kehtestati vene keel. Laene on usundi, vaimuelu, ühiskonna, maaharimise, kodumajanduse (toidud, kehakatted), ehituse, töö- riistade, taimede, sõjanduse jm mõisterühmadest. Vene keelest laenati ka Nõukogude ajal, nt kirjakeelde tuli nõukogude riigi- ja elukorraldusega seotud sõnu ja uudistoodete nimetusi, levis ka kõnekeelseid laene. Vene laenud on nt kapsas, kirka, lootsik, majakas, munder, puravik, tubli, tõlk, vurle. * rootsi laenud - rootsi laenud jagunevad kaheks: eestirootsi (al 13. sajandist) ja riigirootsi laenud (16.-17. saj). Keskajast alates (13. sajandist) tekkis Eesti aladel püsiv Rootsi asustus: Vormsi, Ruhnu, Saaremaa, Tallinn, Naissaar jm. Rootsi võim Eestis algas Liivi sõja ajal (1561. a) ja kestis kuni Põhjasõja lõpuni 1721. aastal, kui Vene väed sisse tungisid. Kontaktid on olnud otsesed: sõjaväelased, käsitöölised ja kaupmehed, pastorid ja riigiametnikud, aga üldiselt hierarhilised suhted – rootslased (v
Lennart Georg Meri koostaja :Alar Nort Nissi,2012 Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka ta poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja
Lennart (Georg) Meri Lennart Georg meri oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik, Eesti president 1992-2001. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice- Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadioskuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest
LENNART MERI Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning AliceBrigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka ka poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941 Siberisse. Sealt naasid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis, Eestis astus ta Tartu Ülikooli.
Lennart Meri Lennart-Georg Meri oli poliitik ja kirjanik ning Eesti Vabariigi president aastatel 1992-2001. Lennast Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas ja suri 14. märtsil 2006 ajuvähki. Ta on maetud Metsakalmistule. Tema isa oli Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning ema oli Alice- Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Lennart Meri veetis oma lapsepõlve peamiselt välismaal elades ja seetõttu õppis ta mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis, kust tulenes ka tema hea keelteoskus(- ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt.) Georg Meri perekond küüditati 1941. aastal Siberisse, kust nad naasid 1946. aastal. Lennart Meri oli Venemaal elades käinud mitmes venekeelses koolis. Eestisse tulles astus ta Tartu Ülikooli, kus ta lõpetas ajaloo eriala aastal 1953.
Referaat Lennart Meri (1929 – 2006) Lennart – Georg Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas ja suri 14. märtsil 2006 peaaju pahaloomuliku kasvaja tõttu. Lennart Meri on maetud Metsakalmistule. Lennart Meri valdas saksa, inglise, eesti, vene, prantsuse ja soome keelt. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Tänu Lennarti mitmesugustele kooliteedele nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal oli tal hea keelte oskus. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond, kui punavõimude jaoks vaenulik element, 1941. aastal Siberisse. 1945 aastal naastes astus ta Eestis Tartu Ülikooli, mille ta lõpetas 1953. Aastal ajaloo eriala cum laude. Kahjuks küll ei
Third level Fourth level Ø Tema vanemad olid Fifth level Eesti diplomaat ja tõlkija Georg Meri ning AliceBrigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Võsu kool 9. klass Martin Promen 2011 2 1941 Aastal 1941 küüditati Meri perekond Eestist Siberisse. Ø Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri tööd metsatöölisena. Ø Võsu kool 9. klass Martin Promen 2011 3 1950
