Kadrioru Saksa Gümnaasium India elevant referaat Pärtel Toompere 7.B Tallinn 2007 EESSÕNA Raske on midagi eessõnaks öelda. Mis ma siin ikka räägin, et elevant on suur loom, suurte kõrvade ja pika ninaga; et aafrika elevandid on metsikud ja India elevante proovitakse kodustada. Jah, see kõik on õige, aga kõik teavad ju seda. Selles referaadis räägin ma aga kõigest huvitavast india elevantide kohta, mida kõik kindlasti ei tea. Teadsite Te näiteks, et india elevandid kuuletuvad ka lastele ning laps võib seista rahulikult kartmata elevandi kõrval? Teadsite? Ei teadnud? No vot! India elevantide kohta leidub aga ka palju muud huvitavat. Head lugemist.... või kuulamist! VÄLIMUS India elevant (Elephas maximus indicus) on 5-10 meetrit pikk. Ta on kõhnem, kuid pikem kui teised aasia elevandid. India elevant on sarnane aafrika elevandiga, kuid tal on väiksemad silmad ning lühemad kihvad. ...
", sest enamik tähendab suuremat osa, samas kui enamus tähendab arvulist ülekaalu. 3. Kuidas tuleb lühendada ladinakeelset väljendit post scriptum ja eestikeelset sõna postskriptum? Lühend ladinakeelsele väljendile post scriptum on P. S. ja eestikeelsele väljendile postskriptum on PS. 4. Mida tähendavad teaduskeeles sageli kasutatavad lühendid et al. ja ibid.? Ibid. (ld ibidem) tähendab ,,sealsamas". Lühend et al. tähendab ,,ja teised". 5. Miks ei sobi lühend R.S.V.P. eestikeelsesse teksti? Lühend R.S.V.P. on tulnud prantsuse keelest ning tähendab répondez s'il vous plat ehk ,,palun vastake". Eelistada tuleks eesti keelseid vasteid näiteks palun vastake. 6. Eerima-lõpulistel tegusõnadel on enamasti olemas ka lühivariandid (nt konserveerima ja konservima). Leia sõnade identifitseerima, struktureerima, sertifitseerima, normeerima ja standardiseerima lühivariandid ja märgi, mis sõna lühivarianti tuleks eelistada pikale variandile.
IRL võitis vaid kolmes linnaosas: Nõmmel, Pirital ja Kesklinnas. Ka meedias on palju räägitud sellest, kuidas teised kolm suurt parteid peale Keskerakonna ei pööra venelastele ja nende probleemidele tähelepanu. Reformierakond on sellele vastanud, et neil ei ole erinevat poliitikat eestlaste ja venelaste jaoks ning nii see ka tegelikult ka olema peaks, kuid enne seda peavad venelased saama Eestis eestlastega võrdseks. Venelased peaksid õppima ära eesti keele ning lülituma eestikeelsesse meediaruumi. Pärast seda oleks võimalik ka sama poliitika kõigi jaoks. Praegu on aga välja kujunenud olukord, kus Keskerakond valitseb täielikult venekeelses meedias ning teised erakonnas selle vastu midagi ette ei võta. Kindlasti muutub olukord siis, kui toimub põlvkonnavahetus, sest noored venelased oskavad eesti keelt juba tunduvalt paremini ning on seega ka poliitikaga paremini kursis. Teiste parteide jaoks on see ka väga tundlik
"Koori ja Kooli Kannel", "Kodumaa Laulja" ja "Eesti rahvalaulud. Segakoorile" (I 1890, II 1905, III 1908). Kogumikes leidus suur hulk Hermanni enda loomingut ja teisigi tolleaegseid algupäraseid laule. Ehkki Hermann oli muusikas põhiliselt iseõppija, on tal suuri teeneid rahva muusikalisel kasvatamisel "Laulu ja mängu lehel" oli selles hindamatu osa, neis ilmunud materjaliga andis ta ka suure panuse eestikeelsesse muusikaterminoloogiasse. Tema teised tegemised Hermann oli muusikategelane, helilooja, ajakirjanik ja keeleteadlane. Ta oli Eesti ärkamisaja üks värvikamaid isiksusi. Hariduselt filosoofiadoktor, töötas ta eesti keele lektori ja ajalehetoimetajana, selle kõrval leidus tal võimekust olla amatöörhelilooja, koorijuht, kirjastaja, kirjanik ja luuletaja, rahvaviisikoguja ja muudki. Ta komponeeris laulelduse "Uku ja Vanemuine", mida on peetud ka esimeseks eesti ooperiks,.
