Ühine on peaaegu kõigile ka Kierkegaard'lik õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Ühine ei ole religioosne elamus, millest lähtudes Kierkegaard'i tuleb mõista. See põhikogemus ei ole loogiliselt haaratav. See on "hüpe" mille kaudu üksik tuleb usule ja "kristlaseks saab". See on hüpe sealpool mõistust asuvasse valdkonda, hüpe absurdi ja paradoksi. Kaasaegsete eksistentsialistide hulgas seisab sellele Kierkegaard'i mõttele kõige lähemal prantslane Gabriel Marcel (1889 - 1973). Marcel ise ütleb, et ta on oma filosoofia põhimõteteni jõudnud enne kui ta Kierkegaard'i luges. See võib olla ka tõendiks selle suhtes, et Kierkegaard'i mõju 20. sajandil on seletatav selle sajandi enda sisemiste vajadustega. Marcel seisab Kierkegaardile lähedal ka oma väga isikliku ja ebasüstemaatilise filosofeerimise laadi poolest.
probleemiga tegelema kui ta ise tahab. Siit tuleb välja, et ühelgi inimesel ei saa olla ette seatud eesmärki. Ükskõik kui palju erinevad filosoofiakoolkonnad saatuse ettemääratusest ka ei räägiks, inimese elu jääb alati teadmatuks täielikuks saladuseks, millest saab teada vaid see inimene ise oma elu elades. Prantsuse modernistlik kirjanik ja filosoof Jean-Paul Sartre nimetab kõigi eksistentsialistide ühiseks jooneks olevat veendumust, et inimene on tegelikult vaid see, kelleks ta ennast ise teeb. Kui inimesel pole sündides elus omaette eesmärki, siis järelikult ei oodata uuelt inimeselt elus esialgu mitte midagi peale lihtsalt vanemate jaoks ,,nunnu olemise". Kultuuriti on lapse saamise tähendus ehk see, mida lapselt suurena oodatakse, samuti erinev. Funktsioon on inimesel vaid selle mõiste kõige väiksemas tähenduses oma lähedaste jaoks. Sama on vastutusega.
Kunstis Kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Kasutati *poriseid* värve. Ekspressionistid Franz Kafka, Mait Metsanurk, Marie Under. Eksistentsialism Filosoodiline ja kirjanduslik vool. Lähtub inimese mõtlemisel tema eksistentsist. Rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Vabadus on eksistentsialistide ervates raske koorem, kuna sellega kaasneb vastutud. Filosoofia puudutab isiklikult mind ja seda, kuidas ma elan. Nähakse asju individuaalsest vaatenurgast. Teostes tihti tulevad ette märksõnad individuaalsus, süü, surm, meeleheide, võõrandumine, vabadus. Eksistentsialistid Jean-Paul Sartre, Martin Heidegger. Dadaism On modernistlik kirjandus- ja kunstivool. Tekkis 20 s. Zürchis, esimese maailmasõja vapustuses.
võõrandab. Võõrandamine see on seisund, milles inimtegevus irdub inimesest saades tema üle valitsevaks jõuks. Inimene kannab moraalset vastutust kõigi oma tegude eest, kuid ta püüab vabaneda isiklikust vastutusest põgenemisega võlrsreaalsusse. Eksistentsialismis on erakordselt tuge protest ümberkaudse tegelikkuse ja tema ,,massiinimese" vastu. Ei taheta alluda reaalsuse loogikale. Eksistentsialistide arvates reaalsuse tõeline olemus püsisituatsioonis, kui variseb kokk võltsreaalsusele ja enesepetmisele rajatud julgeolekutunne. Prantsus suurimad eksistentsialistlikud kirjanikud olid Jean-Palu Sartre ja Albert Camus.
