tugevusmark 1200. 8. Jiireldus Katsetulemusena saadi keskmiseks killustiku, fraktsiooniga 4-16 mm, puistetiheduseks 1410 kg/m3 ning keskmiseks niiivtiheduseks 2600 kg/m'. Kirjandusest on leitav, et killustiku soovitatav puistetihedus on 1250 1400 kg/m3. Antud tulemui ei jlia hill soovitatavasse piirkonda, kuid on - viiga ligiliihedane sellele ning seda v6ib lugeda sobilikuks. Kuna puistetihedus on suhteliselt suur, siis betoon, milles kasutada antud killustikku jflmetiiitematerjalina, saaks tugev ja tihe. Katsetatud killustiku ttihiklikkuseks saadi 45,tyo. Killustiku tiihiklikkus n2iitab protsentides materjali vahele jii2ivate tiihikute ruumala. Tiihiklikkus suurte terade vahel tiiitub viiikeste teradega, samas ei tohi neid olla iilearu palju, kuna selle arvel tsemendi kulu suureneb, sest vflikestel teradel on pinda rohkem, mida tsement peab iimbritsema. Antud tulemus on piisavalt suur, mis pdhjustab
betoonis. Liiv koos mulla ja lehtedega aga sisaldab palju huumust ning ei sobi betoonis kasutamiseks. 9. Jiireldus Puistematerjalide tihedus ehk puistetiheduseks nimetatakse liiva jt s6mermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jieiivad tiihikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1580 kg/m3. Puistetihedus ei ole normitud, samas mida tihedam on liiva vm betooni tiiitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse. Antud katse puistetihedust v6ib lugeda suhteliselt suureks puistetiheduseks ning jiirelikult kasutades seda liiva, saadakse tugev betoon. Niiivtiheduse ehk terade tiheduse miiiiramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jaivate ttihikute ruumala. N[ivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate ttihikute mahtu. Antud 3. katses saadi liiva naifiiheduseks 2650 kg/n Liiva keskmiseks niiivtiheduseks v6ib lugeda
Pärast iga kihi lisamist tihendatakse segu metallvardaga (ø 15 mm) 25 korda sorkides. Pärast viimase kihi sorkimist pind silutakse kelluga.Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt ülesse ning 1 asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum. 1.3.4. Betoonisegu tihendamine ja vormidesse panemine Betoon tihendatakse vibrolaual kahes järgus, kõigepealt pool pannakse vorm poolenisti segu täis tihendatakse ning seejärel lisatakse ülejäänud pool ja taaskordselt tihendatakse. Proovikehad kivistatakse laboris kaane all normaaltingimustes. 1.3.5. Betooni survetugevuse katseline kontroll. Katsekuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle: märgitakse survepinnad, mõõdetakse, kaalutakse
{ ,:. TALLThINA TEI{NIKAULIKOOL {;1 , iij:." Kipsi katsetamine Liis Vfiheiaus Tallinn 2510912012 1. Eesmiirk Kipssideaine jahvatuspeensuse m?iiiramine; kipsitaigna normaalkonsistentsi m66ramine; kipsitaigna tardumisaegade mdiiramine; painde ja survetugevuse miiaramine. Survetugewse m?iiiramine kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel; niiskussisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad materjalid Ehituskips 3. Kasutatud tiiiivahendid - S6el ayaga0,2x0,2mm, p6hi - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hOlbastamaks kipsitaigna segamist ja valamist - Suttardiviskosimeeter - Vicat'aparaat
2 6 Klaasvill 135 50 20 1383,75 51 36,9 5 7 Asfalt r=25 50 98,125 240,3 2448,9 8 Kärgtellis 119 88 25 2618 3835 1464,9 (savi) 0 9 Silikaattellis 120 63 25 1890 3840 2031,7 0 10 Betoon 149 14 14 3307,949 7650 2312,6 9 9 11 Fibroliit 155 15 55 1278,75 490 383,2 0 12 Dolomiit 98 98 15 144,06 372,2 25836 13 Vahtplast 80 15 25 310 7,3 23,5 EPS 5 14 Vahtplast 120 11 50 660 26 39,4
