Ehitusmaterjalid - praktikumide kogum (1)

1) Eesmärk
Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata maakonna ning val a ja linna 
territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks 
ülevaadet sel est, mis ohustab ri gi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt 
keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju.
2) Tulemused aluseks omavalitsustes
Riskianalüüsi tulemused on aluseks kri sireguleerimisplaanide koostamisel, 
maakonnaplaneeringute koostamisel, val a ja linna üld- ja detailplaneeringute 
koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kri sireguleerimisalase koolituse 
planeerimisel ja korraldamisel.
3) Teostamise  tasandid
I TTK (mitte et ma  teaks  mis see on)
II linnad, val ad (linna- ja val aomavalitsused)
III Maakond ja sel e riskianalüüs
IV Siseministeerium + teised ministeeriumid
V Eesti Vabari gi valitsus, EV kri sikomisjon
4) Koostamise etapid
I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN 
– Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja 
muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise 
kriteeriumid jne.
II APELLi aste
1. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu
2. tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas.
3. koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu
4. määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada
5. määratakse ohustatud objektid
6. tagajärgede hindamine
7. riski suuruse hindamine inimese elule ja tervisele (1-5)
8. riski suuruse hindamine keskkonnale (1-5)
9. riski suuruse hindamine varale (1-5)
10. riski arenemiskiiruse hindamine (1-5)
11. riski tõenäosuse hindamine (1-5)
12. milline on riskide ja riskiobjektide  prioriteet
Nende 1-5 jagunemiste märkuseks 1 on nõrk, mitterahuldav ja 5 on väga hea. 11nda puhul 1 
vastab väga kõrge ja  5 on suhteliselt madal.
III APELLi aste
1. ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine
2. riski/õnnetuse  olukordades  tegutsemisplaanide koostamine
3. individuaalkaitsevahendite ja saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine
4. esmaabi ja  meditsiiniline  teenindamine
5. ettevõtte rakenduskonna ja tegevuskondade väljaõpe ja  varustus
6. abi  planeerimine  päästeteenistuselt (telefon 112) jne.
5) Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel mis ...
Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või 
tervist või põhjustab suure  varalise  kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja 
ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mil e lahendamiseks on 
vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus.
6) Algsündmus on
Algsündmus – esimene samm sündmuste ahelas, mis viib õnnetuseni.
7) Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüüs kajastama
(2) Hädaolukorrad, mil e riskianalüüsis peab kajastuma regionaalne tasand, on:
1) ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju;
2) ulatuslik tulekahju või  plahvatus  tööstus- või laohoonetes;
3) tulekahju, plahvatus ja varing, mil e tagajärjel saab vigastada palju inimesi;
4)  torm ;
5) üleujutus tiheasutusalas;
6) ulatuslik merereostus;
7) ulatuslik rannikureostus;
8) ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee  reostus  sisemaal;
9) paljude kannatanutega õnnetus maanteel;
10) paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga;
11) paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke 
aineid  vedava  rongiga;
12) paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus;
13) massirahutus;
14) epideemia;
15)  massiline  mürgistus;
16) erakordselt külm ilm;
17) erakordselt kuum ilm;
18) episootia;
19) ri gisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetus.
8) Elutähtis teenus on teenus
elutähtis teenus – teenus, mis on hädavajalik eluliselt tähtsate ühiskondlike 
toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse 
heaolu korraldamiseks;
9) Nimetage toimepidavuse riskianalüüsi olulisemad ohu kategooriad
1. I nimtegevusest tulenev  (pantvangikri s, vargus, pommiähvardus, sabotaaž, 
streik ...)
2. L
  oodussündmused  (üleujutus, põud,  metsatulekahjud , Kkreostus,  pandeemia )
3. T
  ehnoloogia  (IT kahjustused, info kadu, arvutiviirused, erinevad varustushäired, 
transpordi häired, tulekahjud hoonetes)
4. M
  ajanduslikud ning õiguslikud  (finantskri s, likviidsushäired, kindlustushäired, 
häired RV kaubanduses)
10) Nimetage olulisemad riskitüübid Eesti ühiskonnas
11) Millest sõltub riskpildi kujunemine avariide korral TTMAga
1) TTMA  keemilised ja füüsikalised omadused.
      2) avari  ulatus
      3) ümbritseva keskkonna iseärasused
      4) ilmastik 
      5) aine leviku iseärasused keskkonnas
      6) avari  toimumise aeg
12)Üro ohtlike ainete  klassifikatsioon  põhiklassid 1-9
1. lõhkeained ja neid sisaldavad esemed
2. gaasid
3. Kergesti süttivad vedelikud
4.1 Kergesti süttivad  tahked  ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas 
olekus lõhkeained.
