Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1.Filmizanrid .............................................................................................................................. 4 2.Telekanalite filmi-zanrid ......................................................................................................... 6 3.Telekanalite filmide eetriaeg ................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 12 KASUTATUD ALLIKMATERJALID .................................................................................... 13
Kaisa Leppik 11.c Ülenurme Gümnaasium 2011. aastal asutatud saatesari. Eesmärgiks on üles leida Eesti tulevased teadlased. Peaauhinnaks on 10 000 suurune stipendium. Saadet rahastab Euroopa Sotsiaalfond TeaMe, mille üheks eesmärgiks on noorte uudishimu ergutamine ja suunamine teadmiste omandamisel ja väärtustamisel. Saadet toodab videoproduktsioonifirma Vesilind OÜ koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga. Eetriaeg laupäeviti kell 19.35 Ajalugu Esimesel hooajal 12 võistlejat. ülesandeid töötasid välja Tartu ülikooli teadlased MSc Aigar Vaigu ja Andres Juure juhtimisel. Võistlejate pakutud lahendusi hindasid põhikohtunikku: PhD Erik Puura, MSc Aigar Vaigu, MSc Rein Kuresoo. Sõltuvalt saate teemast vahetus üks põhikohtunikust aegajalt külalishindajaga. Saadet juhtisid Marta Piigli ja Jüri Muttika. Finaalis Jan Erik Past ja Juhan Koppel.
ÜLDISED VALIMISED- Kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Kehtestada ei tohi ebaproportsionaalseid valimistsensuseid. ÜHETAOLISED VALIMISED- Iga valija kohta arvestatakse võrdne arv hääli (Näiteks Riigikogu valimistel on igal valijal 1 hääl). Antud hääled lähevad ka võrdselt arvesse, s.t neil on võrdne kaal. Sisaldab ka seda, et kõikidel kandidaatidel ja kandideerivatel erakondadel peavad olema tagatud võrdsed tingimused (nt võrdne eetriaeg) OTSESED VALIMISED- Kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt (vrd kaudsed valimised) SALAJASED VALIMISED- Iga hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema tahte vastaselt teada seda, kuidas ta hääletas ja kas ta hääletas. Tavaolukorras tagatakse reeglitega valimisjaoskonnas ja valimiskabiiniga. Elektroonilise hääletamise korral aga nn "virtuaalse valimiskabiiniga" s
piisavalt kiiresti jõukamatele riikidele järgi jõudnud ning inimesed lahkuvad, maailm on avatud. Ossinovski aga ei ole sellega nõus, et me võime veel 23 aastat peale taasiseseisvumist ikka süüdistada nõukogude võimu. Tema arvamus on, et me peaksime hakkama lõpuks ise vastutama selle eest, mis seisus me hetkel oleme. Samuti mainib ta 20 viimase aasta puuduliku kutsehariduse mõju ning väidab, et see maksab meile veel 10-20 aastat kätte. Ligi vaidleb sellele ägedalt vastu, kuid saate eetriaeg saab otsa. Järgmisel päeval, 23. oktoobril, teeb Ligi Facebookis postituse nimetades Ossinovskit «sisserändaja pojaks roosast erakonnast» ning soovitab tal olla üliettevaatlik. See paneb kogu meedia kihama. Ligi, leides end täbaras olukorras, vabandab Ossinovski ees. Ossinovski võtab vabanduse vastu, kuid peab mõistlikuks sammuks Ligi poolt ministrikohalt tagasiastumist. Seda peab ainuvõimalikuks sammuks ka suur hulk kõrvalisi isikuid. Samas
-1917 aastal Maailmas?- On veel osasi riike mis pole vastu võtnud naiste valimisõiguse. 2. valimised on VABAD kõik erakonnad ja üksikkandidaadid võivad kandidaate üles seada, kohalikel valimis-tel ka valimisliidud. Valija vaba tahet ei või mõjutada (valimiste päeval on propaganda keelatud). 3. valimised on ÜHETAOLISED Igal valijal on 1 hääl, igal häälel võrdne kaal, valimisseadus kehtib kõigile. Kõigil on propagandaks võrdsed võimalused, nt. ETV-s võrdne eetriaeg. Valimissüsteemid Valimissüsteemi tundmine aitab mõista, kuidas võimuorganid moodustuvad. Valimisringkond-piirkond, milleks riik jaotatakse parlamendi või kohaliku omavalitsuse valimiste ajal. Eesti jagatakse Riigikogu valimiste ajaks 12 Valimisringkonnaks. Mandaat-valimisringkonnale eraldatuid saadikukoht. VRK-le nr. 11 eraldatakse 9 mandaati. 1.majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem. Näiteriik on Suurbritannia. VRK-valimisringkond Kui Eestis oleks nii, siis......
