vastunäidustama, võidurõõmutsema. Liittegusõnade osad kirjutatakse kõigis vormides kokku. Nt alahindama, alahinnata, alahinnates, alahindav, alahinnatav, alahinnanud, alahinnatud, alahindan, alahindas, alahindaksime, alahinnaku, alahindavat, on alahinnanud, alahinnatakse, oli alahinnatud. Allikad: http://www.e- ope.khk.ee/ek/2013/eesti_sonavara/sonavara_rikastamise_viisid/index.html http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=2 http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=3 http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=337&p=0&p1=-1 http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=345&p=0&p1=-1 http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=8
Soome - ugri rühm jaguneb omakorda alarühmadeks, milleks on läänemeresoome keeled, Volga keeled, parmi keeled ning ugri keeled. Tänapäeval on kolmel uuralikeelsel rahval oma iseseisev riik. Nendeks on ungarlased, soomlased ja eestlased. Kasutatud allikad: Uurali rahvad. http://www.suri.ee/r/index-ee.html Kerli Rüütel. Uurali keelkond. http://www.annaabi.ee/uurali-keelkond-m61028.html Eesti keele päritolust. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=1 Uurali keeled. http://et.wikipedia.org/wiki/Uurali_keeled Katrin Puik, Priit Ratassepp, Eesti keele sugulaskeeled, Eesti keele õpik 9. klassile, 2013 Paul Eros Fusi 9.A
Soome-ugri keelte elujõudu toetavad tegurid 1. tugev identiteet 2. noortekultuuri olemasolu 3. suurenenud eneseteadvus 4. hõimurahvaste abi 5. riiklik rahaline toetus vähemustele Takistavad tegurid 1. väike osakaal üldisest rahvastikust 2. linnarahvastiku väike osakaal 3. hajutatus väljaspool oma territooriumi 4. tööstuse halb mõju traditsioonilisele elulaadile Kasutatud kirjandus http://www.slideshare.net/lykuningas/laanemeresoome- keeled http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=1 https://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled http://bellavere.blogspot.com.ee/2012/10/10klass-eesti- keel.html
kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia, oskuskeeled Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus ● Eesti keele arendamise strateegia (EKAS) määrab kindlaks eesti keele kui Eesti Vabariigi ainsa riigikeele ja eestlaste rahvuskeele arendamise eesmärgid ● Eesti keele arengukava 2011-2017 ● Eesti keelele avaldavad mõju üldharidus, kõrgharidus ja teadus, õigus ja haldus, ajakirjandus, meelelahutus, majandus Negatiivsed mõjud eesti keele arengule ● Muukeelsete inimeste sisseränne kui ka eestlaste väljaränne ● Üldhariduskooli lõpetanute halvenev eesti keele oskus ● Kogu suhtluse muutumine mitmekeelsemaks (inglise keel) Keeletehnoloogia ● Keeletehnoloogia on infotehnoloogia haru, mis tegeleb inimkeele töötlusega. Eesmärgid: ● muuta inimese suhtlus masinaga võimalikult mugavaks (loomulikus keeles) ● aidata inimesel orienteeruda järjest kasvavas infohulgas (infootsingusüsteemid, auto...
