Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim- Willendorfi Veenus vanim-Hohle Felsi Veenus. Vanimad leitud kiviehitised pärinevad neoliitikumist ja pronksiajast. Ehituskonstruktsiooni vanim ja läbi aegade kõige levinum võte kivide asetamine üksteise peale.Ehituskivi kuju kivid tahuti kandiliseks või ülalt kooniliseks.Ehitamise protsess kivide transport, hiidkivide püstitamine ja üksteisele asetamine seni mõistatuseks. Ehitised on seotud uskumustega, matmiskommetega ja astronoomiliste nähtustega.Megaliitehitised suurtest kividest ehitised. Ehitised on seotud uskumustega, matmiskommetega ja astronoomiliste nähtustega.
Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim- Willendorfi Veenus vanim-Hohle Felsi Veenus. Vanimad leitud kiviehitised pärinevad neoliitikumist ja pronksiajast. Ehituskonstruktsiooni vanim ja läbi aegade kõige levinum võte kivide asetamine üksteise peale. Ehituskivi kuju kivid tahuti kandiliseks või ülalt kooniliseks. Ehitamise protsess kivide transport, hiidkivide püstitamine ja üksteisele asetamine seni mõistatuseks. Ehitised on seotud uskumustega, matmiskommetega ja astronoomiliste nähtustega. Megaliitehitised suurtest kividest ehitised. Ehitised on seotud uskumustega, matmiskommetega ja astronoomiliste nähtustega.
metalli, plasti jm keevitamisel. Tekstiilitööline Tekstiilitööstus on kiudaineid lõngaks ja riideks töötlev ning tekstiilitooteid valmistav tööstusharu. Tekstiilitöölised peavad tundma rõiva valmistamise tehnoloogiat ja oskama käsitseda materjale. Niisiis peavad nad teadma, millisel temperatuuril võib teatuid materjale töödelda. Betoonkonstruktsioonide ehitaja Betoonkonstruktsioonide ehitaja töö hõlmab tegevusi betooni valmistamisest kuni ehituskonstruktsiooni valmimiseni ja valmis elementide paigaldamiseni ehitusplatsil. Selle elukutse esindaja peab tundma betoonitöödel kasutatavate materjalide omadusi. Ka selles töös juhtume kokku erinevate ehitusdetailide soojuspaisumisega. Seega on füüsikas omandatud soojusõpetusalased teadmised äärmiselt vajalikud, et rakendada oma töös vajalikke võtteid ning see annab tõestust nähtavatele ja tajutavatele asjadele ja nähtustele meie ümber.
AEC Arhitecture, Engeneering and Construction ehitiste kujundamise ja ehituskonstruktsiooni arvutamisele orienteeritud CAD-tarkvarapakett CAD Computer Aided Design arvuti toel toote kujundamine (joonestamine, konstrueerimine); vastav tarkvarapakett CAE Computer Aided Engineering arvuti toel inseneriteaduse valdkonda kuuluvate ülesannete lahendamine (mehaanika, masinaehitus); vastav tarkvarapakett CAM Computer Aided Manufacturing arvuti toel valmistamine; arvjuhtimisseadmete juhtprogrammide ettevalmistamisele orienteeritud vastav tarkvarapakett CAQ
