Ehitusjoonis. Survemutter (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Matemaatika - Kujutav geomeetria

1 Hindamata

Sisekaitseakadeemia
Päästekolledž
Kalle Sild
ÕLIDE JA RASVADE ISESÜTTIMINE LINAÕLI NÄITE
Referaat
Juhendaja : Stella Polikarpus
Tallinn 2015
SISUKORD
Sisukord................................................................................................................. 2
1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3
3.Isekuumenemine................................................................................................ 4
4.ÕLID JA RASVAD .................................................................................................. 5
5.LINAÕLI KATSE.................................................................................................... 6
5.1Katse Ontario Kohtuekspertiisi keskuses ........................................................7
6.LINAÕLI KÄITLEMINE OHTLIKUS ETTEVÕTTES......................................................8
7.KOKKUVÕTE........................................................................................................ 9
8. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU ............................................................................10
2
1. SISSEJUHATUS
Linaõli on tavaelus laialdast kasutust leidev looduslik aine. Linaõlil on olenevalt keemilisest
töötlemisest väga palju erinevaid otstarbeid. Näiteks kuumutamisel saadakse linaõli värnits,
mis on õlivärvide peamiseks sideaineks .
Oma töös keskendun õlide isesüttimise tingimustele, võttes aluseks puidu kaitsevahendina
tuntud loodusliku linaõli. Proovin välja selgitada, läbi teooria ja praktilise katse, millised on
head ja ideaalsed tingimused linaõli isesüttimiseks.   Läbi selle selgitan millised on üldse
vajalikud tingimused õlide ja rasvade süttimiseks.
Referaadis   proovin   selgeks   teha,   miks   võib   linaõli   ja   selle   kasutamine   olla   üks
hoonetulekahjude tekkepõhjus. Kuidas käidelada linaõli ja sellega kokkupuutunud esemeid,
vältimaks isesüttimist ja tulekahju.
2.
3
3. ISEKUUMENEMINE
Kõik   õhuga   kokkupuutuvad   põlevained   teatud   temperatuuril   hakkavad   oksüdeeruma.
Oksüdeerumine on  on soojust eraldav protsess ning soojuseeralduse kiiruse ülekaalus olek
soojusäraande   kiiruse   suhtes   põhjustab   aine   isekuumenemise.   Isekuumenemine   läheb   üle
põlemiseks siis, kui temperatuur on tõusnud isesüttimistemperatuurini. Sellisel temperatuuril
toimub eksotermiliste protsesside kiiruse järsk tõus, mis lõpetab isekuumenemise süttimisega.
(Talvar, 2009, lk. 88)
Temperatuuri, mille juures algab süsteemi isekuumenemise kiirenemine kuni süttimiseni, me
vaatleme    kui   isesüttimistemperatuuri.   Madala   isesüttimistemperatuuriga   võivad   olla   nii
vedelikud kui ka gaasid. Madala isesüttimistemperatuuriga on näiteks taimne õli. Mitmetel
gaasilistel   ühenditel,   näiteks   silaanil   (SiH4),   broomvesinikul   (HBr),   broomatsetüleenil
(C2Br2) on isesüttimistemperatuur alla 290-320 K (170C... 470C). Õhuhapniku käes need
gaasid   tavatemperatuuril   süttivad.   Seega   võib   kõiki   põlevaineid   tinglikult   jaotada   kahte
gruppi: ained, mille isesüttimistemperatuur on üle 320 K (470C) ja teine grupp, kus see on
alla 320 K(470C). Esimese grupi ained on võimelised süttima ainult välissüüteallika toimel.
Teise grupi ained on võimelised süttima ise, kui ümbritseva keskkonna temperatuur ühtib
isesüttimistemperatuuriga. (Talvar, 2009, lk. 88)
Õhu   käes   isekuumenevaid   ja   isesüttimisvõimelisi   aineid   võib   jaotada   järgnevatesse
gruppidesse: (Talvar, 2009, lk. 90)
 Õlid ja rasvad
 Rauasulfiidid
 Taimsed saadused ja turvas
 Kivisöed
 Individuaalsed keemilised ühendid ja nende segud
4
4. ÕLID JA RASVAD
Õlide ja rasvade isekuumenemine võib põhjustada isesüttimise, seega ka tulekahju.