http:// varpho.republika.pl/uflag/ufla g.htm Vepslased Norra Saami Mordva lapsed parlamendi esimehed • TÄHTSAMAD VÕRGUAADRESSID Fenno-Ugria Hõimupäevad 2015 http://www.fennougria.ee/index.php?id=31612 Vikipeedia Soome-ugri keeled http://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled Eesti Keele Instituut Eesti keele päritolust http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=1 Eesti Rahva Muuseum Soome-ugri rahvakultuur http:// www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur Tartu Ülikool Soome-ugri osakond http://www.keel.ut.ee/et/instituudist/soome-ugri-osakond Filmikogu Soome-ugri rahvad http://filmikogu.maailmakool.ee/taxonomy/term/82 Obinitsa SOOME-UGRI KULTUURIPEALINN 2015 http://obinitsa.net/avaleht-5/ Eesti Film Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia http ://www.ef100.ee/index.php?page=155&
teaduslikus tekstis. Ilukirjanduslikus tekstis on ka rohkem põimlauseid. Rohkem on ka sidesõnu ning komasid. Teaduslikus tekstis on laused lühemad ja lihtsamad, kui ilukirjanduslikus tekstis. Võrreldes ilukirjandusliku tekstiga on teaduslikus tekstis palju vähem komasid ning sidesõnu. KASUTATUD ALLIKAD Bobõlski, Reet, Puksand, Helin 2012. Peegel. 8.klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri Erelt, M. Erelt, T. Ross, K. Rindlause kirjavahemärgid. URL= http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=473&p=5&p1=3/ 20.02.2014 Erelt, M. Erelt, T. Ross K. Semikoolon. URL= http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id=80/ 20.02.2014 Kõrvallause. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rvallause/ 21.02.2014 Laanpere, J. Rindlause. URL= http://prezi.com/i3hl- aqbos9p/rindlause/ 16.02.2014 Liitlause. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Liitlause/ 20.02.2014 Meyer, Stephenie 2010. Bree Tanneri lühike teine elu. Tallinn: Pegasus
" - Johannes Aavik 1936 Kasutatud kirjandus Ehala, Martin, Külli Habicht, Petar Kehayov, Zabrodskaja Anastassia 2012. Keel ja ühiskond. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Künnimees. Kasutatud internetiallikad Kingisepp, Valve-Liivi. Eesti keele esimestest kirjapanekutest ja kirjaviisidest. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2001_1/OK_2001-1_01.pdf. 16.01.2018. Eesti Keele Instituut. EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007. https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=2. 16.01.2018. PBworks 2017. Eesti kirjakeele areng. http://tekkokad37.pbworks.com/w/file/fetch/113599816/13.%20Eesti%20kirjakeele%20areng.pdf. 16.01.2018. Eesti Kirjanudmuuseum. Eduard Ahrens (1803-1863). http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=323&table=Persons. 16.01.2018. Laurentsiuse Selts. Eesti kultuuriloo tund: Eduard Ahrens. http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/
Jummala Sanna...” ilmumine 1739. aastal. ● Maailmakirjanduse tähtteos. ● Pakkus nii õpetlikku lugemisvara kui ka meelelahutust, andis teadmisi teiste maade ja rahvaste ajaloo ja kirjanduse kohta, tõi eestlase mõttemaailma uusi mõisteid ja sõnu. ● Pani aluse ühise põhjaeesti murretele tugineva eesti kirjakeele kujunemisele. Kasutaud materjalid http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2522 http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=2 http://keelkirjandus.weebly.com/uploads/1/3/9/7/13971317/eesti_keele_kujune mine.pptx http://www.kynnimees.ee/ue/images/stories/keeljayhiskond/8pt.pdf http://www.philol.msu.ru/~finugor/data/ppt/eesti_keele_ajalugu_ja_murded.pp t Täname kuulamast!
