Sügava sisehingamise järel kontraheeruvad kõhulihased, kõhuõõne rõhu tõus, maosisaldise väljalükkamine Keskus piklikus ajus Tavaline koeral ja kassil Hobusel, rebasel raskendatud 11. Seede peensooles: protsessid ja seedenõred. Peensool - keemiline seede ja imendumine Seedenõred: Sapp Pankrease nõre 12. Pankreasenõre koostis ja sekretsiooni regulatsioon. Pankreasenõre toimub peensooles, see on keemiline seede. Pankreas on nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre Langerhansi saared endokriinne osa (insuliin, glükagoon, somatostatiin) Sagaratena paiknevad suured näärmerakud eksokriinne osa - toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse) Nõre: Seedeensüümid: -- proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enteropeptidaasi toimel, karboksüpeptidaasid)
Maokeha-suurem osa maost. Maokuluti-mao, peensoole piir. Mao sein-piki-, ring- ja põikilihaskiht. Maks-asub parema roide all, nääre, mis toodab sappi. Sisemine pind-parem ja vasak sapitaalvagu, ühendav ristvagu. Vaod jag parem ja vasak sagar, ruutsagar, sabasagar. Sapipõis-ühismaksajuha väljasopistus. Põhi ulatub maksa alumise serva alt välja, kael kitseneb sapipõiejuhadeks. Kõhunääre e pankreas-piklik sagarikulise ehitusega elund, millel on ekso- kui endokriinnäärme funktsioon. Eksokriinne osa produsteerib seedeensüüme sisaldavat sisaldavat kõhunäärmenõret, mis kaksteistsõrmikusse jõudes, osaleb seedeprotsessis. Endokriinne osa toodab hormoone ja eritab neid verre. Peensool-jag kaksteistsõrmikuks, tühi-ja niudesooleks. Kaksteistsõrmikusse suubuvad läbi ühise ava peensoole ühissapijuha. Kinnisti kaudu suunduvad peensoolde veresooned ja närvid. Peensoole limaskest sisaldab näärmerakke, mis toodavad ensüüme, lima sisaldavat soolenõret.
Epidermis, dermis, nahaalune kude. Karv. Basaalmembraan, karvasibul, rasunääre, higinäärme juha, higinääre, veresooned (kapillaarid), rasvarakud (rasvkude), neuronid (dentriidid), närvilõpmed. 1.Rasunääre (eksokriinne nääre) Epidermis ehk marrasnahk, näärmeepiteel 2.Pärisnaha kiht, higinääre (eksokriine nääre) näärmeepiteel 3.Alusnaha kiht, sidekude, rasvarakud. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud (10p). Suur aju (närvikude) Närvikoe rakud on neuronid.
17. HARKNÄÄRE; ÜL: e. TÜÜMUS Sünnimomendil kaalub10-12 g.; tema kaal suureneb puberteedi eas; sellest peale hakkab aga taandarenema ning kaalub 3-6 g täiskasvanul. ÜL: produtseerib hormoone tümosiini ja tümopoetiini; seal muudetakse lümfotsüüdid T- lümfotsüütideks, mis on võimelised hävitama organismi sattunud mikroobe või antigeene. 18. PANKREAS. e KÕHUNÄÄRE; HORMOONID; ÜL: Kõhunäärmel on nii ekso- kui endokriinnäärme funktsioon. Eksokriinne osa produtseerib seedeensüüme sisaldavadt kõhunääret, mis osaleb seedeprotsessis; endokriinne funktsioon seisneb hormoonide tootmises ja verre eritamises. INSULIIN: B rakud produtseerivad; kiirendab glükoosi transporti rakkudesseja intensiivistab glükoosi oksüdatsiooni. GLÜKAGOON: A rakud produtseerivad; kiirendab maksas glükogeeni lammutamist ja selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb. Oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja. 19. INSULIIN REGULEERIB glükoosi regulatsiooni.
elemendid kujuline keha asub 1. Nimmelüli kõrgusel, saba ulatub põrnaväratini. Elundit läbib kogu ulatuses kõhunäärmejuha, mis avaneb koos ühissapijuhaga kaksteistsõrmikus olevale suurele kaksteistsõrmikunäsale. Kõhunääre koosneb väikestest sagarikest, mille vahel on kohevast sidekoest vaheseinad. Vaheseintes asuvad veresooned ja närvid. Mass 70-80 g Seondumine *eksokriinne funktsioon: produtseerib seedeensüüme sisaldavat kõhunäärmenõret, mis Seedekanaliga kaksteistsõrmikusse jõudes osaleb seedeprotsessis. (toodetakse kõiki ensüüme, mis on seedimiseks vajalikud) *kõhunäärme endokriinne funktsioon seisneb hormoonide tootmises ja verre eritamises. · Joonis lk 118 81. Peensool: Peensoole osad Peensool jaguneb kaksteistsõrmikuks, tühisooleks ja niudesooleks.
