Essee: estofiilid ja äratajad erinevad motiivid, erinevad vahendid? Minni Aia Eestis toimunud rahvusliku liikumise peamiseks põhjuseks oli eestlaste suutlikkus säilitada keel ja rahvustunne ka võõrvõimu all olles. Estofiilide roll väljendus ka eesti keele ja kultuuri uurimisele suunatud seltsi ,,Eesti Õpetatud Seltsi"(1838) loomine, mis valmistas eestlasti rahvuslikuks ärkamiseks ette ja aitas kindlasti sellele kaasa. Ärkamisaja eel tekkis ühine kirjakeel, koolivõrk ja kasvas eestlaste haridustase, mis aitas kaasa maailmapildi avardumisele ja eestlaste eneseteadvuse kasvamisele. Eesti rahvuslikus liikumises eristus peamiselt kaks suunda: mõõdukas kultuurirahvuslik, mille eestvedajaks oli usu- ja keeleteadlane Jakob Hurt, ning radikaalne, poltiiline suund, millele pani aluse pedagoog ja ajakirjanik Carl Robert Jakobson
Jüri Uluots võttis endale põhiseaduse kohaselt presidendi kohustused, kandes seega Eesti Vabariigi juriidilise järjepidevuse ideed. Ühisele seisukohale jõudsid kõik olulised vastupanu rühmad aga alles siis, kui Otto Tief Rahvuskomitee uueks esimeheks valiti. Nüüd oodati sobivat momenti iseseisvuse väljakuulutamiseks. Ainuvõimalik moment iseseisvuse väljakuulutamiseks oli 18.september, millal Saksa väejuhatus teatas eestlasti alanud taandumisest. Sellel päeval määras Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mida juhtis Otto Tief. Pealinna enda käes hoidmiseks kasutati juhuslikke sõdureid, kes parasjagu Tallinnas viibisid ja mitmel pool võimu enda kätte haarama hakkasid. 20.septembril heisati Pika Hermanni tornis sinimustvalge lipp, mis tekitas suurt vaimustust, aga mida Saksa väejuhatus mässuks pidas. Mitmes linnaosas puhkesid tulevahetused, pärast mida otsustas 21
Klass: 11. Ki Kool: Jüri Gümnaasium detsember 2012 Eeldusi rahvusliku liikumise edukusele ning siis riigi iseseisvumisele oli palju. Kõige olulisemaks peanma koolihariduse levikut Eestis, kuna alles siis hakati koolis õpetajate poolt rahvuslikke ideid levitama. Tähtsuselt järgmine oli kindlasti rahva endi roll. See, et nad kõike seda kuulda võtsid ja sellega kaasnesid, oli kindlasti väga oluline samm. Haritlaspõlve tekkimine oli samuti tähtis, kuna haritlased olid just need, kes eestlasti julgustasid neid aktiivsemad olema. Kõik need tegurid olidki Rahvusliku liikumise eeldusteks iseseisvumisel. 2
välismaal olnud. Nõukogude Liit sundis eestlasi sõdima oma rindel. Inimesed läksid pigem Saksa väkke, sest sooviti Nõukogude Liidule kätte maksta. Hiljem ei soovinud keegi Saksamaa eest võidelda ning Saksamaa pidi kuulutama välja üldmobilisatsiooni, mis käskis meestel sõtta tulla. Oli mehi, kes ei soovinud võidelda Venemaa ega Saksamaa eest. Nad ühinesid soomlastega ning moodustati Erna luuregrupp. Pärast Soome kapituleerumist tuli hulk eestlasti tagasi Eestisse ning võilesid Eesti vabaduse eest. Eestlased ei saanud suures osas valida, kelle pool nad sõdida tahavad, neid sunniti ja see oli vihatekitav, sellepärast põgenesid paljud metsa ja hakkasid metsavendadeks. Soomega ühineti, sest see oli ainuke võimalus võidelda Eesti iseseisvuse eest, kuigi neid mehi oli vähe. Soome oli eestlaste ainuke hea väljapääs sellest olukorrast ning see tuli palju kasuks, sest näitas rahvale, et kuigi neid oli vähe,
1632 J.Rossihnius ,,Evangeeliumid ja kirikukäsiraamat epistlid kõigiks pühapäevadeks" 17. saj B.G.Forselius ,,Aabits" Lihtsustatud kirjaviisiga 1739 A.T.Helle ,,Piibli Ramat/se on Tõi eestlasti keik se Jumala mõttemaailma uusi Sanna..." mõisteid/ alus ühise eesti kirjakeele kujunemisel 1637 R.Brockmann ,,Pulmalaul" Esimene teadaolev
Rahvusena kaotasid eestlased palju oma kultuurilistest väärtustest ning identiteedist, sest neile pressiti jõuga peale uut ja tundmatut usku. Ristisõdijatel oli selles osas vaba voli tegutseda ning paratamatult võib tõdeda, et seda tehti ka väga verisel ja vägivaldsel moel. Linnade jaoks oli muistne vabadusvõitluse läbimine väga oluline ja vajalik etapp, sest see oli see, mis viis Eesti tollest arengut edasi. Rahva jaoks oli see valus, pime ja verine aeg, kus eestlasti suruti pikka ja tumedasse orjaikka ja kus neile ei jäetud ühtegi iseenesestmõistetavat õigust oma tahte eest seismiseks.