Vastuseks ei sobi google.com, neti.ee vmt. Probleem Internetiaadress Õigekiri, kokkulahkukirjutus, suurväike algustäht http://www.eki.ee/dict/qs/ jm Levinud eesti lühendite õigekiri http://eki.ee/dict/qs/lyhendid.html Eesti ja välismaa kohanimede õigekiri http://www.eki.ee/knab/knab.htm Eesti ettevõtete ja MTÜde nimed http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=7&id=40 Eesti riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste nimed http://register.fin.ee/register/index.php 2. Paranda keelevead. 1) AS Apelsinid ja Ananassid sai eile ajavahemikus 1012 kokku 3 tellimust. 2) Üleeestiline üritus tähendab tavaliselt MandriEesti üritust. 3) Finantsvahenduses ulatus 2005. a keskmine brutopalk 16384 kroonini kuus, tänavune tunnipalk on sektoris aga 8.80 EUR. 4) Sportlased naasesid meistrivõistlustelt, loodame medali
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMISE REEGLITE KORDAMINE 1. Guugelda ,,eesti keele käsiraamat", ava esimene link aadressilt http://www.eki.ee/books/ekk09/. 2. Loe läbi kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted. 3. ,,Kola" reegleid pidi ja trüki iga reegli juurde vähemalt 5 näidet. 4. Pööra tähelepanu sellele, mida võib nii kokku kui ka lahku kirjutada, ja eranditele. 5. Vajadusel muuda tabelit / trükitud sõnastust enda jaoks arusaadavamaks / paremini meelde jäetavaks. 6
sajandisse. Tegu on tekstiga Kullamaalt pärit käsikirjas, milles välja toodud kolme tähtsama palve eestikeelsed tõlked. See pärineb 1520.aastatest. Vanim eestikeelne raamat on seeeest pärit aastast 1525, millest on leitud katkendeid. Tegu on Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterliku katekismusega. (https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=3) Enim laensõnu eesti keelde on pärit alam- ja ülemsaksa keeltest ning seda juba alates 13.sajandist. Alamsaksa keele mõju kestis umbes 13.-16. sajand ning ülemsaksa mõju 16.-20.sajand. Neist keeltest pärit sõnad puudutasid enim just nimelt igapäevaelu sõnavara ja kultuursõnavara. Mainimata ei saa jätta ka kirikuga seotud termineid. Olgugi, et paljud ristiusuga seotud sõnad on algselt olnud ladina keele päritolu, on nad meieni jõudnud läbi alamsaksa keele
Morfoloogia - http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3 1. Leksikaalne, grammatiline tähendus. Termin leksikaalne tähendus esineb veel teiseski mõistepaaris, ent avaldab ennast veidi teisest küljest: leksikaalne tähendus on sama sõna kõigile muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. Nt vormide kirg, kired, kirgedeta tähendus ‘tugev tunne’. Grammatiline tähendus on ühesugustele muutevormidele ühine tähendus, mida kannavad harilikult tunnused, vahel ka tüveteisendid
ee/artikkel/devanaagari1 Bengali alphabet, pronunciation and language. Kasutatud 22.09.2017 https://www.omniglot.com/writing/bengali.htm Chatterji, Suniti Kumar. 24.12.2009. Bengali phonetics. Kasutatud 26.09.2017. https://www.cambridge.org/core/journals/bulletin-of-the-school-of-oriental-and- african-studies/article/bengali- phonetics/D0EC5C797B69A94402EF3AFBE8DC8BDC Erelt, M., Erelt, T., Ross, K. Häälikud. Eesti keele käsiraamat. Kasutatud 26.09.2017 https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=5 Syntax. Estonian grammar. Kasutatud 26.09.2017 https://en.wikipedia.org/wiki/Estonian_grammar Grammar. Bengali language. Kasutatud 26.09.2017 https://en.wikipedia.org/wiki/Bengali_language Language Bengali. Kasutatud 26.07.2017 http://wals.info/languoid/lect/wals_code_ben
eki Nizza, kujul Cabo verde. .ee/index.php? Roheneemesaared leht=4&act=1&ot Cabo Verde. si=nice http://www.eki.ee/ books/ekk09/inde x.php? id=32&p=2&p1= 6 20) Mida tähendab, LOOKSULGUDES ja NOOLEGA on sõnad või http://www.eki.ee/ kui sõna on väljendid, mida on soovitatav vältida. Nende dict/qs/qs2013.ht
