Selgroogsetel loomadel (sealhulgas inimesel) paikneb haistmiselund koos vastavate rakkudega ninaõõne epiteelis. Selgrootutel paiknevad haisterakud enamasti vastavates haistmisorganites (lülijalgsetel antennides) või kehas hajusalt. Imetajates detekeerivad haistmisretseptorrakud haistmisstiimuleid läbi OR perekonda kuuluvate G-valguga seotud retseptorvalkude. Haistmisretseptorgeene on loomadel reeglina sadu, kusjuures üks haistmisretseptorrakk ekspresseerib reeglina ainult ühte kindlat tüüpi haistmisretseptorgeeni. Maitsemeel Maitsmine ehk maitsemeel (inglise keeles taste või gustation) on kemosensoorne meel, mille eesmärgiks on hinnata lahustunud ainete teatud omadusi sealhulgas toitainete ning kahjulike ainete sisaldust[8]. Maitsemeel on eelkõige oluline ainete söögi- ja joogikõlbulikkuse hindamisel. Tänapäeval tuntakse imetajatel viite erinevat maitseaistingut: magus, kibe, soolane, hapu ja umami maitse
Karvafolliikuli teke on äärmiselt keeruline sündmus, teatakse kümnete geenide rolli karvafolliikuli moodustumises. Karvatüviku moodustumine · Esimene signaal tuleb arvatavasti pärisnahalt, mis ütleb epidermisele, et see looks sideme. Epidermise teatud piirkonna rakud vohavad ja moodustavad lokaalsed paksendid (plakoodid) epidermises. Siin võib signaal tulla TGF-b molekulidelt. Epidermis pakseneb neis piirkondades ja ekspresseerib teatud kleepuvaid molekule nagu NCAM. Neil kleepuvatel molekulidel arvatakse olevat roll lahutamaks oletatavaid foliikulrakke allesjäänud epidermise rakkudest. · Seejärel epidermise plakoodid vastavad, saates mesenhüümi rakkudesse teate, et nad koonduksid epidermise plakoodide alla. Arvatakse, et see signaal on parakriinsete faktorite seeria, mis sisaldab fibroblasti kasvufaktoreid, Sonic hedgehog'i ja BMP2-e.
Vists endoderm on oluline signalisatsioonikeskus embrüo edasises arengus. -jaguneb : embrüo distaalses osas distaalseks vistseraalseks endodermis (DVE) millele järgneb DVE rakkude ümberpaiknemine anterioorsesse poolde ja formeerumine anterioorseks vistseraalseks endodermis (AVE) AVE on embrüo signaliseerimise keskus, mis on vajalik anterioorse-posterioorse telje moodustamiseks ja embrüo anterioorsete struktuuride kujunemiseks; ekspresseerib mitmeid antagoniste. Endoderm on vajalik ürgsoole tekkeks, millest areneb 2 torujat organsüsteemi: seede- ja hingamiselundkond. · Ürgsool (ees-, kesk- ja tagasool; oraalplaat, Rathke tasku) Inimese näitel: esmalt tekib ürgsool, mis seejärel spetsialiseerub ees-, kesk- ja tagasoole piirkonnaks. Kesksool on ühenduses rebukotiga. Eessoole eesmine osa on blokeeritud ektodermaalse plaadiga oraalplaadiga ehk stomodeumiga (suuava tekkeks see lõheneb)
Dendriitrakud viivad antigeeni nakkuskohast perifeersetesse lümfoidorganitesse, kus aktiveeritakse B ja T rakud. Perifeersetes lümfoidorganites on 3 arengustaadiumis lümfotsüüdid: naiivsed rakud, efektorrakud, mälurakud. Omandatud immuunsus jaguneb 2: * humoraalne – antikehad. Antikehad märgistavad võõrpatogeeni ära. Tunneb ära epitoobi. IgG isotüübid on A, G, E, D, M. Tsütokiinid mõjutavad, milline neist tekib. Esmalt on B rakul (naiivsel) ekspresseerib nii IgM kui IgD. Toimub isotüübi vahetus – muutub IgE, IgA või IgG. IgG – veres IgA – limaskestades, sooled, hingamisteed IgM – aktiveerib komplemendi. Hävitab patogeene, kui pole piisavalt IgG. Nt. kui antigeen satub limaskesta – IgA, kui satub siiski läbi limaskesta – IgG. * rakuline – tsütotoksilised T lümfotsüüdid (retseptor CD8). Viirus siseneb keharakku, viirusvalkude süntees, viirusvalgud jupitatakse, viiakse MHC I raku pinnale