b) kandvaid klotse ei tohi eemaldada Akna kinnitamine toimub spetsiaalsete kronsteinidega või kruvide (tüüblitega). Soojustamiseks kasutatakse polüuretaanvahtusid (nt. Soudal, Penoflex). Tihendamiseks seestpoolt silikoon või vastavad montaazhilindid, väljastpoolt isepaisuvad tihendid või montaazhilindid. Akna tihendamisel kehtib reegel – seestpoolt tihedam kui väljast. Tihendamine peab tagama seestpoolt ruumis oleva niiske õhu mittesattumise ehituskonstruktsiooni vahele (kondenseerub!), väljast peab tihedus olema vihma ja tuulekindel, samas laskma läbi veeauru. Ühendusvuugi katmiseks kasutatakse vastavaid katteliiste, mille materjaliks võivad olla PVC, PVC plekk või puit. Uste paigaldamine Paigaldatava ukse ava peab olema lengi gabariitmõõtmtest suurem 4-5cm 2. Leng peab toetuma siledale pinnale. Lengi asetamise korrektsust kontrollida loodiga 3. Lengide külgpinnad loodida ja vajaduse korral korrigeerida täpsust kiiludega. 4
Rw ja R'w - õhumüra isolatsiooniindeks laboris (ei arvesta heli kaudset ülekannet) ja mõõdetult Lnw ja L'nw - taandatud löögimüraindeks laboris (ei arvesta heli kaudset ülekannet) ja mõõdetult Ln ja L'n - taandatud löögimüra insolatsioon laboris (ei arvesta heli kaudset ülekannet) ja mõõdetult 3. Mis on spektrilähendajad ehk C-korrektsioon? Miks osutus nende kasutuselevõtmine vajalikuks? Kas C-korrektsiooniga arvestamine ehituskonstruktsiooni valikul on kohustuslik? Mis vahe on spektrilähendajatel C, Ctr, Ci, C50-5000? Missugused võivad olla spektrilähendajate arvulised väärtused (suurusjärk) ja millest need sõltuvad? Millal ja mismoodi peaksite ehitustoodete valikul arvestama spektrilähendajatega? Suurus detsibellides, mis liidetakse heliisolatsiooniindeksitele müraallika spektri omaduste arvestamiseks. Sagedusdiapasooni on võimalik laiendada madalate sageduste osas kuni 50 Hz. 4
Niiskustõkke eesmärgiks on seinapindade kaitsmine õhus leiduva veeauru eest nendes ruumiosades, kus lausvee tekkimise ohtu ei ole. Kui eesmärgiks on täiesti veekindla pinna saamine, tuleb kasutada hüdroisolatsioonimastiksit. Fibergum hüdroisolatsioonimastiks moodustab pinnale 0,8-1 mm paksuse veekindla, elastse, kummitaolise kihi. Fibergumi võib kasutada märgades siseruumides saunad, dushiruumid, pesuruumid. Hüdroisolatsioon kaitseb ehituskonstruktsiooni lausvee kahjuliku mõju eest, juhul kui pinnale koguneb vett. Kiilto hüdroisolatsioonimastiks Fibergum sisaldab armatuurkiude, mis tagab hüdroisolatsioonikihi vastupidavuse ka väiksematele konstruktsiooninihetele. Esmalt seinad Hüdroisolatsiooni tegemist alustatakse seintest, et vältida põranda hüdroisolatsiooni kahjustumist plaatimistöö käigus. Alati tuleks enne töö alustamist läbi lugeda Fibergum-tööjuhis, mille saate
Pritsimine on lubatud ainult professionaalide poolt, kasutades täielikku kaitsevarustust. Puidu poorid peavad olema avatud, st puhastatud lakist-värvist. Kahjustunud puit tuleb eemaldada. Boracol kantakse pinnale kahes osas 24 tunnise intervalliga. Võib kasutada ka kahjustunud detaili sissekastmist või pihustamist. Majavammi puhul tuleb kogu nakatunud puit eemaldada ning majavammi koldest kogu puit 1 m raadiuses töödelda Boracol 20-2 Bd-ga. Kui nakatunud puit jääb ehituskonstruktsiooni alles, tuleb mädanenud osa siiski eemaldada ja allesjäänud puit pintseldada põhjalikult Boracoliga ning immutada seestpoolt puuraukude kaudu. Selleks puuritakse 20 cm vahega 10 mm diameetriga augud (2/3 materjali paksusest) ja täidetakse kaks korda Boracoliga 24 tunnise intervalliga. Kandekonstruktsioonid tuleb vajadusel toestada Eestis kõige targem tegelan kes teab majavammist kõige on Urmas Kõljalg Arvutus kelder