Õlid jaotuvad: (Talvar, 2009, lk. 90)
 Mineraalsed
 Taimsed
 Loomsed
Taimsed   õlid   (   lina-,   kanepi-,    puuvilla    jt.   õlid)   erinevad   koostiselt   mineraalõlidest.   Nad
kuuluvad rasvade klassi ja i ja kujutavad endast kõrgmolekulaarsete rasvhapete glütseriidide
segu. Küllastamata karboksüülhapete ( oleiin -, linool-, linoleen-)glütseriidid on vedelad. Nad
on   peaaegu   kõikide    taimsete    õlide   koostises.   Nendes   olevad   küllastamata   sidemed
põhjustavadki teatud tingimustel isekuumenemise ning isesüttimise. (Talvar, 2009, lk. 90)
Linaõli koostises on: (Talvar, 2009, lk. 91)
 Palmitiin ja stearinn 8%
 Oleiin 18%
 Linool 30%
 Teised 30 %
Taimsete õlide ja rasvade isekuumenemise-ja isesüttimisvõime  hindamisel  kasutatakse  nn
joodarvu, so joodi kogus kg-des, mis ühineb 100 kg õli või rasvaga . Joodarv on seda suurem,
mida rohkem on küllastamata sidemeid. Linaõli joodarv on 175- 192. (Talvar, 2009, lk. 91)
5
5. LINAÕLI KATSE
Kõige   levinumaks   isesüttimisvõimeliseks   õliks   on   linaõli.   Linaõli   kasutatakse   peamiselt
värvitööstuses värvide, õlide ja lakkide tootmises. ( Bang & Bonsomer Eesti AS, 2013)
Päästeameti   menetluse   praktikas   on   mitmeid   näited,   kus   linaõli   hooletul   käitlemisel   on
tekkinud   tulekahju.   Linaõli   on   levinud   toode   kaitsmaks   kodumajapidamises   leiduvaid
mööbliesemeid ja muid puitpindu. Tulekahju võib tekkida siis, kui linaõliga kokkupuutunud
töövahendeid   ( pintsel ,kaltsud,paber)   ei   käidelda   õigesti.   Visates   linaõliga   kokkupuutunud
esemed prügikasti, võivad need headel tingimustel isesüttida.
Elulistest näidetest juhinduvalt viisin läbi primitiivse katse linaõli isesüttimisest.
Imiteerisin tavaelus remonttöödejärgset olukorda, kus kasutati  linaõli ja peale tööd  visati
linaõlised kaltsud ja töövahendid prügikasti. Katses kasutasin külmpressitud linaõli.
Katset viisin läbi 18 kraadise toatemperatuuri juures ja temperatuuri jälgisin 6 tunni jooksul
termokaameraga.
Asetasin   plekist   ämbrisse   linaõliga    immutatud    kaltsud   ja   paberitükid.   Asetasin   ämbri
ohutusse kohta- eemal küttekehadest, mis oleks kaasa aidanud temperatuuri tõusule. Ämbrit
kinni ei katnud, tagades sellega eeldatava piisava õhuhapniku juurdepääsu.
Kontrollides kuue tunni jooksul ämbris olevat temperatuuri ei täheldanud ma selle muutusi.
Katsest järeldan, et linaõli isesüttimiseks on vaja täita teatud tingimused. Kõige olulistemaks
tingimusteks pean piisava õhuhapniku juurdepääsu ja temperatuuri. Temperatuuri all pean
silmas   süsteemi   soojusäraande   kiirust,   ehk   linaõliga   kokkupuutunud   esemed   hakkavad
kuumenema andmatta seda kuumust ära. Vähetähtsaks ei saa ka pidada väistemperatuuri.
Mida soojem oleks keskkond, seda kiirem oleks ka süsteemi  isekuumenemine. Linaõliga
kokkupuutunud kaltsude materjalil on ka reaktsioonis tähtis roll. Mida boorsem ja imavam on
kangas , seda soodsamad tingimused on isekuumenemiseks ehk õhu juurdepääs on ka seega
parem.