Moodustavad lümfifolliikuleid, mille aktivatsioonil arenevad folliikuli keskel heledamalt värvuvad idutsentrid blastrakud, millest üks osa moodustab mälurakud ja teine osa transformeerub immuunglobuliine sünteesivateks plasmarakkudeks. B-lümfotsüüdi pinnal on IgM pinnaantigeen, mis määrab pinnaretseptori. Sellele lisaks ekspresseeruvad pinnal veel CD19, CD20 ja CD21 molekulid. Küpse B raku pinnal on retseptoriteks membraan seotud antikehad. Ekspresseerib veel teisi molekule membraanile: B220- sageli kasutatakse B-raku pinnamarkerina, ei ole unikaalne. CD40 reageerib TH pinnal oleva CD40-ga. MHCII molekulid lubavad B-rakul antigeeni esitleda. CDR 1 ja CDR2 on retseptorid komplemendi valkude jaoks. B7-1 ja B7-2 on retseptoriteks TH jaoks. Puhkab B-rakk on väike. Antigeeni poolt aktiveeritud B rakk läbib rakutsükli. T-lümfotsüüdid on saanud oma nime tüünuse järgi, kus nad küpsevad. Moodustavad 60-70% perifeerse vere lümfotsüütidest
Aktiivset proliferatsiooni aitavad stimuleerida mitte lümfoidsed tüümuserakud, mis sekreteerivad tsütokiini. ja ahelate geenide ümberkorraldused, on vajalik RAG-1 ja RAG-2 valkude aktiivsust. Pärast proliferatsiooni, pääsevad rakud edasi tüümuse korteksisse. Seal interakteeruvad nad tüümuse struuma rakkudega, makrofaagid ja dendriitrakud ekspresseerivad MHC I ja MHC II molekule oma rakkude pinnal, aitavad läbi viia selektsiooni. Selles punktis arenev tümotsüüt ekspresseerib nii CD8 kui ka CD4 retseptorit, kui ka alfa, beeta TCR. Kui retseptor tunneb tüümuse raku pinnal ära MHCI molekuli, siis ta saab omale ellujäämise ja sobivus signaali. Rakud lõpetavad CD4 ekspresseerimise ja jäävad ekspresseerima CD8. Tümotsüüdid, mis omavad ellüjäämissignaali võivad minna edasi positiivsesse selektsiooni. Kui tümotsüüt tunneb ära MHCII molekuli, saab ta samuti ellujäämise signaali ja lõpetab CD4 ekspresseerimise ja järkab CD8 ekspresseerimist.
Mõjutavad platsenta ja loote arengut. Raseduse esimeses trimestris on vähem imprinditud geene kui küpses platsentas, seega on imprinting ajas muutuv nähtus. See on oluline platsenta kasvus, arengus ja toitainete transpordis. Kaarel Krjutškov 1. Millised on FACSi eelised võrreldes käsitsi pipeteerimise ees, kui uuritakse transkriptoomi ühe raku tasandil? FACSi eelistatakse, kui on vaja väga kõrge kvaliteeti saavutada puhastamisel, kui rakk ekspresseerib väga madalal tasemel uuritavat markerit. 2. Miks kasutatakse UMI-t ning ankurdatud polü-T praimerit? UMI – unique molecular identifier – märgistatud järjestus ja 5’ positsioon mRNAl moodustavad UMI. Ehk UMId märgistavad transkriptid ning võimaldab neid kvantitatiivselt detekteerida. polüT praimereid kasutatakse polüadenüleeritud mRNA pöördtranskriptsiooniks ja cDNA sünteesiks. Sünteesitud cDNA 3’
Editing on protsess, mille tagajärjel muudetakse pre-mRNA järjestust, st küpse mRNA järjestus erineb vastavast genoomsest järjestusest. RNA editing on väga levinud ainuraksete ja taimede mitokondrite ning ka kloroplastide mRNAde puhul, kõrgemates eukarüootides suhteliselt harv nähtus. Editing'ga kaasneb enamasti suur valgu funktsionaalne muutus. Imetajateln ntks apoB mRNA, mis kodeerib kahte alternatiivset seerumivalku apoB-100, mida ekspresseerivad maksarakud, ja apoB48, mida ekspresseerib sooleepiteel. C nukleotiid positsioonis 6666 konverteeritakse deaminiinimise tagajärjel U-ks. See muutus toimub ainult soole rakkudes ja CAA koodon muutub UAA-ks (stop koodon), sellest ka poole lühem valk. Nukleotiidide lisandumist või deletsiooni katalüüsib editosoom, deamineerimist deaimanaasid. 44. RNA-sõltuv vaigistamine. siRNA, miRNA. RISC kompleks. RNA interferents indutseerib mRNAde lagundamist. Vaigistamiseks kasutatav kaksikahelaline RNA
