docstxt/12873987856045.txt
docstxt/12786640769324.txt
docstxt/15258650526952.txt
docstxt/136162119541.txt
Os Väli Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus a Detailid 1 Kere IG.04.00.01 1 2 Kaas IG.04.00.02 1 3 Klapi varras IG.04.00.03 1 4 Survepuks IG.04.00.04 1 5 Survemutter IG.04.00.05 1 6 Klapp IG.04.00.06 1 7 Käepide IG.04.00.07 1 8 Tihend kumm 1 9 Tihend kumm 1 Standard tooted 10 Mutter M8 x 1,25 1 15526-70
docstxt/135221721235.txt
On olemas mudelid, mis on varustatud segajatega. Peenestusefektiivsus sõltub mitmetest teguritest: liha kvaliteet, liha temperatuur, niiskuse sisaldus, peenestusplaatidest. Töö põhimõte Enne tööle asumist kontrollida söötevindi pöörlemissuunda. Hakklihamasin tuleb kokku panna kogu aeg ühes ja samas järjekorras lõiketera ja resti tuleb alati kasutada paaris. Resti serv peab ulatuma 2 4mm korpuse peast välja, kui ei ulatu, kasutada surverõngast. Viimasena paigaldatakse survemutter ja alati käsitsi. Paigaldada söötelehter. Liha etteandmisel kasutada söötepulka. See on abivahend liha suunamiseks, mitte surumiseks. Kui kasutame liigset jõudu, ei peenestu liha piisavalt. Kui masin kiilub kinni või ummistub, lülitada kohe välja. Hakklihamasinad on varustatud reversfunktsiooniga, mis käivitab mootori vastassuunalise pöörlemise ja vabastab ummistuse. Puhastamine Eemalda vooluvõrgust. Ava mingil määral korpuse kinnitusmutrit. Ava survemutter.
keskmiselt 0,5...5 tonni. Kasutatakse peamiselt ühe ja kahe trumliga vintse, kuid ka kolme ja isegi viie trumliga. Vintsi trummel asetseb teljel vabalt. Samal teljel asetseb vabalt ka suur Joonis 3.2.2. Ühetrumliline hammasülekandega käsivints hammasratas. Mootori käivitamisel hakkab pöörlema rihmaratas, mille teljel asuv väike hammasratas paneb pöörlema trumli teljel asuva suure hammasratta. Telje parempoolsel osal on keermed, millel koos lülituskangiga on survemutter, mis lülituskangi pöörates surutakse koos trumliga hammasratta suunas. Kuna hammasratas pidevalt pöörleb, haarab ta klotside hõõrdumise toimel kaasa ka trumliratta koos trumliga. Tross-vints Lintvints Sildiandmed: Pinge 230 V ~ 50 Hz Võimsus 1050 W S3 20% Tõstejõud 300 kg Tõstejõud taliga 600 kg Tõstekõrgus 11,5 m Tõstekõrgus taliga 5,7 m Tross 12 m / Æ 4,5 mm Tõstekiirus 8 m / min Tõstekiirus taliga 4 m / min Kaal 17,5 kg Varustus · kinnitusrauad
spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi injektoriga ning injektorita põletid. Põletit, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse, nimetatakse injektorpõletiks. 2.2.1 Injektorpõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõreduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris atsetüleen ja hapnik segunevad, moodustades põlevsegu
pealesulatamiseks) ning spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; 3. kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse. 4 Injektorpõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 5 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Keevitusgaasid Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi
Enne keevitamist tuleb keevitatavad servad ning õmblusega külgnev põhimetall gaasipõleti leegi abil hoolikalt puhastada Lisa 1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 2 Normaalleek 3 Oksüdeeriv leek 4 Taandavleek 5. Keevituspõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus 6. Vasaksuunaline keevitamine1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat 7. Paremsuunaline keevitamine1. Keevituspõleti 2.
2. otstarbe järgi universaalsed (keevitamiseks, lõikamiseks, jootmiseks ja pealesulatamiseks) ning spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; 3. kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid. 4. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse. 3.6. Injektorpõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek
põletid; 2. otstarbe järgi universaalsed (keevitamiseks, lõikamiseks, jootmiseks ja pealesulatamiseks) ning spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; 3. kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse. 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek
ning spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse. 3.6. Injektorpõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 10 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv
ning spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse. 3.6. Injektorpõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 10 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek
spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; 3. kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga imeb põlevgaasi segukambrisse, kus tekib hõrendus. 29 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Sele 3.6. Injektorpõleti skeem Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (6), toru ja ven- tiili (7) segukambrisse (3)
on kindlalt kinnitatud. Gaasiballoonide sulgeventiilid. Ventiil on sulgeseadeldis, mis on vajalik balloonide täitmiseks ja gaasi andmiseks põletisse ning mis lubab balloonis säilitada suru- ja veeldatud gaase. Hapnikuventiilid valmistatakse messingist, sest suure surve all teras roostetab kiiresti hapniku möjul, kuid käsirattad valmistatakse suvalisest materjalist. Paremkeermega tutsi külge kinnitatakse survemutri abil hapnikureduktor. Survemutter surub kinni fiibertihendi. Ventiil avaneb, kui käsiratast pöörata vastupäeva ja sulgub kui pöörata vastassuunas. Töötamisel peavad kõik hapnikuventiili detailid olema hoolikalt rasvatustatud. Nende määrdumine õlide ja rasvadega on rangelt lubamatu. Atsetüleeniventiilide põhidetail on kere. Reduktor kinnitatakse ventiili külge klambri ja survemutriga. Vene standardi kohaselt avatakse ballooni kraan erivõtmega, kuid AGA järgi käsirattaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
