liikmed teevad koostööd. (Ibid.,2015) Klastrianalüüs aitab liigendada erinevaid andmeid gruppidesse, mis omavad tähendust või on analüüsi eesmärgi täitmiseks olulised. Seega määrab klastri mudeli valiku ja liigenduse uuringu eesmärk mudel peab olema uuringu eesmärgi täitmise seisukohalt võimalikult tähenduslik ja optimaalne (Ibid.,2015) Üldistatult võib eristada kolme identifikaatorit, mis võivad viidata klastri eksisteerimisele majandusruumis (Ibid.,2015): 1. Mahu-indikaator ehk mingi majandussektori suhteliselt kõrge esindatus piirkonnas viitab koondumis-tüüpi klastri eksisteerimisele. 2. Koostöö-indikaator ehk erialaliitude ja klastriinitsiatiivide olemasolu piirkonnas viitab võrgustik-tüüpi klastri eksisteerimisele. 3. Ressursi-indikaator ehk mingi ühisnimetaja olemasolu piirkonnas, olgu selleks loodusvarad, infrastruktuur, geograafiline asukoht või teadus-arendustegevus mingis
V: 1.Moskva elu satiiriline kujutamine 2. Armastus Meistri ja Margariita elus 3. Jeesus Kristuse kannatustelugu 4. Meistri elueesmärgi otsingud. müstika: segunenud on ajalik ja ajatu seosed: peategelase rahulolu otsingud, kuradi tulek maale, naispeategelaste nimed on sarnased 6. Hesse teemad ja 2 romaani. V: 1. inimese kahestumine 2. sõjavastasus 3. inimese enese otsingud ,,Stepihunt", ,,Klaaspärlimäng", ,, Demian" 7. Eksistentsialism. V: pühendub inimese olemisele, eksisteerimisele, individuaalsele olemasolule. märksõnadeks on vabadus, armastus, ükskõiksus, olemasolu piir(surm). Tähtis on vabadus ja vastutus. 8. Camus´e 2 teost V: ,,Võõras"; ,,Katk"; ,,Langus" 9. Sartre 2 teost V: ,,Iiveldus"; ,,Sõnad"; ,,Olemine ja olematus" 10. Baudelaire loome omapära, 3 luuletust. V: 1. ilu ja inetuse segu 2. pessimism 3. erootika 4. küünilisus ,,Raibe"; ,,Spliin"; ,,Majakad"; ,,Kunstniku pihtimus" 11. Tagore 4 luulekogu, omapära, miks tekkis tema vastu Euroopas huvi?
Kui aga kõik on ära seletatud ja ma näen seda inimest reaalselt enda ees, siis see tähendab ka seda, et ta on tõeline. Üldiselt on autor üritanud tõestada erinevaid argumente ja probleeme. Mõned näited, nagu see, et keha eksisteerib. Autor mainis, et keha eksisteerib tõenäoliselt. Kui aga keha ei eksisteeriks, siis kuidas väliste meelte otsused saavad olla üleüldse ekslikud. Kui me mõtleme ja oleme, siis järelikult on ka meie keha olemas ning tänu keha eksisteerimisele saame me ka mõelda ja langetada otsuseid. Olen tõepoolest midagi muud kui mu keha ja suudan eksisteerida ilma temata. Kuna autor seda väidet ei põhjendanud täpsemalt, siis võin julgelt öelda, et ilma kehata inimene eksisteerida ei saa. Võib-olla teised kehad, milleta me saame hakkama, aga kindlasti mitte enda omata. Kui pole keha, pole ka mõistust. Autor käsitles seda, mida Jumal on andnud kui vaimust ja kehast kokku panduna.