Vastupidi, "Postimees" kirjutab, et Soomes ollakse rohkem mures hoopis uute tulijate pärast, kes on eelkõige Poola, Rumeenia või Bulgaaria päritolu. Ka leedulaste osakaal kuritegevuses on hakanud kasvama. Seetõttu ei ole eestlased kuritegevuse tipus, on palju muid rahvusi, kelle osakaal on samuti väga suur. Niisiis ei ole me kõige hullemad, kuid arenguruumi paremuse poole on veel kõvasti. Ameerika Ühendriikides töötab illegaalselt päris suurel hulgal eestlasti, kes on meie maine suutnud ära rikkuda, sest neid seal ei sallita. Samamoodi ka Kanadas, kus on väga palju illegaalset Eesti tööjõudu. Reisides Kanadasse on lennujaamas ebasoovitavate riikide nimekiri, kuhu kuulub ka Eesti. Ka Õhtulehe kaante vahelt leiab üpris ebameeldivaid artikleid eesti kohta, mille autoriks on Sami Lotila, kes on saanud oma harisuse Tartu Ülikoolist, kuid austus Eesti vastu puudub täielikult.
* Lõppes Tartu rahulepinguga (02.02.1920), millele Eesti poolt kirjutas alla J.Poska * Venemaa oli huvitatud rahu sõlmimisest, kuna kasvas sõjatüdimus ja süvenesid majandusraskused * Eesti aga soovis, et Venemaa tunnistaks Eesti iseseisvust Rahulepingu sisu 1. Piirid: Petserimaa jäi Eestile, piir Narva jõest 8-12 km ida poole; 2. Eesti sai 15 miljonit kuldrubla (Läti 4 milj, Leedu 3 milj) (Nõuti 75 milj) = 11,6 t; 3. Vangid vahetati (venelasi vabastati ~ 10 000; eestlasti ~ 1000); 4. Nõukogude Venemaa lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist Eestisse (kuid vaid 38 000 saabus ametlikult teelt); 5. Eesti lubas desarmeerida Judenitsi (Vene valgete) vägede riismed ja Nõukogude Venemaa punaeestlaste väesalgad; 6. Lepiti kokku omavahelise kaubanduse arendamises; 7. Venemaa andis Eesti Vabariigile üle Eesti territooriumile jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad; 8
Lõppes Tartu rahulepinguga (02.02.1920), millele Eesti poolt kirjutas alla J.Poska . 6 Ajalugu Rahulepingu sisu 1. Piirid: Petserimaa jäi Eestile, piir Narva jõest 8-12 km ida poole; 2. Eesti sai 15 miljonit kuldrubla (Läti 4 milj, Leedu 3 milj) (Nõuti 75 milj) = 11,6 t; 3. Vangid vahetati (venelasi vabastati ~ 10 000; eestlasti ~ 1000); 4. Nõukogude Venemaa lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist Eestisse (kuid vaid 38 000 saabus ametlikult teelt); 5. Eesti lubas desarmeerida Judenitsi (Vene valgete) vägede riismed ja Nõukogude Venemaa punaeestlaste väesalgad; 6. Lepiti kokku omavahelise kaubanduse arendamises; 7. Venemaa andis Eesti Vabariigile üle Eesti territooriumile jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad; 8