Tehniline konsultatsioon telefonil 6 031 900 KERASTOP Niiskustõke KASUTAMISOBJEKTID Kiilto Niiskustõket kasutatakse poorsete seinapindade käsitlemiseks niisketes ruumides enne plaatimist. Sobib kasutamiseks märgadesse ruumidesse lausvee alla mittejäävatel pindadel ja köögi seinapindadel. Märgade ruumide põrandate ja seinte hüdroisolatsiooniks soovitame Kiilto Fibergum või Kiilto Keramix hüdroisolatsioonimastikseid vastavalt juhendile. NB! Niiskustõke on ette nähtud ruumist ehituskonstruktsiooni tungiva niiskuse tõkestamiseks (seega ei sobi ehitus- ega maaniiskuse tõkestamiseks). ALUSPIND Betoon, kipsplaat, niiskuskindel tasandussegu või muu plaatimise aluspinnaks sobiv materjal. Pind peab olema puhas, kuiv ja tolmuvaba. Õhutemperatuur üle +10° C ja õhu suht. niiskus alla 60 %. OMADUSED * VTT sertifikaat: C51/99 * vastab viimistlusmaterjalide M1-emissiooniklassile * kõrge kuivainesisaldus * kergelt pealekantav * ei sobi betooni ega tasandussegude lisandiks
Praod ja pragude moodustumine, ebatihedad vuugid ja liited, liited, mõranemised, lõhestumised, vajumised, kruusa pudenemiskohad, paikamiskohad, värvitööd, taimkate, seisev vesi ja ebatihedused, mustumine ja hallitus. 29. Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile Kivimaterjalide puhul tekivad. - väliste mõjurite tagajärjel, CO2, SO2, SO3 jne. materjalide sisemistel põhjustel (ebasobivad koostisosad). Soolad tekivad ehituskonstruktsiooni materjalidesse mitmel viisil: - algusest peale, mobiliseerudes mitmesuguste protsesside tagajärjel; - õhust, pinnaseveest, pinnasest; - remondimaterjalidest. Sagedasemini väljalöövad soolad on sulfaatsed soolad (80% juhtudel), nagu näiteks - Tenardiit Na2 SO4 (40 % juhtudel) - Kips CaSO4 x 2H2O (25 %) Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid);
praktilisi lahendusi kodukaunistamiseks.Klaasi kasutamise ajalugu on pikk. Juba kiviajal avastati omapärane looduslik klaas, vulkaaniline kivim obsidiaan. Klaasi kasutati kaunistuselemendina nõude glasuurimisel umbes 1500. aasta paiku enne meie aega Egiptuses ja Mesopotaamias. Esimesi klaasipuhumistehnikaid katsetati 1. sajandil enne Kristust ning sellest sai alguse klaasesemete valmistamine. 1. KLAAS 1. Funktsioonid ja omadused Ulatusliku arendustöö tulemusena on klaas muutunud ehituskonstruktsiooni aktiivseks osaks, mille ülesandeks on kanda erinevaid funktsioone. Peamisteks funktsioonideks on energia säästmine, päikesekaitse, mürasummutus, turvalisus ja ohutus ning laialdased disanivõimalused. Lisaks sellele kuuluvad klaasi funktsioonide alla ka isepuhastuvus, tuletõkestus ning võimalus klaasiga kütta.Klaasi peamiseks omaduseks on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. Läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas
