vedel, sisetuum tahke. Maa sisemuse suunas rõhk ja temp. kasvab. Tsentris temp. u 6000. Maa süvasoojus kandub maa tuumast maa pinnale. Kivim on ühe või mitme mineraali kristalliseerunud segu(päevakivi, kvarts) Magmakivimid-kivimid, mis moodustuvad magma kristalliseerumisel(graniit) Settekivimid-kivimid, mis moodustuvad pehmetest setenditest(liivakivi, lubjakivi) Moondekivimid-kivimid, mis tekivad juba olemasolevate kivimite muutumisel(gneiss, kilt) Purskekivimid-efusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinnal, basalt) Süvakivimid-intrusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinna all,gabro, graniit) Basalt väikeseteraline, gabro suureteraline vahe kristalliseerumise kiiruses(basalt kiire, gabro alglane). Liiva mattudes nooremate setete alla moodustub liivakivim. Laamad( u. 200 laamat olemas) Liiguvad vahevöös toimuva konvektsiooni toimel. Laamade äärealad: · spreading e. lahknemine(divergentne situatsioon <= => )
Tihedad, suurekristalliline, suure survetugevusega, ilmasikukindlat NT GRANIIT (jäme, kesk ja peeneteraline) võib olla erinevat värvi lisaks punakaspruunike Graniitkivi ja tema põhilised koostisosad mineraalid päevakivi ehk põldmagu põhiline , vilk, kvarts , plagioklass KIVIM- on üksteisega tugevalt liitunud mineraalide kristalliseerunud kogum. Põhiomadused: Tihedus 2500-2700 veeimavus 0,5< , mõnel survetugevus tugevam teisel nõrgem jne, kõvadus 6 -7 B) Purskekivimid ehk EFUSIIVSED KIVIMID Tekkinud magma väljavoolamisel maapinna lõhedest Väiksema surve all. Jahtunud kiiremini. Poorsemad ja peeneteralisemad. Nt: Basalt Basaltkivim ja tema põhilised koostisosad-mineraalid , plagioklass, pürokseen, oliviin, amfibool PURDSED TARDKIVIMID Õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid Jagunevad : sõmerd ja(pimsskivid, vulkaanilised liivad) tsementeerunud (vulkaanilised tufid , trassid ) 2.4.2 Settekivimid
Maavärinad ja vulkaanid, vulkanism. Nähtuste kompleksi, mil magma tungib maapinda, nimetatakse vulkanismiks. Vulkaaniliste protsesside käigus tekivad vulkaanilised kivimid. Vulkaaniks nimetatakse koonuse- või kuplitaolist moodustist, mis on seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega ehk efusiivsed kivimid. Tardunud laavast kasvab järk- järgult mäge meenutav vulkaan, mille tipus asub kraater ja nad muutuvad iga purskega suuremaks. Laava tegevus avaldub kas aeglaselt, kui laava valgub aeglaselt mööda nõlva alla, või plahvatuslikult. Vulkaani purskeaineid saab jagada gaasilisteks, tahketeks ja vedelateks(laava). On olemas tegutsevaid vulkaane, mis purskavad perioodiliselt või pidevalt, kuid on olemas ka kustunud vulkaane, mille purskumise kohta puuduvad ajaloolised andmed. Kus
*looduskivi - materjal, mis on tekkinud looduses ega ole tehislikku päritolu *ehituskivi - väljanägemiselt ja kestvuselt kõrge kvaliteediga looduskivi, millest valm. ehitustooteid VÄLISTUNNUSED *värvus *läige *kõvadus *lõhenemispind LIIGITUS *geoloogilist päritolu *mineraloogiline koostis *füüsikalis-mehaanilised omadused *valmistamise ja töötlemise viis *dekoratiivsed iseärasused *kasutamisala järgi TARDKIVIMID 1)massivsed a)intusiivsed (graniit) b)efusiivsed(basalt) 2)purdsed a)sõmerad(vulkaaniline tuhk ja liiv) b)tsementeerunud(trass) SETTEKIVIMID 1)Mehaanilised setted a)sõmerad(kruus) b)tseneteerunud(liivakivid) 2)Keemilised setted(kipsid) 3)Organogeensed setted(lubjakivi) MOONDEKIVIMID 1)marmor 2)talklikdad TOOTMINE *murdmine *lõhkamine *saagmine *freesimine *leeklõikus ________________________________________________________________ *looduskivi peab taluma mõjuvaid koormusi(välisjõud, ilmastik, tulekahju) ja