huvitab ümbritsev ning selle põhjused. Mitte alati ei oska vanemad küsimustele vastata, sest laste teadmishimu on sedavõrd suur. Kooli minnes suunatakse lapsed teele, mis viib neid tarkuseni. Kuid kas pärast kooli lõppu tunnevad need inimesed tegelikult, et nad on targad? Kui palju saateid ja filme on tänapäeval tehtud, mille teemaks on universum ja selle saladused ning kui palju tuhandeid aastaid on teadlased nende küsimuste üle pead vaevanud, et leida vastused aja ja ruumi eksisteerimisele, kuid mõistnud, et üks inimelu ja mõistus on selleks liiga lühike ja väike, et tõde avastada. Kui juba teadlased ei saa öelda, et nad on jõudnud punktini, kus nende teadmistemaht on nii suur, et neid ei vaeva enam ükski küsimus, siis ei leidu ka hinge, kes väidaks, et ta teab kõike. Kui kuulus teadlane Albert Einstein leiutas tänapäeval tuntuima valemi E=MC2, ei andnud see ühtigi talle vastuseid oodatu kohta, hoopis vastupidi tekitas uusi küsimusi juurde
• Kriis on ootamatu sündmus. Põhiküsimus: millal? Kriisikommunikatsioon: Riskide kaardistamine Pidev koostöö kriisi kaardistamisel ning selle lahendamisel Kriisi märgid: • Üllatus • Ebapiisav info • Eskaleeruvad sündmused • Kontrolli kaotus • Kasvanud väline huvi • Kaitsesse tõmbumine • Paanika Kriisiga kaasneb: • Oht - elule, turvalisusele, organisatsiooni eksisteerimisele • Ajasurve - otsustajad peavad töötama kiiresti • Stress - neile, kes vastutavad olukorra normaliseerumise eest 9. Milline on kriisikommunikatsiooni plaan? • Kriisi kiire lõpetamine • Tekkiva kahju piiramine • Usalduse taastamine • Ettevalmistus (Mis on teemad?; Kontaktilist; Meeskonna & kõneisikute koolitamine) • Kättesaadavus • Usutavus 10. Kommunikatsioonitegevused kriisisituatsioonis:
armastus jms, nimetavad eksistetnsialistid Martin Heideggeri eeskujul ka eksistentsiaalideks, mida eksistentsialistid, eriti Jean-Paul Sartre on püüdnud fenomenoloogiliselt kirjeldada, st lähtuvalt inimese faktilisest maailmas-olemisest mitte mõnest teaduslikult positiivsest või ratsionalistlikust teooriast. Inimlik eksisteerimine toetub vabadusele. Vabadus on inimesele seesmiselt omane, ta on vaba tänu enda eksisteerimisele. Tegelikult püüdleb aga inimene orjusele. Kierkegaardi sõnade järgi tähendab orjus oma vabadusest loobumist, ja nimelt vabatahtlikku loobumist. Põhjus seisneb selles, et vabadus on ärevuse ja teiste negatiivsete emotsioonidega seotud. Vabadus nõuab sügavalt individuaalset ellusuhtumist, orjus on võimalik karjainstinktide ja kollektiivse käitumise tingimustes. ÜHISKOND Sartre'i järgi teeb end eksistentsiaalselt mõistev inimene eetilisi valikuid lähtuvalt heast usust,
sotsialiseerimise agendid ja sotsiaalsed tingimused. Kas ja kuidas sport annab oma panuse sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse Sotsialiseerimine spordist välja võib aset leida siis, kui teda kui sportlast alandatakse, viiakse eksisteerimisele ühiskonnas? madalamale tasemele või kui luuakse spordiga ebameeldivaid elamusi, täiskasvanute poolt Kuidas kommertsialiseerumise protsessid muudavad sporti ja mõjutavad sotsiaalseid lastele esitatavaid liialt suuri nõudmisi. Ülemäärane juhendamine ja suunamine näib samuti suhteid ühiskonnas
Riskikommunikatsioon •Riskide kaardistamine, mis võivad olla ohtlikud organisatsiooni tegevusele, klientidele, töötajatele, sihtrühmadele •Koostöö ühise reageerimise leidmisel •Pidev protsess – kriisiskaneeriminemine Kriisi märgid e. tunnused •Üllatus •Ebapiisav info •Eskaleeruvad sündmused •Kontrolli kaotus •Kasvanud väline huvi •Kaitsesse tõmbumine •Paanika Kriisiga kaasneb: •Oht elule, turvalisusele, organisatsiooni eksisteerimisele; •ajasurve, mille tulemusel peavad otsustajad töötama kiiresti, et olukorraga toime tulla; •stress neile, kes vastutavad olukorra normaliseerimise eest Kriisid: Loodusõnnetused, Tehnilised (tuumaplahvatus jms), vastasseisud (konfliktid, sõda), pahatahtlikkus (terroristid-prantsusmaa 2015 jaanuar, usa kaksiktornide näide 9.11.day’,valitseva korra muutus, juhtimisvead (valitsus),eskaleerunud isilik kriis (korruptsioon,riigirahade valesti kasutamise välja tulemine), Kriisijuhtimine
Samuti arvati, et hing asub terves kehas, eriti üksikutes organites nagu peas, südames, veres ning kui neid haavata, siis hing lahkub ja inimene sureb. Tolle aja inimesed uskusid et kõigil ja kõigel on hing ehk loodus on hingestatud. Selline mõtteviis on omane kõigile algelisel arenemisastmel olevatele hõimudele. Usuti, et elu kestab ka peale surma ning sellest uskumisest arenes välja surnute hingede austamine ehk esivanemate kultus. Samuti usuti erinevatesse olevustesse ja nende eksisteerimisele. Usuti, et kui voolid näiteks kivist loomakuju, saad endale nähtamatu võimu looma üle. Samuti usuti erinevatesse haldjatesse ja nõidadesse, kellele ohverdati ning toodi erinevaid ande. Tähtsateks muutusis ohvripaigad, jumalate kujud, pühad hiied, mäed, jõed ja järved. Tuntumaks jumalaks tolle aja inimestele oli Tara nimeline jumal, keda peetakse skandinaavia muistse jumala Thori teisendiks. Muistsetel eestlastel puudus peajumal või ainujumal.