mitmed lõunaeesti murrete jooned (kavva, ühessa) · Lääne- (tugevaastmeline seesütlev, (nurkas), nõrga astme üldistumine (kurv:kurva), mb mm, e esinemine liidetes (abilene)) ja idaosa (o-õ (kõdar), kaudse kv mit 3-p. nuvad (tantsinuvad), diftongid kaasrõhulises silbis (küsimuisi, pikkameisi). Keskmurde murrakurühmad 1. Looderühm harjumaa murrakud Ühisjooned läänemurde põhjapoolsete murrakutega, soomepärasused, eestirootsi mõjud Loode-Harju murrakutes (õ asemel ö,e) 2. Edelarühm Põhja-Viljandimaa murrakud Ühisjooned Pärnumaa ja Mulgiga 3. Kagurühm Põhja-Tartumaa murrakud Idamurde jooned 4. Kirderühm Lääne-Virumaa murrakud siirdeala kirderanniku ja keskmurde vahel Looderühma murrakud: Risti, Harju-Madise, Nissi, Keila, Hageri, Rapla, Juuru, Paide, Türi (v.a kaguosa)
Lähte Ühisgümnaasium LENNART GEORG MERI Referaat Lähte 2007 Elulugu Sündud 29. märts 1929, surnud 14. märts 2006 Tallinnas. Lennart-Georg Meri oli Eesti poliitik ja kirjanik. Ajavahemikus 1992-2001 oli ta Eesti Vabariigi president. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat Georg Meri eestirootsi juurtega Alice- Birgitta Engmann. Kuna Georg Meri pidi oma diplomaadi töö tõttu palju välismaal käima, siis oli ka tema poeg Lennart-Georg Meri palju välismaal, mistõttu ta ka oskas nii paljusid keeli: saksa, prantsuse, inglise, soome, vene. Lennart ei olnud ainuke laps, tal oli ka vend Hindrek Peeter Meri on Lennrati noorem vend (sünd 21.marts 1934 Berliinis). Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. 1941 1946 oli ta koos
Helilooja erakordne meloodiaanne tuleb esile tema paljudes populaarsust võitnud teostes sooloinstrumentidele. Viimastel aastatel on valminud tähelepanuväärseid eesti ja põhjamaade rahvakultuurist inspireeritud kooriteoseid: "Kreegi vihik" (2007) segakoorile ja keelpilliorkestrile põhineb Cyrillus Kreegi poolt kogutud eesti rahvaviisidel "Hümnid Läänerannikult" (2009) segakoorile ja saksofonikvartetile põhineb eestirootsi rahvakoraalidel Tõnu Kõrvits on tuntud ka kui meisterlik populaarmuusika arranzeerija ja orkestreerija. 1998. aastal saavutas ta Eesti Muusikaauhinna parima arranzeerija kategoorias. Ta on kirjutanud ka rohkesti muusikat tõsielu, nuku ja animafilmidele, sealhulgas Priit Tenderi filmile "Viola", mis on võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ja Mati Laasi nukufilmile "Aja meistrid", mis tunnistati oma kategoorias 2008
president aastatel 1992- 2001. Lennart meri on õppinud Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas ning paljudes teistes koolides. 1953. aastal lõpetas Meri Tartu Ülikooli diplomiga, erialaks oli ajalugu. Elulugu (1929- 2006) Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka ka poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941 Siberisse. Sealt naasid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis, Eestis astus ta Tartu Ülikooli.
tulemusena algas uus usuliikumine. Tänu T. E. Thoreni ja tema õpilaste pingutustele levis usule ärkamine aastateks 18771878 terves Noarootsi kihelkonnas. Usuliikumine mõjus tugevasti rahva kõlbelistele arusaamadele: paljud külakõrtsid jäid tühjaks, põrguhirmus talurahvas hülgas viina, suitsetamise ja tantsimise. Thoréni arvates võis tema karskusepropaganda tulemuseks olla Noarootsi seitsme kõrtsi sulgemine ostjate puudusel. Selle teate usaldusväärsust tõstab eestirootsi kiriku- ja kultuuritegelase Hjalmar Pöhli kinnitus, et hiljemgi valitses Vormsil kohalik alkoholijookide müügikeeld. Usuliikumise mõju rahva kommetele sõltus palju kohalike eestvedajate arusaamadest. Kuivõrd erinev võis ärkamisliikumise keskustes olla suhtumine mõnda nähtusse, demonstreerib ärganute suhe tantsimisse. Misjonär Thure Emanuel Thoren olevat tantsimist tauninud, mille tõttu olevat Noarootsi ärganud sellest loobunud.