distaalse vistseraalse endodermi (DVE) rakke, millest kujunevad A-P telje väljakujunemisega anterioorse vistseraalse endodermi (AVE) rakud. Posterioorsele poolele tekib ürgjutt. AVE paikneb tulevases anterioorses piirkonnas, sekreteerib ürgjuti toodetule antagonistlike signaalmolekule, mis koos epiblastiga juhivad peapoolset embrüo arengut. Ürgjutt paikneb embrüo posterioorses piirkonnas (vastu AVE) ja ekspresseerib Nodal, Wnt3, Brachyury, Fgf8. Vasak-parem kehatelje kujunemiseks sõlme rakud produtseerivad posterioorsele-ventraalsele pinnale spetsiifilised ripsmed, mille päripäeva toimuv kooniline rotatsioon tekitab vasakule poole suunatud vedeliku voolu sõlme õõnsuses. Vasakpoolne vedeliku vool transpordib NVP sõlme vasakusse poolde, kus nad fragmenteeruvad ja väljutavad oma sisu sõlme vasakusse poolde. Vasakus pooles
EMT ja migreerudes läbi ürgjuti Anterioorse (eesmise) – posterioorse (tagumise) kehatelje kujunemine (hiire näitel): DVE/AVE vs. ürgjutt. - DVE - distaalne vistseraalne endoderm, AVE - anterioorne vistseraalne endoderm AVE paikneb tulevases anterioorses piirkonnas sekreteerides signaalmolekule Cerebrus, Lefty1, Dkk1 - koos epiblastiga juhivad need peapoolset embrüo arengut Ürgjutt paikneb embrüo posterioorses piirkonnas (AVE vastas), ekspresseerib teisi signaalmolekule (Nodal, Wnt3, Brachyury, Fgf8) imetajat eristab kohastumine arenguks ema organismis - toimub platsenta teke. Ema ja loote vaheliste seoste korrastamiseks on imetajal arenenud väga keerukas hormonaalne reaktsioon. Ovuleerunud munarakk viljastub munajuha ampullaarosas. Lõigustumine on algusest peale asünkroonne ja väga aeglane. Embrüo liigub piki munajuha lõigustumise ajal emaka suunas ja
on protsess, mille tagajärjel muudetakse pre-mRNA järjestust, st küpse mRNA järjestus erineb vastavast genoomsest järjestusest. Mis ensüümid katalüüsivad protsessi RNA editing? Deaminaasid, ADARid. Kuidas nimetatud regulatsioonivorm muudab valku? Aminorühma eemaldamine nukleotiidilt muudab koodonit, mille tulemusena võib muutuda ka sünteesitav valk. Too näiteid. apoB mRNA kodeerib kahte alternatiivset seerumvalku apoB-100, mida ekspresseerivad maksarakud ja apoB-48, mida ekspresseerib sooleepiteel. Kahe apoB-tüübi rakutüüp-spetsiifiline ekspressioon on apoB pre-mRNA editingi tagajärg. Nukleotiid positsioonis 6666, s.o. C, konverteeritakse deamiinimise tagajärjel U-ks. See muutus, mis toimub vaid soolerakkudes, muudab CAA koodoni UAA poolt kodeeritud stopp-koodoniks ning lõpeb poole lühema valgu apoB-48 sünteesiga. See on C-U editing, on ka A-I editing. 4. Mis on peamine erinevus prokarüootse ja eukarüootse mRNA vahel? Paljud