paigust. Eesti välispoliitikat kommenteerivad meie välispoliitilisse eliiti kuuluvad diplomaadid, riigiametnikud, eksperdid. 9. Formaadi tõhusus, auditooriumi kõnetamine, lisaväärtus Ma arvan, et saateformaat toimib väga hästi, kuigi nagu eelpool mainitud, võiks olla natuke pikem. Välisilm pole küll kümne Eesti kõige vaadatuma telesaate hulgas, kuid siiski usun, et tal on arvestatav vaatajaskond, kuna ta on eetris olnud juba vähemalt 11 aastat. Hetkel on ta eetriaeg ka heal kohal- esmaspäeval kohe pärast AK uudistesaadet, mil ETV-l on palju vaatajaid. Saade annab väga palju lisainfot ja väga palju jääb meelde, kuna saatekülalised ja teemad on põnevad. Nt Neeme Raud on nii kogenud ajakirjanik, tema saatelõike on alati huvitav jälgida. Kõik saatelõigud annavad alati hea ülevaate toimuvast, pisut ka ajaloost. Lisandväärtuse annab saatele kindlasti ka see, et pärast põhisaadet esitleb Välisilm värskeid
· mis kannab edasi ühte kindlat komplekti · virtuaalseid kanaleid. · · ·Virtuaalse kanali lüli (Virtual Channel Link - · VPL) on osa VCCst, millel on ühised otspunktid · VPCga · ·Virtuaalse toru lüli (Virtual Path Link - VPL) on · kahe naabersõlme vaheline osa VPCst, mille · otspunktid vastavad füüsilise ühenduse · otspunktidele · Jaotatav sidekanal on näiteks kohtvõrk - kõik jaamad ripuvad ühe kaabli küljes · ja eetriaeg on siis ressurss, mida mingil viisil jaamade vahel jaotatakse (näiteks IEEE · 802.3 - CSMA/CD, IEEE 802.4 - Token Bus, IEEE 802.5 - Token Ring). Jaotatavas · ressursis on üldjuhul igal jaamal unikaalne identifikaator, ühel hetkel tohib eetriaega · kasutada ainult üks jaam ja kõik kuulevad iga saadet. · Kommuteeritav sidekanal - kanal on kahe jaama vahel privaatne, teisi seal · pole. Sõltuvalt liinist võib saata kas korraga üks (half duplex, simplex) või mõlemad
nimetatud bändi laule. 1991 lastakse välja veel paar kogumikku: The Grunge Years (Sub Pop) ja Kill Rock Stars (Kill Rock Stars), milledel Nirvana esitab vastavalt Dive- ja Beeswax-palad. 1991 Molly's Lips (live) / Candy (live) (Sub Pop Singles Club). Populaarne split-singel, millel teise loo (Candy) esitab ansambel Fluid. Smells Like Teen Spirit / Drain You (Geffen). Cobain & Co haukamas esmakordselt ülemaailmse suurfirma magusat saia. Music TV-lt erakordses koguses tellitud eetriaeg ja kaasakiskuv video (muidugi lugu ise ka) kannavad lausa radioaktiivselt vohavat vilja bänd saab üleöö superstaariks. Singlist tehakse vähemalt 9 erinevat varjanti näiteks Saksamaal on b-poolel Even In His Youth ja Aneurysm (viimane vaid picture-discil). Üks haruldasemaid on USA-s ainult promona välja antud ühe poolega 12- tolline kollane vinüül, millel on nimiloo lühendatud varjant. NEVERMIND (Geffen). Väidetavalt pole sellel kauamängival mitte ühtegi nõrka lugu