03.1949 märtsiküüditamine, (23.05.)1949 Saksamaa Liitvabariik, (07.10.)1949 Saksa Demokraatlik Vabariik, 05.03.1953 Stalini surm, võimuvõitlus, võim julgeoleku juhi L. Beria kätte, hiljem N. Hrustsov (sulaperiood), 1955 VLO, (13.08.)1961 (09.11.)1989 Berliini müür. 7. Balti riigid lääneriikide tegevus Baltikumi kaitsmisel: 1941 juunis algas mitmel pool Leedus ülestõus nõukogude võimu vastu, kuulutati välja Leedu Ajutine Valitsus, leidus tuhandeid eestlasti-lätlasi-laadulasi, kes olid kommunistide kuritegudest nii kibestunud, et liitusid vabatahtlikult Saksa armeega; piiride muutused: uue Nõukogude okupatsiooni algusaastatel muudeti kolme Balti riigi piire. 1944. aastal eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast (koos Petseri linnaga) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga, need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased,
maaomanike kihi tekkimine. Kultuuris toimus suur edasiminek: kirjaoskus sai üldiseks, eestikeelne trükisõnas kasvas, aegapidi tekkis laiahaardeline eestikeelsete kultuurikanalite võrk. Eestlaste jõukus kasvas ja haridus laienes, millega hoogsustus rahvusliku liikumise kandepind ja aktiiv. Rahv liik sai alguse jõukamast Lõuna-Eestist, eeskätt Viljandimaalt, kus kujunesid esimesed rahvusliku liikumise keskused. Pealinnas juhtis Johann Köler. Haritlased innustasid eestlasti osa võtma avalikust elust, sõnastasid ja panid kirja nende nõudmised. Eestlaste rahvusliku liikumise alguseks võib pidada aastat 1857. Sel aastal hakkas ilmuma ,,Kalevipoeg". Sel aastal võttis köster ja ajalehetoimetaja J.V.Jannsen kasutusele mõiste ,,eestlane" ja hakkas Pärnus välja andma esimest järjepidevalt ilmuvat ajalehte ,,Perno Postimees". 1860.aastail levis Lõuna-Eestis ulatuslik palvekirjade liikumine, mida juhtisid ärksamad talupojad ja haritlased( J.Köler, A
kodumaad, kaitsevad seda, hoolivad sellest ja üritavad eesti kultuurist osa saada. Kindlasti mängib siin suurt rolli see, et venelasi mõjutab ka palju piiratud infoväli, seda enamasti just keelebarjääri pärast. Neil on vähe omakeelseid saateid ja selmet et ära õppida eesti keel ja jälgida eesti saateid, vaatavad nad kas Venemaa kanaleid või siis omakeelseid saateid, mis kahjuks on mõjutatud ja pole adekvaatsed. Jälle toon näiteks pronksiöö, kus Vene uudistesaated näitasid eestlasti üdini halbadena ja venelasi selles valguses, nagu nad oleksid vastu tahtmist kistud eestlaste vägivalla keerisesse. Kuid kas Eesti riik siis ei üritagi venelasi rohkem adekvaatseid uudiseid jälgima panna?Nad vajavad emakeelset infokanalit. Eesti endi uudiseid? Sellejaoks on tehtud palju saateid, näiteks venekeelne Aktuaalne Kaamera või siis Kanal2 meelelahutussaade Subboteja. Samas on venekeelsele elanikkonnale antud võimalus õppida tasuta Eesti keelt. B. Brecht (1898-1956)
rahvast luterlikust härraskirikust, samuti kristlikust ellusuhtumisest paramatamatult eemale viisid Kokkuvõte Ristiretkede käigus eestlastele peale surutud usk on teinud Eestimaal läbi suure arengu inimestes kui ka ühiskonnas. Algselt raske ikke alla surutud rahvas, kelle päästjaks oli sügava jälje jätnud luterlik reformatsioon, mis pani aluse eestikeelsele kirjandusele ja koolivõrgustikule. Vaatamata kiriku katsetele eestlasti ,,vaos hoida" õitsesid tugevalt muinasusundi traditsioonid ja tõekspidamised. Kuigi toimusid visitatsioonid ning inimesi mõisteti hukka nõiaprotsessidel, julgesid eestlased tunnistada, et nad ikkagi vanades pühades paikades käisid. Lugemisoskuse arenemisega tekkis ilmalik kirjandus ja kujunes rahvastiku intelligents. Õigeusu ja luterliku kiriku omavaheline võimuvõitlus tundus eestlasest talupojale piisavalt läbinähtav