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi
Töö eesmärk Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. Kasutatud materjalid puit; Antud labortitöös oli katsetatavaks puiduks mänd. Kasutatud töövahendid nihik; digitaalne kaal; kuivatuskapp; seade survetuevuse määramiseks; seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine Veesisalduse määramiseks kaaluti puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetati see
pakketihedusega betooni ja vähendada tsemendi kulu. 6) Huumus takistab betooni kivinemist. 7) 5-10 mm, 5-20 mm, 20-40mm, 20-70 mm, 40-70 mm. 8) Betoonis on parem kasutada killustiku maksimaalse suurusega, kuna sellisel korral täitematerjal omab väiksemat eripinda ning avaldab vähem survet tsemendi mördile, tagades segu vajalikku mobiilsust. 9) Jämedal killustikul on väiksem puistetihedus, kuid mida kõrgem see on, seda tugeam ja tihedam betoon saadakse. 10) Killustiku survetugevus peab ületama betooni survetugevuse klassi 1,5 – 2 korda. 11) Neid võib olla 1 – 4,5%. 8. KASUTATUD KIRJANDUS 1) „Materials for Construction and Civil Engineering“ (TTÜ Raamatukogu E-raamat) https://ebookcentral.proquest.com/lib/tuee/detail.action?docID=1998569. 2) L. Raado „Ehitusmaterjalid“, Tallinn „Professor Karl Õigeri Stipendiumifond“, 2018 3) Betooni täitematerjali katsetamise juhend.
TALLINNA TBHMTEUTTKO OL 2012/2013 Tiheduse m6iiramine Liis Viiheiaus Tanel Tuisk ,ttyelT*f./ Tallinn 24109/2A12 l. Eesmiirk Korrapiirase ja ebakorrapiirase kujuga keha tiheduse mliiiramine. Materjali poorsuse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Mullpoltistiireen, grani it, keraami line telliskivi 3. Kasutatud tiiiivahendid - Nihik - tiipsus 0,1 mm - Elektrooniline kaal (pt 4.1) - tiipsus 0,2 g - Elektrooniline kaal (pt 4.2) -thOsus O,)'fl 4. Katsemetoodikad Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tiihimikega) mahutihiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus p6 mfiiiratakse keha massi ja mahu suhtenu 1$ m- 1, Po = 3'1000,
1. Töö eesmärk. Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips - valmistatakse looduslikust kipsist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110...180 O C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavalised ehituses kasutatavad kipssideained (ehituskips ja kõrgtugev kips) on kirjeldatavad keemilise valemiga CaSO4*0,5H2O (poole veega kips) Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. (a) 3. Kasutatud töövahendid
1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid 12 puidust katsekeha - 1, 2 ja 3 õhkkuivatatud (+20 o C, 30-40% RH); 4, 5 ja 6 immutatud (100 % RH); 7, 8 ja 9 kuivatatud (~105o C); 10, 11 ja 12 õhkkuivatatud (+20o C, 30-40% RH). Katsekehad 1-9 olid tiheda aastaringiga, 10-12 olid hõreda aastaringiga. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 6 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Normaalbetooni koostamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: T.Tuisk 1. Töö eesmärk: Valmistada betoon, mis vastaks betooni B20 töödeldavusega OK = 2 – 4 cm nõuetele. 2. Materjalide kirljeldus: Kasutati tsementi CEM II / B – T (T – L) 32,5 R, jämetäitematerjalina kasutati killustikku ja peentäitematerjalina liiva. Täitematerjalide kvaliteet oli tavaline. 3.Töö käik: 3.1 Segu töödeldavuse aste. 3.2 Betooni klass, variatsioonitegur ja nõutav survetugevus. Nõutud betooni tugevus 28 päeva vanuselt betooni klassi järgi arvutati valemiga 1. Valem 1:
KÕV 11 119 78 8 74,3 54 726,8 puitlaast plaat Aeroc 12 290 147 94 4007,2 2448 610,9 (hard) Savitellis 13 88 248 65 1418,6 2920 2058,4 (täistellis) 14 Betoon 149 149 149 3307,9 7565 2286,9 Savitellis 15 116 86 251 2504 3875 1547,5 (kärgtellis ) Aeroc 16 172 301 99 5125,4 2270 443 (ecoterm) Õõnes-
2099, 9 Savi tellis 246 65 87 1391,1 2920 0 2004, 10 Silikaat tellis 252 64 120 1935,4 3880 8 2302, 11 Betoon 148 149 149 3285,7 7565 4 2331, 12 Klaas 152 151 4 91,8 214 0 2 13 Aeroc Hard 289 93 146 3924,0 2440 621,8 14 Aeroc Eco 301 171 97 4992,7 2260 452,7
EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Taoline mikropoorne homogeenne materjal tagab soojustatavale konstruktsioonile suurepärased ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused. [1] 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02 mm ja mõõdulint täpsusega 0,5 cm katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1 g katsekeha kaalumiseks, hüdrauliline press katsekeha painde- ja survetugevuse määramiseks, vajalikud nõud katsekeha immutamiseks 4. Katsemetoodikad 4.1 Mõõtmete määramine 4.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, ja laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirja järgi: A. Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikusest ja üks poolest laiusest. B
täitematerjalid Killustiku peensusmoodul on 5,25. Killustiku, mida kasutatakse betooni täitematerjaliks peensusmooduliks 6.5-8.5 (Otsman), mis tähendab, et katsetatud killustik on liiga peen betooni täitematerjaliks. Plaatjate ja nõeljate terade hulk on 18,6%, mis on lubatud piirides (15…50%, 15…35%- raskebetoon) (Otsman). Saadud muljumiskindlus on 7,69%. Mida suurem muljumiskindlus seda tugevam on betoon. Antud muljumis kindlus vastab markile 1200 (kuni 11%). Kasutatud allikad 1. Показатели плотности. (n.d.). From http://aquagroup.ru/articles/plotnost-shchebnya.html 2. К.Н. Попов, М. К. «Строительные материалы и изделия» Москва, 2006 г. . 3. Juhend TÖÖ NR 4 Killustiku katsetamine . 4. Otsman, R. Ehitusmaterjalid.
Katse nr puistatud killustiku läbinud killustiku [%] mass [g] mass [g] 1 328 56 17 Muljumiskindluse mark üle 15-19. Killustiku mark 600. 6. Järeldus Katsetatud killustiku puistetiheduseks tuli 1382 kg/m3, kirjanduslik allika väitel puistetihedus ei ole normitud aga, mida kõrgem puistetihedus, seda tugevam betoon saadakse (1250...1400 kg/m3). [b, lk. 4] Katsetatud killustiku näivtihedus tuli 2608 kg/m3, kirjandusliku allika väitel on näivtihedus 2400...2600 kg/m3 [d, lk 14] Katsetatud killustiku veeimavus on 0,8%, kirjandusliku allika väitel on veeimavus 0,2...4% [e, lk 25] Katsetatud killustiku plaatjate ja nõeljate terade hulk tuli 21%, kirjandusliku allika väitel normeeritakse olenevalt killustiku kvaliteedist - 15...50% nõeljaid terasid kõikide terade hulgast. [b, lk 4]
5. Leiame vedeliku erimassi valemiga =88 / 100 = 0,88 Töö tulemuste vormistamine Kivimaterjal 1. Tühi mõõtpudel 2. Pulbriga mõõtpudel = 148g 3. Pulbri kaal G = 98g 4. Mõõtpudelpulbri ja vedelikuga = 212g 5. Vedeliku ruumala 6. Pulbri absoluutmaht V = 36 7. Pulbri erimass Vedelik 1. Tühi mõõtklaas 2. Mahupiir V = 100 3. Mõõtklaas vedelikuga 4. Vedeliku kaal G = 88g 5. Vedeliku erimass TÖÖ NR.3 PUIDU SURVETUGEVUSE MÄÄRAMINE PIKI KIUDU Töö tulemuste vormistamine 1. Puidu liik mänd 2. Survetugevuse määramine piki kiudu Nr. Liik Ristlõike Ristlõike Purustav Niiskuse Survetugevus mõõtme pindala jõud sisaldus d kg % mm 1 mänd 39 x 38 14,82 p=51atm 544,69 11,2 0,05 551,7