Üldlevinud on mõte, et nii õnn kui õnnetus on me enda teha ning ma arvan, et ka seetõttu satuvad paljud inimesed väljapääsmatutesse tupikutesse ning käivad täielikult alla. Inimene ei saa hallata lõpuni enese elu. Seda üritades me paratamatult ebaõnnestume. ,,Ainult üks päev on järele jäänud: see antakse meile koidikul ja võetakse meilt hämarikus." Eksistentsialistid on õppinud elama üks päev korraga, sellel ajal peavad nad andma endast kõik. Vabadus on seega eksistentsialistide arvates raske koorem, kuna sellega kaasneb vastutus, eksistentsi vabaduse puhul vastutus oma ainukordse olemasolu ja selle endast lähtuva loomise eest. Ma arvan, et taolist suruvat tunnet, vajadust kõige eest vastutada ning kõike kõige paremini suuta, on tänapäeval samuti näha ning jällegi ühiskondades, kus on levinud ateism ning ,,karjääriusk". Raske on vaadata, kuidas kogu elu ning ülesannete koorem surutakse enese õlgadele. Eksistentsialistlikus maailmas on karm ellu jääda.
Kubism: sisu teisejärguline, pigem rõhutati vormi. Loodi uus tegelikkus. Luule on graafiline (toolid, kroonid jne kujud) riimi ei ole, sisu ootamatu. Eksistentsialism: keskne mõiste on piirsituatsioon- inimene seisab surmaga silmitsi. Piirs avaldub tõeline inimese loomus, sest inimene ei kontrolli oma käitumist mõistusega. Hakkab tööle ellujäämisinstinkt ehk mure homse pärast. Tõeliselt väärikad inimesed vaid suudavad võtta vastutuse, suurem osa aga päästab oma nahka. Eksistentsialistide arvastes on maailm inimesele vaenulik paik. Elu = absurd, inimene ei suuda tajuda maailma objektiivseid seaduspärasusi. Kõik muutub kaootiliseks, inimene on põrgu. Üksi inimene ei suuda teist täielikult mõista. Käsitleb inimese maailmas olemise e eksistentsi põhiküsimusi. Modernistlik romaan: Mina-tegelase silmade tunnete- ja mõttemaailma kaudu nähakse toimuvat sündmustikku (trad. kõiketeadev jututaja). Uus jutustamistehnika on sisemonoloogi
Inimene on küll haige, aga ometi heroiline ja ilus nagu Simon romaanis "Kärbeste jumal". Sõjapäevil mõistis Golding, et inimeses on rohkem kurjust, kui seda sotsiaalse survega seletada võiks. Põhiküsimus: miks on inimene halb, mitte aga, miks ta vahetevahel teeb head. Ainus mõju, mille osatähtsust oma loomingus ta on rõhutanud, on antiikkirjandus. Kriitikud on püüdnud osundada ühisjoontele Freudiga, Goldinga aga eitab nii seda kui ka eksistentsialistide mõju. 1954. avaldab Golding oma esimese romaani "Kärbeste jumal" ja saab üleöö maailmakuulsaks. 9 aastat hiljem valmib ka film. Enne aga, kui Golding leidis sellele romaanile kirjastaja, põlgasid käsikirja ära 21 kirjastust! "Kärbeste jumal" sisaldab kõike seda, mille äratundmiseni Golding II maailmasõjas jõudis; on Goldingi kõige menukam ja programmilisem teos, mille motiive ta hilisemates romaanides edasi arendab.