surmaga. -) 1219 ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II ning maabus suure laevastikuga Rävalas. -) 1220 Rootsi kuningas üritas haarata oma osa Eestist. -) 1224 Mandriosa tähtsaimaks vastupanupunktiks oli veel jäänud Tartu, mis hõivati tormijooksuga augustis. -) 1227 Suur sakslaste vägi liikus üle jää saartele ja saarlased alistusid. * Kas idaslaavlased (Vene vürstid) olid eestalste jaoks vallutajad või liitlased. Põhjenda! -) Vallutajad, sest nad abistasid eestlasti ainult ahnusest. * MIKS EESTLASED KAOTASID? -) ERINEV SÕJALINE TASE *) Eestlastel oli viletsam relvastus algselt polnud neil kiviheitemasinaid, kuid hiljem saarlaste eestvedamisel ehitati mitmeid kiviheitemasinaid, mida saarlased 1227. aasta piiramisel kasutasid. *) Eestlastel polnud vibupüsse ehk ambe + sellega laskmine nõudis spetsiaalset oskust ja harjutamist. *) Vallutajad olid elukutselised rüütlid, aga eestlased olid talupojad.
vahetasid. Baltisakslased hindasid seda väga selgeks mõisnikkonna vastaseks liikumiseks. Vene keskvõim toetas seda, aga Vene seisukohas toodi välja veel see, et talupojad vaevlesid hingehädades, millele luterlus ei suuda lahendust leida. 1846.aastal asutati Riiga õigeusu vaimulik kool. Mõned aastad hiljem lisati veel juurde vaimulik seminar, mille eesmärgiks oli õigeusu vaimulike ettevalmistamine Balti kubermangude jaoks. Eestlasti hakkas seal õppima 12 eestlast. Rahvusliku liikumise ajal olid väga agarad rahvusluse toetajad. Väga paljud ei asunud tööle vaimulikena, vaid hoopis ametnikeks. Liivimaal hakati asutama õigeusu talurahva koole, luterlike talurahvakoolide kõrvale. 1859 oli Liivimaal kokku üle 130 külakooli, luterlikke koole oli mitu korda rohkem, aga ühiskondlikus pildis muutus õigeusk nähtavamaks. Vene keskvõim püüdis Balti erikorra privileege mitte piirata, keskvõim hakkas
admiral Koltsaki - pidi see-eest tunnustama Soome ja Poole iseseisvust ja pidi lubama, et kõik teised vähemusrahvused Venemaal saavad vähemalt kultuurilise autonoomia. Kui Koltsak keeldus neid täitmast, siis ega talle sanktsioone kehtestama ei hakatud. 1919. aasta suvel moodustati Pariisi rahvukonverentsi juures nö Balti komisjon, mis pidi läbivaatam Eesti ja Läti probleemid. Balti komisjoni ette kutsuti aru andma kõiki teisi, ainult mitte eestlasti ega lätlasi (käisid vene valged, käisid kohalikud baltisakslased, alles pärast nende ärakuulamist anti ühel istungil sõna ka eestlastele ja lätlastele). Balti komisjoni otsus: Balti küsimust ei saa otsustada väljaspool Venemaal toimuvat kodusõda, selleks tuleb oodata aga selle lõppu. Arusaadavalt oli Eesti delegatsioon Pariisis toimuvast pettunud, eriti teravalt väljendas seda Jaan Poska. Pska pettus Pariisi lõplikult, esitas valitsusele tagasiastumispalve
annaabi.ee 