2000b), koostöös TÜga eesti murrete elektrooniline andmebaas (vt Lindström 200 jt 2001), koostöös TÜ, Soome ja Karjala teadlastega läänemeresoome keeleatlase projekt ,,Atlas linguarum fennicarum" (ALFE, Helmi Neetar, Vilja Oja) ja murdeplaatide tegemine (Mari Kendla, Jüri Viikberg). EKI murdeuurijatest on filosoofiadoktori väitekirja kaitsnud Marja Kallasmaa Saaremaa kohanimedest (2000) ja Vilja Oja eesti murrete värvinimetustest (Oja 2001), magistritööd Evi Juhkam eestirootsi ja eesti murrete kontaktidest (Juhkam 1998), Piret Norvik kirderanniku leksikaalsetest kontaktidest (Norvik 1998), Mari Kendla Lääne-Eesti kalanimetustest (Kendla 1999). Ka Lembit Vaba doktoritöö eesti ja läti keelesuhetest (Vaba 1997) sisaldab palju uut eesti murrete kohta. Tartu Ülikooli murdeuurimises toimus 1990. aastatel järsk põlvkonnavahetus. 1993. a suri TÜ eesti keele kateedri pikaajaline murrete õppejõud dotsent Aino Valmet. EKI murdesektorist oli 1991
Alamsaksa tüvesid esineb rohkesti kirjakeeles 771-850, 13,92-15,35% kogu tüvevarast. Mõned näited on esitatud allpool: alp, amet, arst, ingel, hunt, kapp, kütt, lahing, köök, ploom, prii, tüür, orel, paar, pann, undruk, vorst, sült jt. See on üks suuremaid rühmi , mis kajastab keskaegse Euroopa elulaadi tulekut Eestimaale. (Rätsep 2002: 72) Edaspidi ilmuvad Rootsi laenud, mis on jagatud kahte gruppi: eesti rootsi ja riigirootsi laenud. Eestirootsi dateeritakse juba XIII sajandi lõpul Lääne-Eesti saartel. Riigirootsi laenud on tulnud eesti keelde XVI ja XVII sajandil, kui Eesti- ja Liivimaa olid osaliselt või tervilikult Rootsi võimu all. Rootsi laene on eesti keeles 105-148, s.o 1,90- 2,67% kogu tüvevarast. Selle hulgas on hiiva-, iil, julla, klibu, klutt, kratt, krim, kroonu, kuunar, käru, lant, loovi-, malm, moor, näkk, pagar, peiar, plagu, plasku, puldan, riik, räim, solk, tasku, tont, tutt, tünder, vaar, värd (värdjas) jt
oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Lennart-Georg Meri . (Eesti Vabariigi president 1992-2001) President Lennart Meri: ''Olukorda, kus kõik oleks valmis ja ideaalne, ei saa maailmas kunagi olema.'' Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Lennart Meril oli ka noorem vend Hindrek-Peeter Meri. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning pidi üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Lennart Meri oli kaks korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri (1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri emigreerus 1987 Kanadasse. Lennart Meril on kolm last pojad Mart (1959) ja Kristjan (1966) ning tütar Tuule (1985) ja neli lapselast.
.........................................................................................................................11 Kasutatud allikad...............................................................................................................12 Elulugu Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas vanema pojana. Tema ema oli Alice- Brigitta Engmann, kel olid eestirootsi juured. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Kõige soojemalt meenutas ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis, Prantsusmaal. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust kui punavõimude jaoks vaenulik element Siberisse. Perekonnapead lahutati
suurriikide poolt tunnustatud inimene. Õnnelik, et sai teha teoks oma soovi taastada Eesti iseseisvus. Sisestades ükskõik millisesse interneti otsingusse Lennsrt Georg meri saame väga palju kaastundeavaldusi. Juba see peaks tähendama midagi. 4 Lennart Meri noorusaastad Lennart Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja Shakespearei tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmanni pojana. Lennarti emal olid eestirootsi juured. Koos perega lahkus ta varakult oma kodumaalt. Lennart oli sunnitud vahetama üheksa korda kooli ta õppis nii mitmes Saksamaa kui ka Prantsusmaa koolis poiss pidi seetõttu selgeks õppima selgeks mitmeid erinevaid keeli sealt pärineb Lennarti hea keelteoskus. Lennart tõdes, et kõige rohkem meeldis talle õppida kõige rohkem Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Tema esimene väljaöeldud soovaktiivselt sekkuda maailmasündmustesse oli 1963 aastal.huvi poliitika vastu tekkis kuna isa