6
5.1
Katse Ontario Kohtuekspertiisi keskuses
Ontario Kohtuekspertiisi keskus  ( Center of Forensic Sciences ) viis läbi sarnase katse, kus
asetati   linaõlised   kaltsud   suurde   prügikonteinerisse.  Väliskeskonna   temperatuur   oli   16-18
kraadi. Suits ja linaõli aurud hakkasid eralduma tunni möödudes katse algusest. Leegiga
põlemine   toimus   4-5   tunni   möödudes.   Täheldati   ka   muid   nähtusi.   Nagu   käimasolevast
keemilisest   protsessist   eralduvad   aurud   põhjustasid   silmade   vesisust   ja   silmade   ärritust.
(Rampling, 2000, p. 6)
Märkimisväärse erinevusena kasutati antud katses kuumutatud linaõli.
7
6. LINAÕLI KÄITLEMINE OHTLIKUS ETTEVÕTTES
Et saada teada kuidas käideldakse ja töödeldakse linaõli värvitööstuses külastasin Eskaro AS-
i. Tehase direktor võttis mind hea meelega vastu ja tutvustas mulle ruume ja tingimusi kuidas
nemad linaõli ja linaõlitooteid hoiustavad ja töötlevad. Hiljem tutvusin ka Eskaro AS-i
hädaolukorra lahendamise plaaniga (Eskaro AS, 2017 )
Eskaro AS on Maardus paiknev ohtlik ettevõte, mis tegeleb värvitoodete valmistamisega.
Nende tootevalikus on mitmeid tooteid mille puhul on võimalik isesüttimine. Kasutatakse
palju linaõli, seda kas tootena või sideainena värvides. (Bang & Bonsomer Eesti AS, 2013)
Ettevõttesse saabub linaõli juba valmiskujul tootena. Ise selle tootmisega ei tegeleta ega ei
töödelda linaõli keemiliselt. Toodet hoiustatakse normaaltingimustes suures roostevabas
tsisternis. Toode ei ole mahutis rõhu all ega ei ole vajalik selle eritingimustel hoiustamist.
Ettevõte ei käsitle linaõli iseseisvalt süttivaks aineks ja ei ole kasutusele võtnud erimeetmeid
selle süttimise vältimiseks peale seaduses ettenähtud tuleohutusnõuetele.
Küll aga on ettevõte arvestanud selle võimalusega, et linaõliga kokkupuutunud kaltsud
võivad isesüttida. Villimise käigus tekib neil mõningal määral paberit ja riiet mis puutub
kokku linaõliga. Kaltsud kogutakse õhukindlalt metallkonteinerisse, et vältida isesüttimist.
Eskaro As-i pikaaegse värvitootmise protsessi käigus on olnud juhtumeid kus
linaõlivärnitsaga kokkupuutunud kaltsud on nende lohakal käitlemisel isesüttinud. Seega
käideldakse neid vastavalt.
8
7. KOKKUVÕTE
Linaõli on kõige enamlevinud isesüttimisvõimeline aine tavakasutuses. Seda iseloomustab
kõige enam linaõli kõrge joodarv. Aga iseseisvalt ei saa pidada linaõli ega muid linaõli
sisaldavaid tooteid isesüttivateks. Isesüttimiseks peavad olema täidetud teatud tingimused.
Näiteks kokkupuude riiete ja kangastega, soodne temperatuur ja õhuhapniku juurdepääs.
9
8. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU
9.
Bang & Bonsomer Eesti AS, 2013. Rafineeritud linaseemneõli.
Eskaro AS, 2017. Eskaro AS hädaolukorra lahendamise plaan. Maardu
Rampling, K., 2000. T.C. Forensic. [Võrgumaterjal]
Available at: http://www.tcforensic.com.au/docs/uts/essay6.pdf
[Kasutatud 9 mai 2018 ].
Talvar, A., 2009. Põlevainete omadused. Tallinn: Sisekaitseakadeemia.
.
10