Kihid moodustuvad silelihasrakkude kimpude võrgustikust. Eriti tugev on lihaskest sapipõie kaelaosas, kus koos sapijuha lihaskestaga moodustatakse sapipõie sfinkter. Silelihasrakkude kimpude vahel asuvad koheva sidekoe kihid. Adventitsiaalkesta moodustab kiudsidekude, selles on palju elastseid kiude. Kõhunääre - pancreas Sagarikulise ehitusega hallikasroosa või kollaka värvuse, pehme konsistentsiga parenhümatoosne elund, milles on ühendatud nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre. Kõhunäärme eksokriinne osa on seroosne liitnääre, endokriinse osa moodustavad pankrease e Langerhansi saared. Pealt katab elundit õhuke sidekoeline kapsel. Pankreas on suuremõõtmeline nääre, mis on sidekoeliste septidega jaotatud sagarikeks. Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid lõpposasid, mida nimetatakse aatsinusteks. Väliselt meenutab aatsinus 100-150 µm suurust kotikest, mille moodustavad suured sekretoorsed pankreotsüüdid, aatsinuserakud
Sapi pääsemise takistusel soolde (erinevad põhjused) halveneb rasvade ja rasvlahustuvate vitamiinide (vit-K) imendumine sümptomid Söögikordadel erituv sapp sapipõiest ja maksast (st. sapisoolad) stimuleerivad sapi eritumist Sapis on jääkained: sapipigmendid (tekivad bilirubiinist), kolesterool (sapikivid) Sapiteed, sapipõis, 12ss, pankreas Kõhunääre e. pankreas Piklik, 100 g nääre kõhuõõne organite taga Koosneb kahesugustest näärmetest: eksokriinne osa, eritab seedefermente soolde endokriinne osa, eritab insuliini vereringesse Viimajuhade ühinemisel tekib kõhunäärmejuha, mis suubub 12- sõrmiksoolde papilla Vater`s Pankreasenõret (0.5-2.0 l/p) eritub kahte tüüpi rakkudest: - juharakkudest aluseline Na-bikarbonaat, mis neutraliseerib happelist toidukörti - näärmerakkudest toitaineid lõhustuvad ensüümid (trüpsiin ja kümotrüpsiin valgud, amülaas s/v-d, lipaas rasvad, fosfolipaas fosfolipiidid).
Peensoole GI rakud produtseerivad gastriini intestinaalses faasis ja mis soodustab püüloruse kontraktsiooni ehk pärsib toidu üleminekut duodeenumisse. Seega on peensoolel oluline roll seedeprotsessi regulatsioonis, aga ka süsteemsemad toimed, mis realiseeruvad tänu peensoole limaskestast vabanevatele hormoonidele. 8.2. Kõhunäärme välissekretsioon Kõhunäärme välissekretoorne osa produtseerib pankrease nõret, mis osaleb seedeprotsessis. Eksokriinne pankrease nõre sisaldab orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Pankreasenõre tekkekohaks on aatsinuserakud, kus tekivad ensüümid, ning pankreasejuhade epiteelrakud, kust vabanevad ioonid ja vesi. Valke lõhustavad ensüümid toodetakse inaktiivsena, sellega on välditud pankrease iseseedimine. Pankreasenõre pH 7,8...8,4. 8.2.1. Kõhunäärmenõre koostis ja omadused, ensüümide aktivatsioon Pankrease nõre anorgaaniline osa koosneb veest ja ioonidest HCO3-, mis on
- saba ulatub põrna väratini Seina ehitus + limaskesta iseärasused - retroperitoneaalselt - Poolkuukurrud plicae semilunares Funktsioon - Soolenäärmed glandulae intestinales -> rohkesti lima - eksokriinne osa produtseerivaid karikrakke - Üksiklümfifolliikulid kõikjal - columna anales + sinus anales - Ussiripiku limaskestas folliculi lymphatici aggregati - submooskiht rikkalikud veenipõhimikud Lihaskest Lihaskest
Ito rakud on ka vitamiin A varudepooks organismis Klassikalise maksasagariku nurkades sagarikevahelises sidekoes paiknevad maksatriaadid Maksatriaadi moodustavad interlobulaarveen, interlobulaararter ja sagarikevaheline sapijuhake KÕHUNÄÄRE Kõhunääre e pankreas on selgesti väljendunud sagarikulise ehitusega elund, milles on ühendatud nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre, pealt katab elundit õhuke sidekoeline kapsel Kõhunäärme eksokriinne osa on seroosne liitnääre (toodetakse seedeensüüme) Kõhunäärme endokriinne osa moodustab 1-2% elundi mahust (sünteesitakse hormoone) Heledate endokriinrakkude moodustised kõhunäärmes kannavad pankrease e Langerhansi saarte nimetust Ümarad või ovaalsed rakkude kogumid eksokriinsete lõpposade vahel Koosnevad rakkude põrkadest ja nende vahel kulgevatest sinusoidsetest verekapillaaridest