Plahvatuslikud pursked kaasnevad enamasti ränirikka magmaga vulkaanidega. Plahvatuslikkus tekib sellest, et rõhu vähenedes (nagu juhtub ülespoole tõusva magmaga), halveneb gaaside lahustuvus magmas. Eraldunud gaasid hakkavad oma suure mahu tõttu vulkaanilõõris pingeid tekitama. Asi laheneks, kui gaasid saaksid magmast välja murda, kuid suure viskoossuse tõttu on see raskendatud. Seetõttu purskub plahvatusliku vulkaanipurske puhul välja vulkaaniline tuhk ja kivimid. Efusiivsed pursked on ränivaese koostisega ning gaasid pääsevad kergemini magmast välja. Seega on efusiivne purse pigem rahulik ning kivimite ja tuha asemel on vulkaaniliseks produktiks vedel laava. Läbi ajaloo on maailmas olnud mitmeid kuulsaid ja tuntuid vulkaanipurskeid. Mõned neist nõudsid palju inimohvreid ja hävitasid ümbruses oleva looduse pikaks ajaks. Üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks peetakse Vesuuvi Itaalias. Vesuuv on pursanud umbes tosinaid kordi, kuid kuulsaim neist toimus 24
vahevöösse 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) Kivim geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud Mineraal kindla keemilise koostisegaühend (vahel ka eheelement) nt: kaltsiit CaCO3, kvarts=liiv=SiO2 Jaotuse järgi: 1) Magma e tardkivimid tekivad magma tungimisel maakoore lõhedesse või maapinnale ja elle tardumisel. · Purskekivimid e efusiivsed kivimid - tarduvad maapinnal (basalt, lipariit, andersiit) · Süvakivimid e intrusiivsed kivimid ( graniit, periotiit (vahevöö peamine koostisosa), dioriit) Vastavalt SiO2 sisalduse järgi: 1) Happelised 65-75% (graniit, lipariit) 2) Keskmised 52-65% (andersiit, dioriit) 3) Aluselised 40-52% (basalt) 4) Ultraaluselised 30-40% (peridotiit)
voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri. Massiivseteks jagunemine omakorda : -suva- e. intrussiivseteks – maakoore all aeglaselt surve all jahtunud, hästi formeerunud kristallid, suurekristalliline, tihe; - efusiivsed – maakoore peal voolanud, kiiremini jahtunud, poorsemad. Purdseteks kivimiteks – õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid, jagunevad -sõmerateks -tsementeerunuteks. Eestis levinuim tardkivim on graniit. Kulumiskindlus suur, tahutavad, hästipoleeritavad. Kasutus- ehituskivina: plaadid, kivid, killustik, trepiastmed, kõnnitee äärekivid. SETTEKIVI
Tekib pidevalt uuesti ookeanide keskahelikes ja kaob laamade põrkumisel vahevöösse 1. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) Kivim geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud Mineraal kindla keemilise koostisegaühend (vahel ka eheelement) nt: kaltsiit CaCO3, kvarts=liiv=SiO2 Jaotuse järgi: 1) Magma e tardkivimid tekivad magma tungimisel maakoore lõhedesse või maapinnale ja elle tardumisel. · Purskekivimid e efusiivsed kivimid - tarduvad maapinnal (basalt, lipariit, andersiit) · Süvakivimid e intrusiivsed kivimid ( graniit, periotiit (vahevöö peamine koostisosa), dioriit) Vastavalt SiO2 sisalduse järgi: 1) Happelised 65-75% (graniit, lipariit) 2) Keskmised 52-65% (andersiit, dioriit) 3) Aluselised 40-52% (basalt) 4) Ultraaluselised 30-40% (peridotiit) 2) Settekivimid tekkinud mitmete setete kuhjumisel ja kivistumisel nii veekogudes kui maismaal.