4.2 Isesüttivad ained
4.3 ained, mis veega kokkupuutudes  eraldavad  kergestisüttivaid  gaase
5.1 oksüdeerivad ained
5.2 orgaanilised peroksiidid
6.1 mürgised ained 
6.2 nakkusohtlikud ained
7. radioakti vsed ained
8. sööbivad ained
9. muud ohtlikud ained või materjalid
13)ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber
33 Ohutunnus, koosneb mitmest  numbrist
1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis
Ülemise numbri kohta:
2 –  gaas
3 – põlev vedelik
4 – kergesti süttiv pulbriline aine
5 – oksüdeeruv või orgaaniline  peroksiid
6 – mürgine aine
8 – söövitava toimega aine
X – aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht
Numbrite  kaudu annab tähenduse „eriti“ (sarnaste numbrite korral)
0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur
14) Milliseid andmeid sisaldab üro keemilise aine ohukaart
Seal on kindlasti kirjas aine füüsikalised omadused, mürgisus, keemiline valem, ÜRO 
klass, kustutusvahendid, saneerimine (kahjustatamine),  kaitsevahendid , esmaabi
15) Mida tähendab r  fraas  ja s fraas
R-fraas – nimetatud keemilise ainega kaasnev risk
S-fraas – nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusnõuded
R-fraas – nimetatud keemilise ainega kaasnev risk RTL 372/373; 1998
16) Milliste üro ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski 
vähendamiseks saateauto olemasolu
Kolmandik transportitavast on mürgine. Ohtlike ainete transpordil peab olema 
varustatud spetsiaalsete märkidega. ÜRO leppemärgil neli  sektsiooni . 1) erijuhend 2) 
tuleohutu  3) radioakti vne 4) ohtu tervisele. Politsei eskort peab olema lõhke ja 
radioakti vse ainete transpordil
17)nh3 – lpk õhus ja inimese tajumisläve konstentratsiooni suurus
tööruumis 0.02 mg/l.  Qhus 0.07 mg/l. Inimesele talumislävi 0.037 mg/l 6hjooksul, surmav 
annus  7 mg/l, 0,2 mg/l lühiajaliselt tekkiv kahjustus.
18) Saastekontrolli aparaadi nimetus millega saab määrata TTMA
Gragher m31
19) Kiirgusriskist: mis on – bekrell , grei ja  ekvivalentdoos  (valem)
Bekrel  (Bq) radioakti vse preparaadi akti vsuse mõõtühik
Grei on  neeldunud  doosi mõõteühik
Radiokti vsuse ühik
20)millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane 
kiirgusdoos  D
1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta)
kosmiline
 -  3...4 μR/h – 0,027...0,035 rad/a
D =
maakera
- 8...10 μR/h – 0,069...0,086 rad/a
keskkonnas
 238U, 235U, 232Th-rühm, 40K, Ra jne
(pli , radoon,  raadium , poloonium, berül ium, ruteenium)
D – energia hulk, mis neeldub kehas
2. Meditsiiniline kiirgus (2. ja 3. saab muuta ja peab  muutma  – töös)
D = 0,1...0,15 rad/a. 32P, 57Cr, 33X, 60Co, Ra jne.
3. Inimtegevusega kaasnev kiirgus:
D = 0,1...0,2 rad/a. 32P, 238U, 40K, 226Ra, 210Pb jne.
4.  Tehis - ehk kunstlik kiirgus:
D = 0,1...0,15 rad/a. 137Cs, 134Cs, 89Sr, 90Sr, 131I, 134I, 103Ru, 140Ba jne.
KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V. (rahvusvaheline norm) – 0,5rad/a)
Rrad = E * T / KT = 5 * 3 / 1,0 = 15
21) Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos uinimesele aastas mis 
ei oma erilisti riski inimese tervisele
Risk on vastuvõetav kui inimese kogu  kehamass  saab aastas kuni D=0,5
Päästetöödel – kuni 25 rad/a ja 1 kord eluaja jooksul.
22) Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsient C24
elanikkonna kiirguskaitse koefitsient tavalise kaitumisreziimil. naitab mitu korda saavad 
vahem kiiretust võrreldles sel ega kui ol akse  koguaeg   valjas
23)Nimetada 4 aej Eesti lähipiirkonnas millised omavad ohtu Eesti 
elanikkonnale
4  ri ki,   kes  ohustavad  tuumaelektrijaamadega   Eestit:   Soome  (Loviisa),   Rootsi,   Leedu, 
Venemaa (St. Peterburi lähedal).