4. ÕLID JA RASVAD Õlide ja rasvade isekuumenemine võib põhjustada isesüttimise, seega ka tulekahju. Õlid jaotuvad: (Talvar, 2009, lk. 90) Mineraalsed Taimsed Loomsed Taimsed õlid ( lina-, kanepi-, puuvilla jt. õlid) erinevad koostiselt mineraalõlidest. Nad kuuluvad rasvade klassi ja i ja kujutavad endast kõrgmolekulaarsete rasvhapete glütseriidide segu. Küllastamata karboksüülhapete (oleiin-, linool-, linoleen-)glütseriidid on vedelad. Nad on peaaegu kõikide taimsete õlide koostises. Nendes olevad küllastamata sidemed põhjustavadki teatud tingimustel isekuumenemise ning isesüttimise. (Talvar, 2009, lk. 90) Linaõli koostises on: (Talvar, 2009, lk. 91) Palmitiin ja stearinn 8% Oleiin 18% Linool 30% Teised 30 % Taimsete õlide ja rasvade isekuumenemise-ja isesüttimisvõime hindamisel kasutatakse nn
· Loomsed valgud asendavad inimorganismi hävinenud valke täielikult ja neid loetakse seega täisväärtuslikeks valkudeks. · Taimsed valgud lägevad aga hävinenud valkude asendajaks ainult osaliselt ja seega loetakse neid mittetäisväärtuslikeks valkudeks. · Õige toitumise korral on vajalik, et 60% valkudest oleksid loomse päritoluga. Rasvad · ...on glütseriini ühendid rasvahapetega. Rasvad sisaldavad kõige sagedamini oleiin-, palmitiin- ja steariinhapet. · Rasvad, mis sisaldavad palju steariinja palmitiinhapet on kõrge sulamistemperatuuriga ja kõva konsistentsiga. · Rasvas, mis sisaldavad peamiselt oleiingapet, on vedel konsistentsiga ja madal sulamistemp. ga. · Rasvad, millel on madal sulamistemperatuur. Omastatakse organismi poolt paremini ja täielikumalt. · Rasvad ei lahustu vees(on veest kergemad), lahustuvad aga hästi bensiinis, eetris, tärpetinis.
nendest, sulavad kõrgel temperatuuril. Tahkeid rasvu (või, searasv) iseloomustab küllastatud rasvhapete (palmitiin- ja steariinhape) rohke sisaldus. Loomsed lipiidid on olekult tahked. Küllastamata rasvhapped on toatemperatuuril vedelad. Mida rohkem on lipiidides küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril nad sulavad. Toatemperatuuril vedelaid rasvu nimetatakse õlideks. Taimseid õlisid iseloomustab küllastamata rasvhapete (oleiin-, linool-, linoleenhape) sisaldus (taimeõlides on viimaseid kuni 95 %). * Monoküllastamata rasvhapped: Oleiinhape (olehape) - vabana enim esinev (leidub oliivi- ja pähkliõlis, sea-, veise- ja kanarasvas). * Polüküllastamata rasvhapped: Linoolhape - vabana vähe, kuna vajalik triglütseriidide sünteesiks. Linoleenhape esineb enamasti vabana. Arahhidoonhape Linoolhape ja arahhidoonhape on inimesele elutähtsad: · struktuursete komponentidena kuuluvad nad rakumembraanide ja sidekoe
on > 10. Tahkeid rasvu (või, searasv) iseloomustab küllastatud rasvhapete (palmitiin- ja steariinhape) rohke sisaldus. Loomsed lipiidid on olekult tahked. ◦ Küllastamata rasvhapped on toatemperatuuril vedelad. Mida rohkem on lipiidides küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril nad sulavad. Toatemperatuuril vedelaid rasvu nimetatakse õlideks. Taimseid õlisid iseloomustab küllastamata rasvhapete (oleiin-, linool-, linoleenhape) sisaldus (taimeõlides on viimaseid kuni 95 %). Inimese jaoks eksisteerivad ka nn. asendamatud rasvhapped, mida organism peab normaalseks füsioloogiliseks talituseks tingimata toiduga saama. LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON Lihtlipiidid (triglütseriidid ja vahad) koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest. Esinevad toidurasvas; neid sünteesitakse maksas ja rasvkoes.
lühikese elueaga. Kõrge rõhuga saadakse suur moodustades ruumilise struktuuri. monomeeri kontsentratsioon, mis on vajalik, et siduda 30. Pesemisvahendite (seebi ja detergentide) tootmine. lühikese elueaga radikaale. Seebid Kui kasutada katalüsaatorina hapnikku (0,03 0,1%), siis Seep on erinevate rasvhapete (oleiin-, steariin-, palmitiin- piisab rõhust 1500 at ja temperatuurist ca 200 C. j.) naatrium- või kaaliumsool. Seebi tootmise Aparaadina kasutatakse torureaktorit voi kõrgsurve summaarne põhireaktsioon on rasva hüdrolüüs (nn autoklaavi. Etüleeni konversiooni aste on ca 10-30%. seebi keetmine): Vajalik on hea segamine ning soojusläbikanne, kuna (C17H35COO)3C3H5 + 3NaOH = 3C 17H35COONa +
on vajalikud bakeritele. Veised saavad oma proteiini: mikroobidelt ja vatsas lagunemata proteiinidest (ei lahustu vatsavedelikus, nt maisiproteiin). Bakter saab oma lämmastiku: NPN söödas, sööda lagundatud proteiin, N surnud vatsa bakteritelt, uurea (süljest, difundeerub läbi vatsa epiteeli). Maksas tehakse ammooniumist uurea, uurea läheb verre ja verest kas sülge, vatsa või neerudesse. 28. Lipiidide lõhustamine vatsas. Triglütseriidid → glütserool + rasvhapped (palmitiin-, oleiin-, linoleenhape) 600 kg lehma vatsas toodetakse 3-5 kg orgaanilisi happeid, ning sõltuvalt söödast on nende osakaal: 50-70% äädikhape; 15-30% propioonhape; 10-15% võihape. Mäletsejate poolt sisse söödud lipiidid koosnevad pikaahelalistest rasvahppetest ning on kas vabad (õliseemnetaimedest), triglütseriididena (kaubanduslikus söödateraviljas) või galaktolipiididena (rohust). Rasvhapetest on looma söögis populaarsemad palmitiinhape, oleiinhape ja linoolhape.
Õhk võib (samas ei pea) läbida õli. Viskoossus ja happelisus kasvab aeglaselt. Püsiv linaseemneõli (stand oil) saadakse kui kuumutatakse kõrgemal temperatuuril, et viskoossus kasvaks. Temp varieerub 270-310 °C vahel. Selle tagajärjel tekib suur kogus lenduvaid ja osaliselt kergsüttivaid lagunemisprodukte. Linaseemned sisaldavad 30 - 40 % õli. Linaseemneõli on kuivav õli kuna see sisaldab palju küllastumata rasvhapete estreid. Nende rasvhape estrite koostises on 10- 24 % oleiin-, 12-19 % linool-, 48-60 % linoleen-, 2-8 % steariin-, 4-10 % palmitiinrasvhappeid. Linaseemneõli koostis oleneb paljudest faktoritest, nagu näiteks seemnete kvaliteedist, kliimast, pinnasest ja ka ekstraheerimise ja puhastamise meetoditest. Linaseemneõli tunti Taanis 3000 aastat e.m.a. Alates 12. sajandist hakati linaseemneõli kasutama maalrivärvides sideainena. Linaseemneõli tihedus on 0,93...0,94 g/cm 3,
annaabi.ee 