Vastavalt arusaamale eksistentsi ainukordsusest ning pinguldatusest sünni ja surma vahele kirjeldavad eksistentsialistid tõelist valikut endaküllasena, mis on ainult inimese enda teha, mis kuulub inimese eksistentsi kindlasse faasi, milles inimene ise otsustab ja vastutab selle valiku eest enda eksistentsi nimel, mida ta on sunnitud looma. Inimene ise visandab või projekteerib enda ja on seega enda- jaoks-olev mitte iseendas-olev. VABADUS Vabadus on seega eksistentsialistide arvates raske koorem, kuna sellega kaasneb vastutus, eksistentsi vabaduse puhul vastutus oma ainukordse olemasolu ja selle endast lähtuva loomise eest. Selle koorma kandmise mõju väljendavad eksistentsialistid selliste mõistetega nagu äng, iiveldus, hirm jne. Selliseid inimese eksistentsi määravaid komplekse, aga nende hulka kuuluvad ka vabadus, armastus jms, nimetavad eksistetnsialistid Martin Heideggeri eeskujul ka eksistentsiaalideks,
alustas juba seitse aastat tagasi. Francoise Raudteelaste Kohtumispaiga perenaine, kellega Antoine harjumusest armatses. Antoine'is tekitab ta natukene vastikust, kuna tal on liiga valge nahk ja ta lõhnab nagu vastsündinu. Anny tüdruk, keda ta armastas. Tal on range ja veendunud truudus oma väljanägemise pisimagi detaili suhtes. Roquentini suhtes on külm. TEOSE PÕHIPROBLEEMID: Üheks teose põhiprobleemiks on vabadus. Vabadus on eksistentsialistide arvates raske koorem, kuna sellega kaasneb vastutus. Selle koorma kandmise mõju väljendavad eksistentsialistid selliste mõistetega nagu äng, iiveldus, hirm. Teiseks. Inimese käsitlemisel tuleb lähtuda tema täiesti isikupärasest olemisest ehk eksistentsist. Inimene seisab pidevalt silmitsi eluliste valikute ning oma olemasolu piiridega surmaga. Elu, mida elatakse oma individuaalsust teadvustamata, on võõrandunud ja absurdne.
peaaegu pisarateni tundeline. Pole ka liialdus öelda et ta on ainult niivõrd filosoof kuivõrd ta polemiseerib teiste filosoofidega. Kierkegaardi filosoofia on väga suurel määral mõjutanud 20nda sajandi filosoofia arengut, eriti aga eksistentsialismi ja postmodernismi. Tema filosoofia mõjutas ka eksistentsialistliku filosoofia arengut, teda nimetatakse ka ,,eksistentsialismi isaks". 2.1. Kierkegaardi eksistentsialism. Lisaks Kierkegaardile kuulub esimeste eksistentsialistide hulka ka Friedrich Nietzsche. Samas kui Nietzsche läheneb esistentsi probleemile inimlikust vaatepunktist, siis Kierkegaard vaatleb seda teemat kristlikust vaatepunktist. Kierkegaardi jaoks on iga inimese kõige pakilisem küsimus on iga inimese eksistentsi mõte. Termi all ,,eksisteerima" mõtles ta inimese eksisteerimist. Kierkegaardi jaoks on inimestele iseloomulik see et me paistame silma vastutatavate indiviididena kes peavad tegema vabu valikuid.
· Religioossus võib väljendada veendumuses, et "iga inimese taga on mingi temasse ja ta ideaalidesse heatahtlikult suhtuv kõrgem jõud" · "Religioon teeb inimese jaoks kergeks ja rõõmu pakkuvaks selle, mis teisiti oleks tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem" · James: inimese religioosne kogemus on reaalne MARTIN HEIDEGGERI · Kierkegaardist alates on eksistentsialism arenenud kahte paralleelset rada: kristlik ja humanistlik · Kristlike eksistentsialistide hulgas on väljapaistvaimad Karl Barth, Paul Tillich ja Rudolf Bultmann · Vaatleme järgnevalt humanistlikku koolkonda kuuluvat Martin Heideggeri · Martin Heidegger (1889-1976) sündis Badenis Saksamaal, Freiburgis õppides oli õppejõuks Edmund Husserl (1859-1938) · Heideggeri astumine natsiparteisse pani pitseri ta isikule · Peateos "Olemine ja aeg" (1927) · Husserl lähtus Descartes'ist, et meil kõigil on midagi, mille olemasolu on
inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud? o Eksistents eelneb olemusele. Me tahame eksisteerida ja samas luua kujutlust endast. See kujutlus kehtib kõigi inimeste ja ajastu kohta tervenisti. Seega on meie vastutus palju suurem, kui võiksime arvata, sest see on seotud kogu inimkonnaga. o Eksistents ei vasta inimese objektiivsele olemisele, vaid tema isiklikule, subjektiivsele olemasolule. Selle subjektiivsuse kogemise viisile. Eksistentsialistide jaoks on loomulik elada lähtuvalt subjektiivsusest ning väljendada end subjektiivsust rõhutavatel viisidel, sh kirjanduses, kunstis jne. o Inimene teeb end selliseks nagu ta käitub. Kui inimene kartlik, siis on ta seda, kuna on teinud endast argpüksi oma tegude kaudu. o Mõnes mõttes on see ebaõiglane, sest alati ei ole võimalusi olla miski muu. Inimene annab aga väga kähku alla, mingis mõttes see ongi talle paras, kui ta ei saa edukaks
kujutlust endast, siis kehtib see kujutlus kõigi inimeste ja mene ajastu kohta tervenisti. Seega on meie vastutus palju suurem, kui võiksime arvata, sest see on seotud kogu inimkonnaga. o Kuna eksistents ei vasta inimese objektiivsele olemisele, vaid tema isiklikule, subjektiivsele olemasolule ja selle subjektiivsuse kogemise viisile, siis on eksistentsialistide jaoks loomulik elada lähtuvalt subjektiivsusest ning väljendada end subjektiivsust rõhutavatel viisidel, sh kirjanduses, kunstis jne. (Wikipedia) o Inimene teeb end selliseks nagu ta käitub. Kui inimene on argpüks, siis on ta seda, kuna on teinud endast argpüksi oma tegude kaudu. o Mõnes mõttes on see ebaõiglane, sest alati ei ole võimalusi olla miski muu ja
ideed, ent inimühiskonna arengu määravad majanduslikud ja ühiskondlikud seadused, millest tähelepanuväärseim on tootmisviis. Kogu ajalugu on klassivõitlus, ajaloolised perioodid: ürg- kommunism (ideaalne ühiskond), orjanduslik kord, feodaalkord, kapitalism, sotsialism, kommunism. Üks periood on viinud teiseni ja lõpuks jõutakse algsesse seisundisse tagasi. Ideaalsesse ühiskonnakorda e kommunismi jõutakse hetkel, mil klassivõitlus on ületatud. De Beauvoir kuulub eksistentsialistide hulka ning on feminismi ema, peateos ,,Teine sugupool.'' Raamat kirjeldab väga üksikasjalikult naiste olukorda ja rolli läbi ajaloo, teos tõi enda kaasa väga suure protestilaine. ,,Teine sugupool'' kuulub ka feministide ühe alusseisukoha hulka, kuigi ega nad ei ole seal ka kõigega nõus. Beauvoir ütleb, et naine on alati olnud allutatud ning vabadus, loovus ega elu ei ole talle olnud samaväärselt kättesaadavad nagu mehele. Naistel on ajaloos olnud väga
Kierkegaard (1813-1855), M. de Unamuno (1864-1936) ja M. Heidegger (1889-1976). Eksistentsialismiga sarnaneb ka Kafka looming. Kirjandus ja filosoofia on eksistentsialismis tihedalt seotud, selle peaesindajad Jean-Paul Sartre ja Albert Camus on võrdselt tuntud nii oma filosoofiliste kui ka ilukirjanduslike teoste poolest. Eksistentsialistid lähtuvad inimese täiesti konkreetsest individuaalsest eksistentsist, inimene seisab iga päev eluliste valikute ees ja tema olemasolu piirab surm. Eksistentsialistide arvates on elu, mida elatakse end indiviidivälise eesmärgi teenistusse andes (allumine massiteadvusele; riigi, ühiskonna või religiooni käskudele), võõrandunud ning absurdne ning teinud võimalikuks maailmasõjad ja totalitaarsed reziimid. Eksistentsialismi kesksed mõisted on vabadus ja vastutus. Täiesti vaba on see, kes võtab enda kanda täieliku vastutuse ja julgeb otsuseid teha ja valida ise, sõltumata teiste (ühiskonna, kiriku) arvamusest. Ühtlasi vastutab ta teiste eest
annaabi.ee 