vastuhakk koonduslaagri SS-lastele oma elu hinnaga selleks, et päästa teisi vange surmast). Remarque’i surmakäsitlus on eksistentsialistlik ning elufilosoofiline – surm kuulub paratamatult elu juurde ning selle võitmine ei ole võimalik. Elada täiuslikes tingimustes muretut elu on väheste privileeg. Kirjanik tahab tähelepanu suunata elu raskematele etappidele, mis annavadki eksisteerimisele värvikama ja nö elavama tunde. Elu postulaadiks on endaks olemine. Seda Remarque’i teostes leiduvat juhtideed on tabavalt väljendanud J. Kaplinski: olemas ei ole tarvis olla, olemas lihtsalt ollakse. Üldiselt olen seisukohal, et Remarque’i teoste tegelasi ühendab mingi ühine nimetaja või sarnasus üksteise vahel. Ka Remarque’i raamatutes on enamasti üks peategelane, kes toodab sisemisi filosoofilisi arutlusi. Teose pealkiri
Nii rohkete toitainetega kui ka toitainetevaeses mullas oli statistiliselt oluline seos taimeliikide sageduse ja konkurentsivõime vahel. Teine katse: ühes potis kasvatati koos kahe taimeliigi esindajaid (seega ressurss oli piiratud). Tulemuseks saadi, et mida tugevam konkurents, seda tugevamini oli kunstlikus koosluses esindatud. Kui toitaineid on rohkem, siis konkurentsivõime määrab olulisemalt taime sageduse. Stressitingimustes taim ei panusta konkureerimisele, vaid lihtsalt eksisteerimisele. Konkurentsivõime mõjutab liikide jaotumust piki keskkonnagradienti. Näide: ahtalehise hundinuia ja laialehise hundinuia katse. Kirjeldati nende jaotumust veekogude kallastel piki veesügavuse gradienti. Istutati mõlema liigi isendeid nendesse potentsiaalselt sobivatesse kasvukohtadesse, kus neid varem ei esinenud. Ahtalehine hundinuia kasvusügavuse varieeruvus on konkurentsi olukorras palju väiksem kui ilma konkurentsita olukorras. Laialehine hundinui oma eelistusi
temperatuur 5. toiteelemendid (N, P, K jt) 6. kasvuperioodi pikkus (parasvöötmes eriti oluline) FS bioloogiline tähtsus: 1. Ainuke protsess, mis põhineb planeedivälisel energiaallikal (päikeseenergia) 2. FS on kindlustanud osoonikihi ja atmosfääris leiduva hapniku 3. FS on aluseks toiduvõrgustiku eksisteerimisele 4. FS on aluseks C-ringele biosfääris. 5. FS annab suure panuse mullatekke protsessidele FS majanduslik tähtsus: 1. FS tagajärjel on tekkinud fossiilsed kütused (nafta, kivisüsi, põlevkivi) 2. FS on aluseks taastuvatele energiasüsteemidele
Kuid erinevatel ajaperioodidel on neid teadmisi kasutatud kas rohkem või vähem ka sõjalistel eesmärkidel. Vanal ajal ehitati kiviviskemasinaid hiljem leiutati tulirelvad, püssirohi, lennukid ja sõjalaevad. Seni kuni relvade hävitav toime oli ohtlik vaid väikesele osale inimkonnast ei pööranud relvade leiutajad oma töö ohtlikkusele erilist tähelepanu. Kui aga jõuti aatom- ja vesinikupommideni, saadi aru, et niisugused leiutised võivad saada saatuslikuks kogu Maa inimkonna eksisteerimisele. Samasugused massihävituslikud „relvad“ on ka bioloogide poolt loodud viirused (ehk bioloogilised relvad) ja keemikute poolt leiutatud mürkgaasid (napalm ja muud keemiarelvad). Kindlasti ei teeni ka tänapäeval kõik uurimused rahu eesmärke, kuid oma vigadest õpitakse. Sellepärast püütakse ära hoida massihävitusrelvade sattumist mitmesuguste terrori-organisatsioonide ning riikide kätte, kes püüavad neid relvi kasutada kättemaksu eesmärkidel. Kuid ohuks