nuum, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk alamsaksa laenud keskalamsaksa keelest (XIII saj algusest 771850 alp, amet, arst, karske, kelm, kokk, kool, köök, liht, alates) paar, prii, vahti rootsi laenud eestirootsi (XIII saj lõpust alates) ja riigirootsi 105148 iil, kratt, kriim, kroonu, moor, näkk, riik, räim, tasku, keelest (XVI ja XVII saj) tont, tünder, värd vene laenud vene keelest (XIV sajst alates) 315362 kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas, munder,
• kaubandus: hangeldama, kross, pood, rent, taaler, veering, tingima, toll, vaagima, üür, paar, tosin, veerand • aeg: näärid, reede (< ‘suur reede’), tund, vastlad • ajaviide, haridus: kool, kunst, lust, paber, pasun, piip, pookstav, värss, riim, tantsima, trumm, trükkima, veerima • merendus: ankur, kiil, madrus, pootsman, praam • adverbid: just, topelt, väärt Rootsi laenud (13. saj– ...; 16.–17. saj; 105–148 tüve) • eestirootsi ja riigirootsi laenud • riik, ühiskond: kroonu, riik, lään • merendus: hiivama, iil, kuunar, loovima, räim, hauskar, seilama • olme: tasku, tünder, pagar, puldan, käru, mark (raha- ja kaaluühik) • usund: näkk, kratt, tont • kokandus (← kokaraamat 1781): biskviit, filee, kastrul, kompott, kotlet, kreem, grillima, puljong, raguu, seller, tort, želee, frikadell • muu: väärt, plika, iil, kriim, karbus ‘talvemüts’ Arvsõnade kujunemine
Narvat peeti nii tähtsaks, et sellest taheti teha kogunisti Rootsi riigi teist pealinna. Kuid mälestisi rootsluse kohta vib Eestimaal leida ka hilisemast ajast. Kuigi Rootsi kaotas võimu Läänemere idakaldal, säilisid kontaktid kahe maa vahel. See väike teejuht on abiks neile, kes soovivad lähemalt tutvuda paikadega, kus kohtuvad Eesti ja Rootsi, nii meenub meie ühine ajalugu keskajast tänapäevani. Olen põhimõtteliselt kasutanud eestikeelseid kohanimesid. Eestirootsi alade puhul on kasutatud rootsikeelseid nimesid. Erandiks on Kolk, eesti keeles Kolga, kus ma ajaloolisel phjusel olen valinud sama kohanime, mida kasutati siis, kui Stenbockide suguvõsa seal asus. Sama kehtib ka Karl XII talvelaagri kohta, mille nimi sel ajal, kui kuningas seal elas, oli Lais, mitte Laiuse. Rootsi mälestused Eestis Artikkel ajakirjast Eesti Kirjandus (1922) Läänemere tagust maad kutsume Rootsimaaks ja selle maa asunikka rootslasteks. Ei kutsu ainult me eestlased nii,
e esinemine liidetes (abilene)) idaosa: > õ (kõdar), st-transl (east köstrest), i-imperfekt (kuulid ‘kuulsid’), mitm 3 p -vad (naerivad), kaudse kv mitm 3 p -nuvad (tantsinuvad), diftongid kaasrõhulises silbis (küsimuisi, pikkameisi); Keskmurde murrakurühmad Looderühm – Harjumaa murrakud ühisjooni läänemurde põhjapoolsete murrakutega, soomepärasusi: ohr ‘oder’, tegevad, maate ‘maade’ eestirootsi mõjud Loode-Harju murrakutes: õ > ö, e o Risti (Ris), Harju-Madise (HMd), Nissi (Nis), Keila (Kei), Hageri (Hag), Rapla (Rap), Juuru (Juu), Paide (Pai), Türi (Tür, v.a kaguosa) Edelarühm – Põhja-Viljandimaa murrakud ühisjooni Pärnumaa ja Mulgiga: kasu ‘kasv’, oŕst ‘vorst’, luuse ‘pluus’, ilust ‘ilusat’ o Kõpu (Kõp), Viljandi (Vil), Suure-Jaani (SJn), Pilistvere (Pil), Kolga-Jaani (KJn), Põltsamaa (Plt), Türi (Tür, ainult kaguosa)
prantsuskeelsed nimed Itaalias), vaid ka seal, kus vähemusrahvuste osatähtsus on suhteliselt tühine. Näiteks on Ungaris vastavalt 1993. a seadusele aktsepteeritud 13 vähemusrahvuse õigusi, sh kohanimede osas. Kohalikele omavalitsustele on pandud kohustus kasutada neid nimesid avalikel siltidel, viitadel ja kuulutustel. Teistest arvukamalt on Ungaris horvaadi-, saksa- ja slovakikeelseid kohanimesid. Eestis puudutab vähemusrahvuste kohanimede kaitse eeskätt eestirootsi kohanimesid Vormsil, Ruhnus, Noarootsis ja Loode-Eesti rannaaladel, samuti vene kohanimesid Petserimaal ning Peipsi ääres. Oluline osa on põliste kohanimede kaitsel. Vähemusrahvuste asualade määramisel arvestatakse 1939. aasta septembriks kujunenud rahvastiku paiknemist (§ 14 lg 2). Pärast seda hakati seoses Nõukogude sõjaväebaaside rajamisega maa-alasid ulatuslikult tühjendama ning immigratsiooni soodustamisega asustuspilti vägivaldselt muutma
annaabi.ee 