mille füüsikalis-keemilised omadused pidevalt muutuvad. Bakterid reageerivad keskkonna muutustele väga kiiresti ja täpselt, muutes struktuurivalkude, transportvalkude, toksiinide, ensüümide jms ekspressioonimustrit keskkonnatingimustele vastavaks. Näiteks E. coli ei sünteesi kolonisatsiooniks olulisi piilisid, kui bakter elab planktiliselt. Vibrio cholerae sünteesib kooleratoksiini (põhjustab kõhulahtisust) ainult siis, kui elab inimese soolestikus. Bacillus subtilis ekspresseerib trüptofaani biosünteesi geene ainult siis, kui keskkonnas on liiga vähe trüptofaani. Kui E. coli panna kasvama söötmele, mis sisaldab nii glükoosi kui laktoosi, siis bakter tarvitab esmalt glükoosi, kui energiarikkamat süsinikuallikat ja alles seejärel laktoosi. Metabolism on mikroorganismide elu keskpunkt, sest metabolismi abil suudavad mikroorganismid tagada endale raku koostisosad ning energia koostisosade ehitamiseks. Vaatamata sellele, et mikroorganismid elavad väga
G1 - cdK4 - Cyclin D; S – cdK2 - Cyclin E; G2 – cdK2 - Cyclin A; M – cdK1 - Cyclin B. Mitte ainult positiivne kontroll olemas: p21 valk seostub CDK(1,2,3,4,6) valguga ja inaktiveerib ta. Nt DNA kahjustuste korral p53 onkovalk aktiveerub ning p21 sünteesitakse piisavalt, et blokeerida ülemineku järgmisse faasi. 6. Valk p21 kui universaalne inhibiitorvalk. Tema sünteesi regulatsioon ( kuidas p53 valk mõjutab seda ekspressiooni). Aktiivne p53 onkovalk seostub p21 geenile ning ekspresseerib ta. Seejärel sünteesitakse p21 geeni pealt p21 valke, mis on rakutsükli peatajaks. P21 seostub CDK1, CDK2, CDK3, CDK4 ja CDK6 - ga ning inaktiveerib neid. Tulemusena on see, on rakk ei saa üle minna järgmisesse tsüklisse. See toimub, et ära hoida vigase raku funktsioneerimine. 7. Tuumori supressorvalk p53 ja tema funktsioon rakutsüklis DNA kahjustus indutseerib kasvaja supressorgeeni p53 aktivatsiooni, see omakorda geenide BAX ja BAK valkude ekspressiooni
Ehkki ka viimasel juhul võib sellega kaasneda suuri funktsionaalseid muutusi. Osaliselt puhastatud ensüümi, mis viib läbi C6666 deaminatsiooni U-ks, uuringud näitavad, et see tunneb ära ja sisestab 26 nukleotiidise RNA apoB primaarse transkripti C6666 ümbritseva ala järjestusse. Imetajatel esineva RNA editing'i üheks näiteks on apoB mRNA, mis kodeerib kahte alternatiivset seerumivalku apoB-100, mida ekspresseerivad maksarakud, ja apoB48, mida ekspresseerib sooleepiteel. apoB-48 vastab apoB-100 N-terminaalsele osale. Mõlemad valgud on suure lipiidse valkkompleksi komponendid ning osalevad veres lipiidide transpordis. Samas vaid need kompleksid, mis sisaldavad apoB-100 valke, osalevad kolesterooli transpordis teistesse keharakkudesse. Kahe apoB tüübi rakutüüpspetsiifiline ekspression on apoB pre-mRNA editing'i tagajärg. Nukleotiid positsioonis 6666, s.o C konverteeritakse deamiinimise tagajärjel U-ks. See
Põhimõtteliselt kõik somaatilised rakud ekspresseerivad I klassi proteiine ja on võimelised esitlema endogeenseid antigeene CD8 T rakkudele. Vähesed rakud suudavad ekspresseerida II klassi proteiine CD4 T-helperitele ja on väga olulised kõikides immuunvastustes (professionaalsed). Need on makrofaagid, B lümfotsüüdid ja dendriitrakud. APC-rakud esinevad veres, põrnas, lümfisõlmedes, lümfifolliikulites, kudedes, organites ja nahas. Makrofaagid. Enamik makrofaagitüüpe ekspresseerib II klassi proteiine ja ekspressioon suureneb, kui makrofaag on aktiveerunud. Makrofaagid on laialt levinud nii lümfoid- kui ka mittelümfoidkudedes ja on eriti olulised partikulaarsete immunogeenide nagu bakterite antigeenide esitlemisel. B lümfotsüüdid. Kuigi neil ei ole märkimisväärset fagotsütootilist aktiivsust, on nad võimelised väikeseid molekulaarseid antigeene tabama, protsessima ja esitlema T helperitele. Nad esitlevad eriti efektiivselt antigeene, mis
annaabi.ee 