proovikehadel seista normaaltingimustes kuskil 5 minutit ning siis määratakse kohe nende mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi poolikute proovikehadega nii, et murtud otspinnad oleks vastassuundades. Enne katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundi jooksul peale katse algust. Pressil
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
kõrget koormustaluvust, niiskuskindlust ning häid ning kestvaid soojusisolatsiooniomadusi. XPS tooteid kasutatakse vundamentide, keldriseinte, otse pinnasel põrandate ja pööratud katuste soojustamiseks, samuti väikemajade aluste külmakaitseks, keltsatõkkeks. [2] 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02 mm ja mõõdulint täpsusega 0,5 cm katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1 g katsekeha kaalumiseks, hüdrauliline press katsekeha painde- ja survetugevuse määramiseks, vajalikud nõud katsekeha immutamiseks 4. Katsemetoodikad 4.1 Mõõtmete määramine 4.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, ja laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirja järgi: A. Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikusest ja üks poolest laiusest.
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2017/2018 Betooni täitematerjali katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk Tallinna Tehnikaülikool Betooni täitematerjalide katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva terastikulise koostise ja huumuse sisalduse määramine. Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjalid Lubjakivikillustik kasutatakse betooni ja asfalti valmistamisel, täitematerjalidena teede ehitusel, mitmesugustel üldehitusalastel töödel. Liiv peentäitematerjal, mis on purdsete ja kasutatakse betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 3. Kasutatud töövahendid Anumad liiva ja killustiku tõstmiseks vajalikud Sõelakomplekt killustiku terastiku koostise määramiseks kasutav seade, kus on mitmed erinevad sõelad vahepeal Mensuur huumusesisalduse leidm
1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Killustik on sõmer mehaaniline sete 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad silindrikujulised anumad puistetiheduse määramiseks, muljumiskindluse määramiseks Anum mahuga 10 liitrit puistetiheduse määramiseks Kaal täpsusega 0.1g Sõelad avadega 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm terastikulise koostise määramiseks Nihik terade mõõtmiseks, kui silmaga pole võimalik täpselt määrata. Hüdrauliline press muljumiskindluse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Anuma suuruse valik sõltub killustiku tera ülemine mõõde. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 8; 16; 31,5 ja enam mm, kasut
Soojusisolatsiooni katsetamine 1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatud materjalid Katses katsetati kahte erinevat vahtpolüstureentoodet: EPS 60 ja EPS 120. 3. Töökäik 3.1 Mõõtmete määramine 3.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999 ,,Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoiti enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC. Katsed viidi läbi temperatuuril 23±5oC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võeti mõõdud täpsusega 0,5 mm. Kuna antud katses olevate katsekehade pikkused olid väiksemad kui 1,5 m, siis võeti üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest. Mõõtmis
c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... VONKUMISFi ja LAINED 05. detsernber2005 / . .. l.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrrud orr 8 cm, nurksagedu,s 4 s-1, alffaas
c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... VONKUMISFi ja LAINED 05. detsernber2005 / . .. l.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrrud orr 8 cm, nurksagedu,s 4 s-1, alffaas