· Kivimid, nende jaotamine ja näited eri liiki kivimitest Kivimid on geoloogilistest protsessidest tekkinud kindla koostisega mineraalide kogumid. (Mineraal on kindla keemilise koostisega ühend) Tekkimise ehk geneesi järgi jaotatakse kivimid järgmiselt: 1. Magma- ehk tardekivimid Tardumise koha järgi a) Purskekivimid ehk efusiivsed kivimid tarduvad maa pinnal. Näiteks: basalt, lipariit, andesiit b) Süvakivid ehk intrusiivsed kivimid tarduvad maakoore sees. Näiteks: graniit, peridotiid, diroiit Koostise järgi (ränidioksiidi sisalduse järgi) a) Happelised ( 65 75 % ränidioksiidi) Näiteks: graniit, lipariit
halveneb gaaside lahustuvus magmas. Eraldunud gaasid hakkavad oma suure mahu tõttu vulkaanilõõris pingeid tekitama. Asi laheneks, kui gaasid saaksid magmast välja murda, kuid suure viskoossuse tõttu on see raskendatud. Seetõttu kaasnevad plahvatuslike vulkaanipursetega eelkõige püroklastiliste kivimite ja vulkaanilise tuha väljapaiskumine. Tegemist ei ole millegi muu kui magma või kividega, mis on gaaside poolt pihustatud või purustatud ja vulkaanist jõuga välja lennutatud. Efusiivsed vulkaanipursked on reeglina aluselise ehk ränivaese koostisega ning väiksema sisehõõrde tõttu pääsevad eraldunud gaasid paremini magmast välja, mistõttu on pursked rahulikud ja vulkaaniliseks produktiks on tuha, pimsi jms asemel pigem vedel laava. Kokkuvõte Selle referaadi tegemise käigus saime väga palju uut teada, näiteks, et lumelaviinide kiirus võib ületada 500 km/h ja tornado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse
koostisega mineraalne mass (looduslik moodustis, mis on homogeenne oma keemiliselt koostiselt või füüsikalistelt omadustelt). Tardkivimid: tekkinud magma hangumisel, sõltuvalt jahtumise kiirusest kas massiivsed (süva- ja purskekivimid) või purdsed. Intrussiivsed e. süvakivimid: tekkinud magma aeglasel jahtumisel sügaval maakoores surve all. Kristalsed, tihedad, suure survetugevusega, kulumiskindlad, tahutavad, hästipoleeritavad, ilmastikukindlad (kvarts, graniit, vilk). Efusiivsed e. purskekivimid: tekkinud magma voolamisel maapinna lõhedest, jahtunud kiiremini ja väikese surve all, seetõttu poorsemad, peeneteralisem, nõrgemad (basaldid, porfüürid, trapüüdid). Purdsed kivimid: tekkinud magma tardumisest purskumisel. Poorne sõmer puru (liivad, tuhad, pimsskivid). Settekivimid: tekkinud kivimite lagunemisel või moodustunud loomsete organismide või taimse päritoluga jäänuste settimisel (katavad 3/4 maakooorest). Jagunevad
Jagunevad Looduskivimaterjalid ja tehiskivimaterjalid. Tehiskivimaterjalid jagunevad Põletatud tehiskivid ja põlemata telliskivid. Looduskivimaterjalid Liigitus > Geoloogilise päritolu järgi > Mineraaloogilise koostis > Füüsikalsedmehaanilist omaduste järgi > Töötlmisviiside järgi > Dekoratiivsete iseärasuste järgi > Kasutusala järgi Looduskivimaterjalidde liigitus geoloogilise päritolu järgi > Tard ehk magmakivimid massiivsed (süva e intrusiivsed ja purske e. efusiivsed ) purdsed ( sõmerad ja tsementeerunud ) > Settekivimid keemilised mehaanilised organogeensed > Moonde ehk metamorfsed kivimid > Eestis levinuim tardkivim on graniit. > Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. > Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks,mida kasutatakse betooni täitematerjaline,teedeehituses jms. > Paekivi on kasutusel ka mineraalsete sideainete lubja ja portlandsemendi toorainena , samuti kasutatakse
59. Oletatavad temperatuurid astenosfääris (100 - 200 km sügavusel)? 60. Kivimi mõiste ja kivimite kolm põhilist liiki: nende mineraalne aines ja tekkimis-mehhanismid. Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Tekkest lähtudes eristatakse kolme kivimite suurt rühma: 1) TARDKIVIMID on tekkinud sulanud kivimimassi - magma - tardumisel nii maapõues (intrusiivsed kivimid) kui maapinnal (efusiivsed e ulkaanilised kivimid). Tardkivimite ehk magamkivimite koostis ja ehitus sõltub magma koostisest, gaasisisaldusest ja tardumiskiirusest. Maapinnale väljavoolanud magmat nimetatakse laavaks. Neid eristatakse tardumissügavuse järgi: intrusiivsed ehk süvakivimid ja vulkaanilised ehk purskekivimid Ja happelisuse järgi: ultraaluseilid, aluselid, keskmised ja happelised.