See on tänuväärselt atraktiivne materjal, mis annab võimaluse arhitektil luua arhitektuurseid tippteoseid. Ja seda mitte ainult esteetilises mõttes, sest tänapäevaselt töödeldud klaas on ka oma tehniliste näitajate poolest, mille alla kuuluvad näiteks soojapidavus ja helikindlus, võrreldav konkureerivate ehitusmaterjalidega. Klaasi funktsioonid ja omadused Ulatusliku arendustöö tulemusena on klaas muutunud ehituskonstruktsiooni aktiivseks osaks, mille ülesandeks on kanda erinevaid funktsioone. Peamisteks funktsioonideks on energia säästmine, päikesekaitse, mürasummutus, turvalisus ja ohutus ning laialdased disanivõimalused. Lisaks sellele kuuluvad klaasi funktsioonide alla ka isepuhastuvus, tuletõkestus ning võimalus klaasiga kütta. Klaasi peamiseks omaduseks on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. Läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki
6 Piilar harilikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või ristikujuline. Erinevalt klassikalisest sambast võib piilaril puududa kapiteel (või on asendatud talumiga) ja baas (või on asendatud sokliga). Fuktsiooni ja vormi järgi eritatakse näiteks seina-, tugi-, rist-, kimp- kantonpiilarit. Piilar tuli ehituskonstruktsiooni elemendina kasutusele keskajal. Gooti stiilis võeti aga kasutusele eriline võlvikandu toetav tugipiilar ehk kontraforss. Pildil Corregio linnas asuva ehitise piilarid. Arhitraav (ka epistüül või ematala) antiikses arhitektuuris ja sellest sõltuvais stiilides otseselt sambakapiteelidele toetuva taladesüsteemi alaosa, ülevalt piirneb friisiga, alt abakusega, Kreeka ehitistel on arhitraav kaunistusteta. (Vt joonist termini ,,joonia order" juures)
Juba kiviajal avastati omapärane looduslik klaas, vulkaaniline kivim obsidiaan. Klaasi kasutati kaunistuselemendina nõude glasuurimisel umbes 1500. aasta paiku enne meie aega Egiptuses ja Mesopotaamias. Esimesi klaasipuhumistehnikaid katsetati 1. sajandil enne Kristust ning sellest sai alguse klaasesemete valmistamine. 4 1. KLAAS 1.1. Funktsioonid ja omadused Ulatusliku arendustöö tulemusena on klaas muutunud ehituskonstruktsiooni aktiivseks osaks, mille ülesandeks on kanda erinevaid funktsioone. Peamisteks funktsioonideks on energia säästmine, päikesekaitse, mürasummutus, turvalisus ja ohutus ning laialdased disanivõimalused. Lisaks sellele kuuluvad klaasi funktsioonide alla ka isepuhastuvus, tuletõkestus ning võimalus klaasiga kütta.Klaasi peamiseks omaduseks on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. Läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas
omakorda tagab toodangu maksimaalse kvaliteedi ja võimaldab saavutada madala veeimavuse näitaja. Madala veeimavuse tõttu ei vaja PERIMEETER pluss plaadid pinnase poolt eraldi niiskustõkkega kaitsmist. [4] Joonis 1. Vundamendi soojustamine [4] 6 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST Hüdroisolatsiooni alla käivad kõik abinõud, mis aitavad vee sattumist ehituskonstruktsiooni takistada. Hüfroisolatsioon koosneb ühest või mitmest kihist, mis moodustavad uue konstruktsioonielemendi - vee eest kaitsva pinnakihi. Hüdroisolatsioonile võib mõjuda kolm veekoormust: pinnaseniiskus, mittesurveline vesi ja surveline vesi. [5] Pinnaseniiskus on pinnases esniev kapillaarselt seotud vesi. Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul rääkida, kui hoonealune ning ümberringi on vett mittesiduva materjaliga (liiv, kruus) täidetud.
