sama kinnisvara kasutajad (elamufondi omanikud, tootmis- ja teenindusettevõtted, ühiskonnas avalikke funktsioone täitvad asutused- haiglad, koolid, kirikud, valitsused jne) *vahendajad- need, kes on teinud teadliku otsuse saada äritulu neile kuuluvalt omandilt - teadlikult tegeletakse nende omandis oleva vara kasutusõiguse müügiga (üürimine, rentimine). Sellisteks hooneteks on nt. büroohooned, tootmisotstarbelised hallid, korterelamud. 20.
valduse taastamist ja kahju hüvitamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. 19. Kinnisvara omanike jaotumine tulenevalt huvidest ja vara kasutusotstarbest: Omanik võib olla füüsiline või juriidiline isik. Eesmärkide järgi: *omanikuks saamine läbi kodu loomise *äriplaanist tulenevalt vajalike hoonete hankimine. Tulenevalt huvidest oma kinnisvarasse: *omatarbeomanikud- need, kes üheaegselt on kinnisvara omanikud kui ka sama kinnisvara kasutajad (elamufondi omanikud, tootmis- ja teenindusettevõtted, ühiskonnas avalikke funktsioone täitvad asutused- haiglad, koolid, kirikud, valitsused jne) *vahendajad- need, kes on teinud teadliku otsuse saada äritulu neile kuuluvalt omandilt - teadlikult tegeletakse nende omandis oleva vara kasutusõiguse müügiga (üürimine, rentimine). Sellisteks hooneteks on nt. büroohooned, tootmisotstarbelised hallid, korterelamud. 20. Korporatiivsed kinnisvara omanikud, partnerlus-põhimõtted kinnisvara
üleminekuriikidega. Eluasemepoliitika põhimõisted. Eluase on osa normaalse ühiskonna liikme inimõigustest ja neid, kes ei ole suutelised seda turutingimustes enesele kindlustama, tuleks selles abistada. Eluase on keerukas majanduslik kaup, mida eristab tavalistest kaupadest: 1. Vastupidavus, püsivus – et eluaseme kui kapitalimahutuse eluiga on tavaliselt väga pikk, siis on eluaseme juures oluline silmas pidada, et tegemist on ühtaegu nii ”elamufondi” kui ka ”eluasemeteenusega”; 2. Heterogeensus – sama hinnaga elamud võivad erineda suuruse, vanuse, arhitektuurilise ilme, asukoha, asumi kvaliteedi ja selle maksumuse mudeli ning kohaliku omavalitsuse poolt pakutavate teenuste ja kehtestatud maksude poolest; 3. Ruumiline fikseeritus – oluline on eristada elamu omadusi ja asumi iseloomu, kus elamu asub. Põhiliselt peetakse oluliseks
aastas). Tingituna hüppelisest eluruumide ehitamise kasvust kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel aastatel, kasvab järgmisel kümnendil vajadus rekonstrueerimise järele kordades (aastatel 2010 2014 hinnanguliselt üle 8 000 korteri ehk üle 350 000 m 2 aastas). Järgmistel kümnenditel veelgi enam. Arvestades ülaltoodut tuleb tänastel eluaseme omanikel ja valdajatel seda suuremat tähelepanu pöörata olemasoleva elamufondi säilitamisele-rekonstrueerimisele ja energia- säästlikumaks muutmisele. 8 ELUASE NÕUAB HOOLT ÜLDIST Eesti elamufondist moodustavad elamispinna järgi peaaegu 1/3 väikeelamud ja 2/3 paljukorruselised korterelamud. Tehtud uuringute alusel on väikeelamute keskmine vanus rohkem kui 50 aastat, suurpaneelelamutel keskmiselt 30 aastat. Muude korruselamute vanus kõigub väga suurtes piirides. Nii on suurel osal Pelgulinnas, Kalamajas, Kassisabas, Koplis ja
neist kahele (Lurichi 1 ja Ääsitehnika 7a) müüb AS Tamsalu Kalor soojust. Sellest tulenevalt arveldab AS Tamsalu Kalor enamus korteriomanikega otse, mille tõttu on korterelamute seinte ja uste soojustuse organiseerimine ja renoveerimistööde tegemine raskendatud. Korterite erastamata jätmine on tingitud 1992. aasta omandireformi käigus korteriomanike poolt tehtud otsusest. AS-i Tamsalu Kalor poolt on kehtestatud elamufondi haldustasuks 0,30 eurot/m 2, see on püsiv suurus, mille kehtestab Tamsalu vald vastavalt ettevõtte taotlusele. Haldustasu sõltub korteri pinna suurusest ning see on kõikides kortermajades ühesuurune.100 Halduskulu sisaldab endast järgmist:101 Prügiveo organiseerimine; Territooriumi korrashoid (muruniitmine, lumekoristus jne); Trepikodade remonditööd; Avarii- ja hooldustööd (soojussõlmedele, vee- ja kanalisatsioonitorustikele,
riigieelarvele või surunud alla eraüürisektori potentsiaalset arengut. Kiired reformijad – riigid, kus domineeris riiklik elamufond (Eesti, Leedu) Kõhklejad – Rumeenia, Bulgaaria – mitte väga suure ühiskondliku elamusektoriga, kõhklusi ja vastuolusid tekitas eelkõige denatsionaliseerimine. Paraku on kõhklemine neis riikides toonud kaasa suurimad sotsiaalsed probleemid (investeeringute tegemise takerdumine olemasolevasse elamufondi, kodutus jms). Samas ei katkenud neis riikides uusehitus sellisel drastilisel moel, nagu Eestis, Leedus jm Tulemused: Eluasemeturu tekkimine Elamistingimuste paranemine (1989.a. leibkondade arv 5% suurem eluruumide arvust, 2000.a. eluruumide arv 5% suurem leibkondade arvust, 2011.a. eluruumide arv 11% suurem leibkondade arvust) Eluruumide heakorra tõus (mugavuste kasv) Riigieelarve vabastamine elamuehituse- ja üürisubsiidiumitest
Rootsis oli pikka aega nõue (BBR BFS 1998:38), et hoonete välispiirded peavad olema nii õhutihedad, et keskmine õhuleke 50 Pa õhurõhu erinevuse juures ei ületaks elamute puhul 0,8 l/(s·m2) (2,9 m3/(h·m2)) ja muudel hoonetel 1,6 l/(s·m2) (5,8 m3/(h·m2)). Energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamisega kaotasid kehtivuse spetsiifilised nõuded hoonepiiretele, kui energiatõhususe miinimumnõuete tagamiseks ehitatakse hoonepiirded õhupidavaks. Kanada elamufondi energiatõhususe parandamise programmi R-2000 (NRCan 2004) järgi peab olema tagatud hoonepiirete õhupidavus n50 < 1,5 h-1 ja õhulekke pindala 10 Pa juures ei tohi ületada 0.7 cm2/m2. Saksamaal (DIN 4108-7:2001- 08) on nõue, et loomuliku ventilatsiooniga hoonete õhuvahetuskordsus n50 peab olema <3 h-1 ja mehaanilise ventilatsiooniga hoonete õhuvahetuskordsus n50 < 1,5 h-1; passiivmajade (Passivhaus, Minenergie®) õhupidavuse nõue on n50 < 0,6 h-1. Norras
annaabi.ee 