tardkivimid kas massiivsed (tihedad) või purdsed(poorsed). Massiivsed ehk tihedad omakorda jagunevad efusiivseteks (pinnal) ja intrusiivseteks (süva-). Intrussiivsed e. süvakivimid on tekkinud magma aeglaselt jahtumisel sügaval maakoores selle kihtide surve all. On kristallsed, tihedad, suure survetugevusega ja ilmastikukindlad. Tüüpilised mineraalid: kvarts, so.kristalne SiO2 , päevakivi, vilk Tüüpilised näited graniit Efusiivsed e. purskekivimid on tekkinud magma voolamisel välja maapinna lõhedest on jahtunud tunduvalt kiiremini seega on peeneteralisem ja poorsem (kuna on olnud väiksema rõhu all). Purdsed magmakivimid tekkisid tugeva vulkaanilise tugevuse tagajärjel magma purskus atmosfääri tardus ja moodustas klaasja struktuuriga poorse sõmera purru. Nii on tekkinud pimsskivid, vulk. liivad ja tuhad. Kui hiljem sõmermaterjalide terad liitusid kas surve mõjul
voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri. Massiivseteks jagunemine omakorda : -suva- e. intrussiivseteks – maakoore all aeglaselt surve all jahtunud, hästi formeerunud kristallid, suurekristalliline, tihe; - efusiivsed – maakoore peal voolanud, kiiremini jahtunud, poorsemad. Purdseteks kivimiteks – õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid, jagunevad -sõmerateks -tsementeerunuteks. Eestis levinuim tardkivim on graniit. Kulumiskindlus suur, tahutavad, hästipoleeritavad. Kasutus- ehituskivina: plaadid, kivid, killustik, trepiastmed, kõnnitee äärekivid. SETTEKIVI
tagajärjel tekib pinnale tahke kelmekiht. Konserveerimine metalli pind kaetakse õli või rasvataolise kihiga. 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tardkivimid on tekkinud vedela magma hangumisel. Tardkivimeid võib jagada kaheks süvakivimiteks ja purskekivimiteks. Süvakivimid ehk intrusiivsed kivimid on tekkinud sügaval maapõues suure rõhu all. Kivimid on tugevad ja tihedad ning neid on raske töödelda. Purskekivimid ehk efusiivsed kivimid on tekkinud maapinnal voolanud magma kiirel ja ebaühtlasel jahtumisel, mille tõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega, kui süvakivimid. 8 Tardkivimeid saab liigitada ka sõmerateks ja tsementeerunud kivimiteks. Sõmerad kivimid on tekkinud pihustatud magmast, nad on teralised või poorsed ning kerged. Tsementeerunud kivimid
· massiivsed · purdsed settekivimid( liiv, kruus, savi, kips, dolomiit, lubjakivi, kriit) · keemilised · mehaanilised · organogeensed moonde- ehk metamorfsed kivimid (marmor, kiltkivi) 3.1.1 Tardkivimid Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. Intrusiivsed ehk süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis: Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost,
Nad libisevad üksteise peal ja nende libisemispinnas tekib hõõrdumine, mis püüab takistada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine. Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga. Viskoossuse vastandomadus on voolavus. Vulkaanilised kivimid o Tardkivimid tekivad magma ülesulamise käigus Efusiivsed ehk vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad peale laava pursed, tarduvad maapinnale jõudes (obsidiaan, basalt) Intrusiivsed ehk süvakivimid tekivad, kui magma tardub enne maapinnale jõudmist (graniit, gabro) Soonkivim ehk poolsüvakivim tekib, kui magma tardub kivimi lõhes. Batoliit ehk suur intrusiivne keha, mis maakoores kristalliseerub, hõlmab rohkem, kui 100km2 suuruse ala
metalli.Näiteks, kui kokku viia raud (-0,44) ja tsink (-0,76), siis tsink oma hävinemisega kaitseb rauda. Seepärast kaetakse terasplekk ja torud kõige sagedamini just tsingiga. 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. Intrusiivsed ehk süvakivimidon tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmeradtardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusegaja kerged. Tsementeerunudtardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev
Kui kaks metalli asetada elektrolüüti, siis hävineb negatiivsema potensiaaliga metall, kaitsdes samal ajal positiivsema potensiaaliga metalli 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. Populaarseim neist graniit. Intrusiivsed ehk süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist,
korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 11. Tardkivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis
· konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 15. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad- · Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. · Intrusiivsed ehk süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. · Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. · Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. · Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. · Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1.
annaabi.ee 