Ejak Language Project. Eesti keel ja ejaki keel on väga erinevad keeled ning sellest võib järeldada, et need pole suguluskeeled. Viited 1. Krauss, Michael E. 1965. Eyak: a preliminary report (02.10.2017) 2. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_keel1 (02.10.2017) 3. Krauss, Michael E. (1964). "The proto-AthapaskanEyak and the problem of Na- Dene, I: The phonology". International Journal of American Linguistics. 30 (2): 118 131. 4. https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=1 (16.10.2017) 5. https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5neviis#K.C3.B5neviisid_eesti_keeles (23.10.2017) 6. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2005_1/01.pdf (17.11.2017) 7. https://www.omniglot.com/writing/eyak.php (17.11.2017) 8. https://en.wikipedia.org/wiki/Eyak_language (17.11.2017)
Eesti keel 6 TÖÖLEHT 3: Leksikoloogia “Eesti keele käsiraamat” https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=5&id=545 1. Leia fraseoloogia mõiste ja tähendus. Näited Fraseoloogia on õpetus fraseologismidest. Sama sõna tähistab ka fraseologismide kogumit ja me võime seda tarvitada mitmes mahus, nt eesti keele fraseoloogia, eesti somaatiline fraseoloogia. Fraseoloogia põhimõisteid on fraseologism ehk fraseoloogiline üksus, s.o keeles laialt käibiv püsiv tavapärane sõnade ühend, millele on omane osade tähenduslik
Noored inimesed kasutavad slängi, et näidata sellega oma teatud gruppi kuuluvust. Tänapäeva noorte sõnavara ja kümme ning kakskümmend aastat tagasi sõnaraamatutes leiduvat sõnavara võrreldes võib järeldada, suurem osa kunagi kasutusel olnud slängisõnadest on aja jooksul unustatud ning järgmine põlvkond on kasutusele võtnud hoopis teised sõnad. Kasutatud kirjandus · Eesti Keele Instituut. Külastatud 13.03.2013 aadressil http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=3&id=516 · Hennoste, T. 2000. Allkeeled. Eestikeele allkeeled. Tartu. · Kaplinski, L. & Vainola, K. (2003). Eesti slängi sõnaraamat. Tallinn: Aule. · Loog, M. (1991). Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat. Tallinn: oma kulu ja kirjadega. · Pajula, M. (1998) Noored ei puhasta keelt. Eesti Päevaleht Külastatud 16.04. 2013 aadressil http://www.epl.ee/artikkel/44499 · Päll, P. (2011) Kirjakeele mõiste inimeste tavateadvuses hägustub. Õpetajate Leht Külastatud 16
Tänapäeva noorte sõnavara ja kümme ning kakskümmend aastat tagasi sõnaraamatutes leiduvat sõnavara võrreldes võib järeldada, suurem osa kunagi kasutusel olnud slängisõnadest on aja jooksul unustatud ning järgmine põlvkond on kasutusele võtnud hoopis teised sõnad. 19 KASUTATUD KIRJANDUS 20 Eesti Keele Instituut. Külastatud 13.02.2011 aadressil http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=3&id=516, Hennoste, T. 2000. Allkeeled. Eestikeele allkeeled. Tartu. Kaplinski, L. & Vainola, K. (2003). Eesti slängi sõnaraamat. Tallinn: Aule. Loog, M. (1991). Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat. Tallinn: oma kulu ja kirjadega. Munk, M. (2009) ,,Slängi kasutatavus Saaremaa Ühisgümnaasiumi abiturentide seas" Külastatud 18.05.2011 aadressil http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/uurimistood_referaadid/uurimistood_2009/10_2/Mari_ Munk_Sang.pdf Pajula, M
Kuna nimetatud keelejooni oli ka varem uuritud, oli hea teooriale tuginedes litereeringuid analüüsida. 19 KIRJANDUS EFIS = Eesti Filmi Andmebaas. Jüri Muttika; http://www.efis.ee/et/inimesed/id/1944. Vaadatud 11.11.2014. EKK: Leksikoloogia = Eesti keele käsiraamat; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=516&p=6&p1=3. Vaadatud 21.11.2014. EKK: Morfoloogia = Eesti keele käsiraamat; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=4&id=182. Vaadatud 21.11.2014. Eesti keele seletav sõnaraamat 2009; http://www.eki.ee/dict/ekss/. Vaadatud 19.11.2014. Eesti keele õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013; http://www.eki.ee/dict/qs/. Vaadatud 19.11.2014.
annaabi.ee 
