Lennart Meri (0)

Referaat
Lennart Meri (1929 – 2006)
Lennart – Georg Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas ja suri 14. märtsil 2006 peaaju pahaloomuliku kasvaja tõttu. Lennart Meri on maetud Metsakalmistule. Lennart Meri valdas saksa, inglise, eesti, vene, prantsuse ja soome keelt.
Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare 'i tõlkija Georg Meri ning Alice- Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma . Tänu Lennarti mitmesugustele kooliteedele nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal oli tal hea keelte oskus. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond, kui punavõimude jaoks vaenulik element, 1941. aastal Siberisse. 1945 aastal naastes astus ta Eestis Tartu Ülikooli, mille ta lõpetas 1953. Aastal ajaloo eriala cum laude . Kahjuks küll ei lubatud tal ajaloolisena töötada. Peale vähest aega ajaloo-õpetajana töötanud, leidis ta tööd "Vanemuises" dramaturgina, ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Lennart Meri esimene raamat oli "Kobrade ja karakurtide jälgedes", mis jutustas tema reisist Kesk- Aasiasse 1958. aastal. Aastal 1963 võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Augustiputši ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. 1992. aastal lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes.
1992. aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Lennart Meri presidendiaastad olid Eesti riigi uue ülesehituse aastad. Neil aastatel toimus üleminek demokraatiale ja turumajandusele. Samuti ka riiklikud institutsioonid omandasid oma näo. Lennart Meri ametiaja jooksul viidi välja Nõukogude väed ja tehti ettevalmistusi liitumaks NATO ’ga ja Euroopa Liiduga. Kõik see toetus 1992. Aastal jõustunud põhiseadusele, mis tagas riigipeale kindlad volitused ja õigused kodanikele. Seda põhiseadust ta arendas ja kaitses. Samuti ta arendas välissuhteid teiste riikidega. Aastal 2001, oma viimasel ametisoleku aastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust. Samal aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.
Minu arvates tegi ta presidendina väga head tööd. Kui ausalt öelda siis ta on üks mu lemmik presidentidest. Ta pani aluse sellisele Eesti riigile nagu me seda praegu näeme. Ta arendas nii välissuhteid kui ka suhtles kodanikega – üritas tegutseda ka kodanike soovide ja ootuste järgi. Ta oli president keda rahvas armastas ja kes puges meie rahva südamesse. Ta alustas teed mille eesmärgiks oli saavutada Eesti riigi vabadus ja iseseisvus . Mõne inimese arvates võis ta olla vahel ehk tänamatu, kuid Lennart ei jätnud jonni ega ka alustatut pooli. Mina ütlen ausalt, et ta andis paljudele eestlastele usu uude Eestisse ja vabadusse , ning usun, et kõik eestlased austavad teda.