motoorika regulatsioon: Närviregulatsioon Uitnärvi vahendusel kahesugune toime; mao proksimaalses osas lõtvumine (mediaatoriks VIP) ja distaalses osas peristaltika stimulatsioon (mediaatoriks atsetüülkoliin) Humoraalne regulatsioon Gastriin stimuleerib motoorikat Koletsüstokiniin, sekretiin, GIP pidurdavad motoorikat 50) Pakreasenõre koostis ja toime. Pankrease nõre toimub peensooles, see on keemiline seede. Pankreas on nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre Langerhansi saared endokriinne osa (insuliin, glükagoon, somatostatiin) Sagaratena paiknevad suured näärmerakud eksokriinne osa toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse). Eksokriinsete rakkude kogumikud eksotsüteerivad ensüüme sisaldavad graanulid kogumisjuhasse. Pankreasenõre Seedeensüümid: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole
Terves organismis on normaalne soole mikrofloora, kuid haiges organismis on põletikku, kõhulahtisus jne. Gastrokooliline effekt-roojamisvajaduse tekkimine, hommikune tõusmine ja söömine võivad põhjustada sageli jämesoole massperistaltika, mis võib põhjustada roojamisvajadust. 61.Kõhunääre Paiknemine-Kõhunääre asub mao all Endokriinne osa- ehk pankrease aatsinus, eritab pankrease seedenõret Eksokriinne osa- ehk pankrease saar,eritab insuliini ja glükagooni Nõre peamised ensüümid- peptidaasid, lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Amülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikuid. Lipaasid, segunedes sapiga, lagundavad kaksteistsõrmiksooles rasvu. Lagundatud toitained imenduvad peensoole epiteeli kaudu. Kõhunäärme ja maksa talitluse humoraalne regulatsioon-Pankreosümiin tekitab sapipõie kontraktsioone ja intensiivistab kõhunäärme tööd
motoorika regulatsioon: Närviregulatsioon Uitnärvi vahendusel kahesugune toime; mao proksimaalses osas lõtvumine (mediaatoriks VIP) ja distaalses osas peristaltika stimulatsioon (mediaatoriks atsetüülkoliin) Humoraalne regulatsioon Gastriin stimuleerib motoorikat Koletsüstokiniin, sekretiin, GIP pidurdavad motoorikat 50) Pakreasenõre koostis ja toime. Pankrease nõre toimub peensooles, see on keemiline seede. Pankreas on nii eksokriinne (välissekretoorne) kui ka endokriinne (sisesekretoorne) nääre Langerhansi saared endokriinne osa (insuliin, glükagoon, somatostatiin) Sagaratena paiknevad suured näärmerakud eksokriinne osa toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse). Eksokriinsete rakkude kogumikud eksotsüteerivad ensüüme sisaldavad graanulid kogumisjuhasse. Pankreasenõre Seedeensüümid: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena
kestval olukorral võib in surra. KÕHUNÄÄRE ehk pankreas PANCREAS ● Paikneb peamiselt epigastriumis, ristipidiselt kõhuõõne tagaseinal, mao taga, L1-2 kõrgusel, komakujuline, sagarikulise ehitusega, 16x4x2cm, 70-80g, kahvatu hallikasroosa. ● Läbib kõhunäärmejuha, mis avaneb duodeenumispapilla Vateri´l koos ühissapijuhaga, mille suudmes on m. sphincter Oddi. ● On nii eksokriinne(toodab kõhunäärmenõret/mahla, seega vaadeldakse koos seedesüsteemiga) kui endokriinnenääre (2% pankreasest, toodab hormoone, nt insuliini - Langerhansi saarekesed) ● Osad: pea, keha, saba Pea on suht lai, duodeenumi lingu sees, keha võlvub lülisammast ületades ette, paikneb mao taga, saba on suht kitsas ja vasaku neeru ees, ulatub põrnani. ● Ekskretoorne osa koosneb paljudest sagarikest, mis moodustuvad alveoolidest.
(GH)vallandava hormooni (GHRH) ja pidurdatuna samast pärineva somatostatiini poolt, toimib kasvuhormoon troofse hormoonina kahes mõttes. Kataboolsed toimed kudedest. GH on anaboolse toimega valgu sünteesi jaoks, aga kataboolne toime on seotud glükogeeni ja rasvade lammutamisega, suurendamaks veres glükoosi ja rasvhapete taset. 29. Endokriinne süsteem: kõhunääre. Insuliin ja gükagoon – nende füsioloogilien roll. Enamik pankreasest eksokriinne, väljutatakse ensüüme ja NaHCO3 läbi juhade duodeenumisse. Üle kogu eksokriinse koe on paigutund rohkearvulised väikesed rakkude kogumid — Langerhansi saarekesed — need ei ole seotud juhadega ja vallandavad hormoone, et need difundeeruksid vereringesse. Need kogumid moodustavadki endokriinse pankrease. Langerhansi saareke 65 66
annaabi.ee 