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata tehiskivi veeimavus ning survetugevus kuiva proovikeha ja vees immutatud proovikeha puhul. Saadud survetugevuste põhjal hinnata materjali pehmenemiskoefitsient. 2. Kasutatud materjalid Töös katsetati silikaattellist. Tellise mõõtmed olid ligikaudu 250 ×120 ×88 [mm]. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Hüdrauliline survepress – täpsus 0,1 kN Nihik – mõõtepiirkond 150mm, vähim skaala jaotis 0,2mm 4. Katsemetoodika 4.1 Tiheduse määramine
I ! PINNAS HUDROISOLA TSIOON I !?/ TASANDUSKIHT 10 I.4ONOL BETOON 80 KELDRI SEINA BETI ]ONP LOKK -----..--------- PVC KILE VAHTPOLUSTUROOL 50 --SEMEN TMORT T HUDROIS OL A TSIOO N
I ! PINNAS HUDROISOLA TSIOON I !?/ TASANDUSKIHT 10 I.4ONOL BETOON 80 KELDRI SEINA BETI ]ONP LOKK -----..--------- PVC KILE VAHTPOLUSTUROOL 50 --SEMEN TMORT T HUDROIS OL A TSIOO N
Täitematerjali terade suurima ja vähima läbimõõtu suhe D:d>1,4. Üldiselt 4...16 mm. 3) Millise fraktsioonilise koostisega peab olema killustik betooni valmistamiseks? Betooni valmistamiseks peab olema killustik ülemise terasuuruse mõõtega D4 mm ja alumise mõõtega d2 mm. 4) Mis piirab jämedate killustike kasutamist? Jämedal killustikul on väiksem puistetihedus, kuid mida kõrgem on puistetihedus, seda tugevam ja tihedam betoon saadakse. 5) Kas killustiku mark peab olema betooni margist madalam, kõrgem või sellega võrdne? Killustiku mark peab olema betooni margist kõrgem (umbes 1,5...2 korda). 6) Palju võib olla tolmseid ja savikaid osiseid graniit- ja lubjakivikillustikus? Tolmseid ja savikaid osiseid võib graniit- ja lubjakivikillustikus olla 1-4,5%. 8. Kasutatud kirjandus a) http://www.ottson.ee/eng/avaleht/kataloog/alias-6/ b) http://www.mnt.ee/failid/4MA2010_15_aruanne.pdf
Täitematerjali terade suurima ja vähima läbimõõtu suhe D:d>1,4. Üldiselt 4...16 mm. 3) Millise fraktsioonilise koostisega peab olema killustik betooni valmistamiseks? Betooni valmistamiseks peab olema killustik ülemise terasuuruse mõõtega D4 mm ja alumise mõõtega d2 mm. 4) Mis piirab jämedate killustike kasutamist? Jämedal killustikul on väiksem puistetihedus, kuid mida kõrgem on puistetihedus, seda tugevam ja tihedam betoon saadakse. 5) Kas killustiku mark peab olema betooni margist madalam, kõrgem või sellega võrdne? Killustiku mark peab olema betooni margist kõrgem (umbes 1,5...2 korda). 6) Palju võib olla tolmseid ja savikaid osiseid graniit- ja lubjakivikillustikus? Tolmseid ja savikaid osiseid võib graniit- ja lubjakivikillustikus olla 1-4,5%.
Tabel 4.1 2 4.2. Segu konsistents Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatakse kooniline vorm (Abramsi koonus) ning see täidetakse kolmes kihis betooni seguga. Igat kihti tihendatakse metallvardaga ligikaudu 25 korda sorkides segu. Pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult üles ning asetatakse kõrvale, et määrata koonuse vajumit. 4.3. Betooni survetugevus Valmistatakse tehtud betoonisegust 6 katsekeha servapikkusega 100mm. Vormid täidetakse kahes kihis ning tihendatakse mõlema kihi lisamisel vibrolaual. Segu tuleb vibreerida kuni täieliku tihenemiseni ehk mil enam õhumulle ei teki ning tekib õhuke kiht katsekeha pinnale. Katsekeha pind tasandatakse kelluga. Katsekehad vabastatakse vormis ühe päeva möödumisel ning edasi pannakse need kivistuma kolme erinevasse keskkonda: normaaltingimustel ehk temperatuuril 20 ± 2°C,
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