nimetatud bndi laule. 1991 lastakse vlja veel paar kogumikku: The Grunge Years (Sub Pop) ja Kill Rock Stars (Kill Rock Stars), milledel Nirvana esitab vastavalt Dive- ja Beeswax- palad. 1991 Mollys Lips (live) / Candy (live) (Sub Pop Singles Club). Populaarne split- singel, millel teise loo (Candy) esitab ansambel Fluid. Smells Like Teen Spirit / Drain You (Geffen). Cobain & Co haukamas esmakordselt lemaailmse suurfirma magusat saia. Music TV-lt erakordses koguses tellitud eetriaeg ja kaasakiskuv video (muidugi lugu ise ka) kannavad lausa radioaktiivselt vohavat vilja bnd saab le superstaariks. Singlist tehakse vhemalt 9 erinevat varjanti niteks Saksamaal on b-poolel Even In His Youth ja Aneurysm (viimane vaid picture-discil). ks haruldasemaid on USA-s ainult promona vlja antud he poolega 12-tolline kollane vinl, millel on nimiloo lhendatud varjant. NEVERMIND (Geffen). Videtavalt pole sellel kauamngival mitte htegi nrka lugu
Uudiste valik ja samas ka vastuvõtmine sõltub sotsiaalsest kontekstist. Raamidesse paigutamine rahvale arusaadavaks tegemine. 47. massimeedia mõju indiviidi identiteetidele: nt kas me oleme olemas kui meid pole Orkutis või Facebookis? TV mõju: Ma olen see, mida vaatan: milline kanal, millised saated otsene mõju tv poolt toodetavale, sest nähes, mida vaadatakse, vastavalt sellele rõhutakse enam sihtrühma huvidele, ootustele ja valitakse ka sobiv eetriaeg jms juurdekuuluv, nt võrdle lastesaateid vs spordisaadetega - Võimulolijad reguleerivad meediat ja sealnäidatavat - Kanalid esitavad nõudmisi oma töötajatele ja nende haridustasemele - Samastumine tv kangelastega - Kas kõik oleksidki kangelased kui poleks tv-s olnud 48. kuidas massimeedia mõju sotsiaalsetele faktidele mõjutab iga inimest individuaalsel tasandil? Raadio, tv, arvuti ja neti omamine staatus, vajadus, normaalsus? TV:
(Eestis võib kandideerida kohalikku volikokku alates 18. eluaastast, riigikokku alates 21. eluaastast ja presidendiks alates 40. eluaastast) o ÜHETAOLISED VALIMISED- Iga valija kohta arvestatakse võrdne arv hääli (Näiteks Riigikogu valimistel on igal valijal 1 hääl). Antud hääled lähevad ka võrdselt arvesse, s.t neil on võrdne kaal. Sisaldab ka seda, et kõikidel kandidaatidel ja kandideerivatel erakondadel peavad olema tagatud võrdsed tingimused (nt võrdne eetriaeg) o OTSESED VALIMISED- Kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt (vrd kaudsed valimised) 6 o SALAJASED VALIMISED- Iga hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema tahte vastaselt teada seda, kuidas ta hääletas ja kas ta hääletas. Tavaolukorras tagatakse reeglitega valimisjaoskonnas ja valimiskabiiniga. Elektroonilise hääletamise korral aga nn
teistele, tähendaks ühtede rahvagruppide eelistamist teistele, mis on vastuolus demokraatliku võrdsuse põhimõttega. Riigi rahaline toetus. Otsuse selle kohta,millised erakonnad kui palju raha saavad või millistel põhimõtetel raha jagatakse, otsutavad need erakonnad, kes on parasjagu parlamendis enamuses. Oht ebaõiglaseks jaotuseks suur. Erakondade võrdsus tuleb tagada ka kõikide teiste riigi poolt saadavate hüvede jagamisel: eetriaeg, valimisplakatid riigi pindadel. Erakonna õiguste rikkumisel on tal õigus efektiivsele õiguskaitsele. Avalikkus erakondade finantsküsimustest-seda nõuab demokraatia printsiip.(Erakondadele raha annetanud isikute ja ettevõtete avalikustamist). 2.3 ÕIGUSRIIKLUS Õigusriigi põhimõttel on lisaks põhiõiguste garanteerimise funktsioonile tunduvalt laiem sisu tegemist on Euroopa õigussüsteemides üldiselt aksepteeritud põhimõttega.
osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel. (2) Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Ebaproportsionaalseid valimistsensuseid kehtestada ei tohi. (3) Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused. Näiteks võrdne eetriaeg oma vaadete tutvustamiseks rahvusringhäälingu kanalites. (4) Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest. (5) Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli. Ka on võimalik valimiskast koju tellida
Erakonnad oma kogumis on rahav tahte vahendajad, siis ühtede erakondade eelistamine teistele, tähendaks ühtede rahvagruppide eelistam Riigi rahaline toetus. Otsuse selle kohta,millised erakonnad kui palju raha saavad või millistel põhimõtetel raha jagatakse, otsutavad need erakonnad, kes on parasjagu parlamendis enamuses. Oht ebaõiglaseks jaotuseks suur. Erakondade võrdsus tuleb tagada ka kõikide teiste riigi poolt saadavate hüvede jagamisel: eetriaeg, valimisplakatid riigi pindadel. Erakonna õiguste rikkumisel on tal õigus efektiivsele õiguskaitsele. ist teistele, mis on vastuolus demokraatliku võrdsuse põhimõttega. 2.8 Sõltumatu kohus •Kohtu roll on tagada riigivõimu teostamine demokraatlikul ja seaduslikul teel. •Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (PS §146)
konkureerida), rahastamisvabadus (Saksamaal saab erakond täpselt nii suure limiidi raha, kui tal õnnestub saada annetusi see sunnib erakonda käituma rahvale meelepäraselt) Erakonna võrdsus = võrdsed võimalused kandideerida, seada üles kandidaate - Formaalne võrdsus kõigile täpselt ühepalju - Sisuline (materiaalne) võrdsus (raha, eetriaeg jne) - kaalukamad erakonnad saavad proportsionaalselt rohkem; riik jms ei saa takistada erakondi tegemast kampaaniat (opositsiooni piiramine jne) tähelepanu ei tohi saada see, kes on rikkam, vaid see, kes suudab anda paremaid ideid 2. Enamuspõhimõte / vähemuse kaitse: - Enamuspõhimõte: Enamusreegel ja § 73 Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti.
ning kandideerimisõigus 21 a. (valimispäevaks); 3) teovõimelisus– teovõimetuks võib tunnistada isiku, kes nõrgamõistuslikkuse või vaimuhaiguse tõttu ei suuda aru saada oma käitumisest; 4) kohtu poolt karistust kandvad isikud. Ühetaolised – kõigi valijate hääled omavad võrdset kaalu. (enamasti 1 hääl, kuid nt Venemaal, Leedus, Saksamaal 2 häält). Ei puuduta üksnes valijaid, vaid ka nt erakondadele peavad kehtima võrdsed tingimused – nt võrdne eetriaeg. Salajased – keegi ei tohi saada teada valija otsust, et tagada vaba valiku võimaldamine. Kas aga on võimalik sellest õigusest loobuda? Pigem mitte, eriti olulistel ametipostidel olevate isikute puhul. Vabad vs kohustuslikud valimised – osalemine ning valiku tegemine on vabatahtlik ehk keegi ei saa omada sundi kellegi poolt hääletama ning seoses mitteosalemisega ei järgne sanktsioonid või eelised. Miks siis ikkagi kohustuslik
oluliselt erinev ka nendes ringkondades antavate häälte kaal. RKVS järgi tähendab ühetaoline valimisõigus seda, et Riigikogu valimistel on igal valijal üks hääl. Ühetaolisuse printsiip passiivse valimisõiguse puhul-Passiivse valimisõiguse puhul seisneb ühetaolisuse printsiip selles, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused, näiteks anda erakondadele oma vaadete tutvustamiseks avalik-õiguslikus meedias võrdse pikkusega eetriaeg. Ühetaolisuse printsiibi tagamiseks saab kehtestada ka piiranguid valimiskampaania käigus kulutatava raha suurusele. Ühetaolisuse printsiibi piiramiseks peavad aga olema mõjuvad põhiseaduslikud põhjused. Näiteks ei pääse RKVS järgi kompensatsioonimandaatide jaotamisel Riigikokku erakond, kes on kogunud alla 5% häältest. Sellisele erakonnale antud häälte kaotsiminek on aga õigustatud vajadusega tagada Riigikogu normaalne töö, mis oleks raskendatud, kui parlament
annaabi.ee 