− monteeritav raudbetoon, mis valmistatakse tehases, polügonil või ka ehitusplatsil ja mon- teeritakse peale valmistamist ehitisse; − monteeritav-monoliitne (kombineeritud) raudbetoon, mis saadakse monteeritavate ele- mentide kasutamisel monoliitse raudbetooni koosseisus. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 3 2 Raudbetooni kasutusalad Raudbetoon on 100 aasta vältel olnud üheks põhilisemaks ehituskonstruktsiooni materjaliks. Ajalooliselt edestavad raudbetooni oma levikult kivikonstruktsioonid, millede kasutamine al- gas aga ka aastatuhandeid enne raudbetooni kasutuselevõttu. Viimastel aastakümnetel konku- reerivad raudbetooniga edukalt ka teised, raudbetoonist vanemad, ehitusmaterjalid nagu puit ja teras, jättes siiski terve rea ehitusvaldkondi ainult raudbetooni pärusmaaks. Lühike loetelu raudbetoonkonstruktsioonide peamistest kasutusvaldkondadest:
pindalaühiku kohta. Püsivatel metallidel on see alla 0,1, vähepüsivatel 10, 2 mittepüsivatel üle 10 g/m h 29.Betooni ja kivimaterjalide soolkahjustused, kuidas tekivad ja millised? Vastus: Kivimaterjalide puhul tekivad. - väliste mõjurite tagajärjel, CO , SO , SO 2 2 3 jne. materjalide sisemistel põhjustel (ebasobivad koostisosad). Soolad tekivad ehituskonstruktsiooni materjalidesse mitmel viisil: - algusest peale, mobiliseerudes mitmesuguste protsesside tagajärjel; - õhust, pinnaseveest, pinnasest; - remondimaterjalidest. - Sagedasemini väljalöövad soolad on sulfaatsed soolad (80% juhtudel) Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid); - sidematerjali või kivi struktuuri purunemine.
arvestades valitud töötehnoloogiat ja konkreetsete firmade materjalide ning toodete kasutamist. Ehitusprojekti osad: - Arhitektuuri osa määratakse ära hoone paiknemine, otstarve, kuju, suurus, kujundus, ruumijaotus ja funktsionaalsed seosed; nähtavale jäävate hooneosade ja tehnoseadmete materjal ja kujundus; tuleohutuse, töötervishoiu ja keskkonnakaitse põhimõtted - Ehituskonstruktsiooni osa antakse hoone konstruktiivne lahendus, kasutatud normdokumendid, tehnilised lähteandmed; koormused; ehitiste põhiliste konstruktsioonide parameetrid ja mõõtmed, konstruktsioonide olulisemad ehitusmaterjalid ja tooted, sammud ja silded; konstruktsiooni põhielementide paiknemise üldjoonised ja montaaziskeemid; piirdekonstruktsioonide sooja- ja mürapidavused; vundamendilahendused;
See puudutab kergbetoonist piirdekonstruktsioone, kihilisi karkassseinu ja vahelagesid, uksi ja aknaid. Selle nõude rakendamist raskendab asjaolu, et informatsioon ehitustoodete heliisolatsiooni kohta sageli ei sisalda vastavaid andmeid. Tootjad ei ole huvitatud, et nende toodete heliisolatsiooniomadusi hinnatakse senisest rangemalt. Siiski on paljude toodete kohta C-korrektsioon juba määratud, neid on võimalik ka ise arvutada, kui on teada ehituskonstruktsiooni õhumüra isolatsiooni või löögimürataseme sageduskarakteristik. Rootsi akustik Klas Hagberg on teinud uurimistöö ehituskonstruktsioonide heliisolatsiooni spektrilähendajate (Ckorrektsiooni) kohta, hinnates nende keskmisi väärtusi ja kõrvalekaldumisi keskmisest. Tema hinnangu kohaselt võib arvestada, et kergkonstruktsioonide õhumüra isolatsiooni korrektsiooniteguri C50-5000 keskmine väärtus on