raskuskeskme häguärastamine) on kõigil süsteemidel samad, tingib ülekatte varieerimine üsna drastilised resultaadid (Joonis 11). Ülekatte puudumisel, puudub reeglitevaheline interpolatsioon, süsteemis puudub sealjuures ka hägusus ja väljund lülitub relee kombel ühelt jooksva reegliga määratud väljundliikmesfunktsiooni raskuskeskme väärtuselt teisele. 0.25-se ülekattega säilib mingi osa neist konstantse väärtusega lõikudest, kuid tänu ülekatte eksisteerimisele tekib interpolatsioon, mistõttu lülitumine ühelt etteantud väljundi väärtuselt teisele on sujuvam. 0.5-se ülekattega jäävad intervallidest kus süsteemi väljund on määratud vaid ühe reegli poolt järgi vaid üksikud punktid. Veel suurema ülekatte määra puhul, on iga sisendi väärtuse puhul aktiivsed vähemalt kaks reeglit, seega on süsteemi väljund alati interpoleeritud kahest või enamast reeglist. See asjaolu muudab reegli globaalses väljundis teatud
selleks on armastajal, muusikul ja filosoofil. Puhas tunnetus leiab aset aga seal, kus techne jääb maha, filosoofias. Plotinos kasutab inspiratsiooni asemel mõistet intuitsioon. Loomevõime asub inimese enda intellektis, mitte väljaspool ja selle arendamine sõltub inimesest endast ja techne arendamisest. TECHNE mõiste Plotinosel esineb samuti erinevalt, kord käsitööna, ilma kontseptuaalse tasutata; siis jällegi kui mõistuslik vorm, mis annab korra ja vormi kogu eksisteerimisele, nagu on selle asja loomuses, idees. Techne peegeldab kõiksuse jumalikku korda. Techne on elule omane aktiivsus, mis vormib seda elu. Kogu elu on kunstiline. Technet juhib teadmine. Techne antakse asjale väljastpoolt. Techne loob spontaanselt. Kunstnik ainult ei jäljenda, vaid loob seaduspärasusi. Kunstnik paneb kivisse idee ja vormi ilu. Plotinose käsitlustes on techne vastandatud loodusega. Ilu on korrastatus. Inimesel on potentsiaali laskuda nii madalamasse või
e ajaloolisus, õiguse tunnetamise võimalused ja viisid, õiguse kehtimise alused, õiguse idee jne. Õiguse filosoofia eseme moodustavad: maailm kui olemine, äratundmine (subjekt) ja õiguse eksisteerimisviis (õigus kui protsess). Kas õigus on midagi inimestele etteantut ehk siis ontoloogiline kategooria või tekib ta läbi teadvuse ja selle abil (arusaamisteooria) või saavutab ta oma läbilöögivõime tänu eksisteerimisele ja rakendamisele. Kas õiglus on olemas, milline peab olema õiglane õigus? Õiguse filosoofia põhiküsimused jaotuvad kolmeks suureks probleemide ringiks: 1. Kas õigus on olemise komponent ja kas ta eksisteerib inimeste jaoks kui reaalselt olemasolev objekt? küsimus Õiguspositivistile piisab sellest, kui ta leiab normi, siis tema jaoks õigus olemas. (kas õigus on olemas? ontoloogia) 2
haldustasandid ja halduskandjad esinevad omavahel seotud ja tasakaalustatud süsteemina. Õigussubjektsuse garantii kindlustab ka vertikaalse võimude lahususe säilimise. Et KOV institutsioon jääks tervikuna püsima (liigid vallad, linnad). Ilma PS muutmata ei ole võimalik KOV liike kaotada. Hõlmab KOV üksuste liikide kaitse: ei luba kaotada valdu ega linnu KOV üksuste liikidena. Ei laiene iga üksiku KOV üksuse eksisteerimisele, kuid omab piiratud individuaalset mõju (PS § 158). Selleks, et riigi poolt teostatav haldusterritoriaalne reform oleks kooskõlas PS-ga , tuleb järgida mitmesuguseid materiaalseid ja formaalseid nõudeid. Eeldused: 1) proportsionaalsuse põhimõte (PS § 11) - vabatahtlikud lahendused on eelistatavad nn sundlahendustele; 2) formaalsed eeldused KOV tuleb ärakuulata: 2.1) kohaliku kogukonna vahetu või esinduskogu kaudu vahendatud arvamuse ärakuulamine (PS § 158); 2
annaabi.ee 