olema: 1. küllalt tugev, et vastu võtta rakenduvaid koormusi; 2. küllalt jäik, et tagada selle normaalset kasutamist; 3. küllalt vastupidav kohalikele kahjustustele- praod Nende nõuete täitmise peab tagama konstruktsiooni arvutus. Harilikult on purunemine seotud elemendi mingi kindla piirkonna või lõikega. Seega ka elemendi tugevusarvutus tuleb teha erinevates lõigetes ja erinevate sisejõudude suhtes. kokkuvõttes: ehituskonstruktsiooni tugevusarvutus peab andma ökonoomseima konstruktsioonilahenduse, tagades samal ajal piisava tugevusvaru selleks, et kompenseerida materjalide tugevuse võimalikku vähenemist keskmise tugevuse suhtes ja koormuse võimalikku suurenemist normaalolukorras esineva koormuse suhtes. 20. Raudbetoonelementide liigitus deformatsiooniliigi järgi, purunemislõiked - painutatud element, kus domineerib paindemoment M, tavaliselt esineb ka põikjõud V;
2.3 (so. käesoleva normi) lisas A "Ehitusmaterjalide ja ladustatavate materjalide mahukaalud" toodud mahukaaludest. Projekteerimise alused 39 (3) Kui materjali mahukaal võib oluliselt erineda etteantud väärtusest, tuleb seda arvesse võtta. (4) Mõne materjali mahukaal sõltub oluliselt niiskusesisaldusest. Selliste materjalide jaoks on lisas A antud normatiivsete suuruste muutumise piirid sõltuvalt niiskusesisaldusest. 1.4.2 Ehituskonstruktsiooni omakaal Põrandad, seinad, vaheseinad (1) Vaheseinte omakaalu võib arvestada ühtlaselt jaotatud koormusena. (2) Soojakao või konstruktsiooni omakaalu vähendamiseks mõeldud tühimikke konstruktsioonis võib võtta arvesse. (3) Tehases valmistatavate monteeritavate vahelaedetailide (talad, paneelid) omakaal määratakse tootja andmete põhjal. Kui betoonplaadi paksus kõigub võrreldes nimipaksusega üle ± 5% , tuleb seda alaliskoormuse määramisel arvesse võtta (vt. EPN-ENV 1.1).
monteeritav raudbetoon, mis valmistatakse tehases, polügonil või ka ehitusplatsil ja mon- teeritakse peale valmistamist ehitisse; monteeritav-monoliitne (kombineeritud) raudbetoon, mis saadakse monteeritavate ele- mentide kasutamisel monoliitse raudbetooni koosseisus. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 3 2 Raudbetooni kasutusalad Raudbetoon on 100 aasta vältel olnud üheks põhilisemaks ehituskonstruktsiooni materjaliks. Ajalooliselt edestavad raudbetooni oma levikult kivikonstruktsioonid, millede kasutamine al- gas aga ka aastatuhandeid enne raudbetooni kasutuselevõttu. Viimastel aastakümnetel konku- reerivad raudbetooniga edukalt ka teised, raudbetoonist vanemad, ehitusmaterjalid nagu puit ja teras, jättes siiski terve rea ehitusvaldkondi ainult raudbetooni pärusmaaks. Lühike loetelu raudbetoonkonstruktsioonide peamistest kasutusvaldkondadest:
sademete hulgad, pikaajalised madalad ja kõrged temperatuurid, üleujutused, mis mõjutavad meie igapäevast elu. Loodusõnnetused on dünaamilised ja tekitavad endaga seotud kahju. Reeglina on tegemist väga laiaulatuslike ja mastaapsete õnnetustega [21, lk 20]. Varingud võivad toimuda nii maapealsetes kui ka maa-alustes hoonetes ja rajatistes. Varisemise võivad esile kutsuda: konstruktsioonivead, konstruktsiooni vananemine, muutused pinnases, õhurõhu järsk muutus, ülekoormus ehituskonstruktsiooni osale, vee ja tule mõjutused. Varingu tagajärjel võivad mõjutatud saada mõjutatud ka instantsid, mis õnnetuses otseselt ei osale [21, lk 22]. Veest tulenevad kahjud võivad tekkida looduslikust protsessist (vihm, üleujutus) tulenevalt, samas võib kahju tekkida ka infrastruktuuri avariist või väärkäsitsusest (lekkiv veetorustik, kanalisatsioon, keskkütteradiaator või konditsioneer, rakendunud sprinkler) tõttu või inimtegevuse tegevuse(koristamine, tulekustutus) tulemusena.
sajandi keskpaika dateeritud leid, kujutab enesest senileitutest üht vanimat Eesti päritoluga laeva. -Ligikaudu viiendiku ulatuses säilinud kunagise 16 meetri pikkuse ja 6 meetri laiuse Maasilinna laeva ehituskonstruktsioonis esinevad iseärasused, mis on tõmmanud enesele tähelepanu sellega, et neile ei leia samaaegseid vasteid mujalt maailmast ning vöörtäävi kiilule kinnitamise viis on ainukordne nähtus laevaehitusajaloos üldse''. Lisaks vöörtäävi kinnitusviisile kuuluvad ehituskonstruktsiooni iseärasuste hulka kiilu konstruktsioon ja kiilupalk ise, kahekordne plangutus - alumine klinker- ja pealmine karveelplangutus - ning klinkerplangutuse ühendus laeva kaartega Uisk-Muhu saare meistrid on hoidnud uisu ehitustraditsioone elus alates viikingiajast. Uisk oli algselt raa-purjega sõjaalus. Pärast muistset vabadussõda kujunes uisust gutterpurjestusega posti- ja kaubalaev, mille tunnusteks olid sirged täävid, madal süvis, lai
....13 cm pikkustesse rippuvatesse urbadesse, emasõied koondunud 3....8 kaupa algul püstistesse hiljem rippuvatesse õisikutesse, V. Viljad: pähkel kuni 5 cm pikk ja 2,5 cm läbimõõdus, piklikmunajas, teritunud tipuga, kuni 8 terava ribiga pealispinnal, söödav, viljakest hallviltjas, kaetud kleepuvate näärmetega, IX-X. Puit on teistest pähklipuuliikidest madalama kvaliteediga, helepruuni värvusega, ilusa tekstuuriga, vastupidav, kerge (erikaaluga 0,42 gr/cm³), kasutatakse ehituskonstruktsiooni-des, samuti mööbliks ja vineeriks. Meil on hall pähklipuu üsna tähtis haljastuses, olles esindatud paljudes vanades mõisaparkides ja linnahaljastuses. Mandzuuria pähklipuu (Juglans mandshurica Maxim.) [mandzúrika] Paarikümne kuni 25 meetrise kõrgusega laiavõraline, tugevate okstega puu kasvab Kaug-Idas, Korea poolsaarel ja Põhja-Hiina laialehistes segametsades. Kasvatab kuni 1 m läbimõõduga tüve, mille koor on tumehall ja sügavrõmeline.
....13 cm pikkustesse rippuvatesse urbadesse, emasõied koondunud 3....8 kaupa algul püstistesse hiljem rippuvatesse õisikutesse, V. Viljad: pähkel kuni 5 cm pikk ja 2,5 cm läbimõõdus, piklikmunajas, teritunud tipuga, kuni 8 terava ribiga pealispinnal, söödav, viljakest hallviltjas, kaetud kleepuvate näärmetega, IX-X. Puit on teistest pähklipuuliikidest madalama kvaliteediga, helepruuni värvusega, ilusa tekstuuriga, vastupidav, kerge (erikaaluga 0,42 gr/cm³), kasutatakse ehituskonstruktsiooni- des, samuti mööbliks ja vineeriks. Meil on hall pähklipuu üsna tähtis haljastuses, olles esindatud paljudes vanades mõisaparkides ja linnahaljastuses. Olles laiuva võraga, vajab piisavalt ruumi kasvamiseks. On valgusnõudlik ja viljakat mulda vajav liik. Vanemaid puid kasvab Salla pargis (h = 19,5 m, d = 63 cm; Roht 1986), Luual , Tallinnas jm. Sobib kasvatamiseks ka alleepuuna. Mandzuuria pähklipuu (Juglans mandshurica Maxim.) Paarikümne kuni 25 meetrise
annaabi.ee 