,,Tõde ja õigus. Teine osa" A. H. Tammsaare Käisin 16. Septembril Tallinna Linnateatris vaatamas etendust ,,Tõde ja õigus. Teine osa". Etendus oli küll pikk kuid minu arvates oli see väga huvitav ja vaheajad olid hästi sätitud ja iga vaatus oli oma moodi üless ehitatud. Religioon on selle loo üks tähtsaid osasid mida Indrek lahendama ja kogema hakkab. Etendus algab sellega, et Indrek Paas tuleb härra Mauruse eestikeelsesse kooli õppima. Alguses peab Indrek kohanema tema jaoks uue eluga linnas ja kuna Indrek on harjunud, et koguaeg peab tõtt rääkima tekib tal raskusi arusaamisega keda usaldada ja keda mitte. Härra Maurus teeb Indrekule selgeks, et selles koolis on ta võrreldav jumalaga ja miski ei pääse tema silme eest ja kuna Indrek on ainus aus mees nimetab Maurus ta messiaks. Sammuti ei ole onu Maurus heal arvamusel juutidest mida ta mitmel koomilisel viisil selgeks teeb
3". Artikklite aluseks on küsimused, mis on esitatud eesti keele instituudi keelenõuandijale 1995. a septembrist kuni 2004. a aprillini. Välja on toodud võõrsõnade ja omadussõnade ortograafia problemaatilised kohad. Referaadis toon välja artiklite sisuülevaated sarnaselt artikklite ülesehitusele. 3 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad Tsitaatsõnad kirjutatakse eestikeelsesse teksti nii nagu võõrkeeles, millest need on võetud. Emakeelsest tekstist eristamiskeks peaks kirjutama võõrkeelsed sõnad kursiivis ning nende sõnade käänamisel tuleb kasutada ülakoma. Silmas tuleb pidada seda, et käändelõpp kursiivis ei kirjutata. Näiteks homo sapiens'ist või arvestage tax free'd. Nii on raske võõrsõnu kirjutada ning paljud võõrkeelsed laenud on kodunenud nagu näiteks fänn (fan) ja faks (fax). See on lihtsustanud liitsõnade (fan-klubi ja
Näiteks 1952. aastal keelati täielikult aastail 1944-1949 ilmunud eesti- ja venekeelsete ajalehtede ja ajakirjade laenutamine õpilastele ja üliõpilastele. Erihoius olid kõik esimese nõukogude okupatsiooniaasta ja sõja ajal N. Liidu tagalas ilmunud trükised. Ehk teisisõnu - kõige keelatum oli eilne ajaleht. Mis puutub Saksa okupatsiooni (see kuulus küll täies mahus hävitamisele) ja eriti Eesti Vabariigi aegsesse eestikeelsesse kirjandusse, siis siin oli hädavajalik koostöö kohalike kirjandusetundjatega, neid oli aga raske leida. Paljud bibliofiilid olid emigreerunud just esimesel nõukogude aastal kogetu tõttu, paljud hukkunud, vangis või lahkunud erialaselt töölt. Glavliti töö oli ebaprestiizhikas, töötajad peamiselt poolkirjaoskamatud Venemaa eestlased. (Tegid oma töös "jämedaid vigu" keelates näiteks F. Schillerit ja W. Shakespeare`i jmt)
argikeele tema võrdlemine kirjakeele ja vanade kohamurretega. Kolmandaks aspektiks on käsitada suulist kõnet ehk argoot kui kultuurilist, sotsiaalset ja situatiivset tegurit. Niisiis, prantslastel on olnud termiin ,,argoo", inglisekeelne vaste on ,, slang", aga eesti keele terminoloogiasse sellist sõna pole veel keegi sisse viinud. Umbes 1950- ndatel on vene keele vahedusel tuli käibele selline mõiste nagu ,,zargoon". Mis puudutab eestikeelsesse kirjandussesse, siis siin aktsepteeriti sõna ,,släng" 1968.aastal ajakirjas ,,Mana". (Tender KK1994: 293) Suulise kõne all on mõeldud palju mitmesuguseid uurimusi: kirjakeele, murde, foneetilis ja slängiuurimused (Hennoste 2000: 1122). Samas kõnekeelel on palju erinevaid stiile. Kõik oleneb sellest, mis olukkorras, kellega ja kuidas tuleks suhelda. Oma vanemataga, me räägime ühtemoodi, kui saame kokku sõpradega siin räägitakse oma
usklikuks kasvatatud. Tal pole tekkinud tõsist võimalust teistsuguse maailmapildiga kokku puutuda. 33. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt turuiidolid. Tooge näiteid. Turuiidolid seisnevad selles, et inimesed kasutavad sõnu ja väljendeid, mille tähendust nad ei tea või millel see üldse puudub. Näiteks sobib minu arust võõrkeelsete sõnade, eriti roppuste kasutamine ja mugandamine eestikeelsesse kõnepruuki. Nooremad inimesed ei pruugi nende sõnade tähendust teada rääkimata sellest, et inimesed üleüldiselt ei mõtle sõna kasutades selle tegelikule tähendusele. Emakeelne sünonüüm kõlaks palju jubedamalt ja tõenäoliselt seda ei pruugitaks. 34. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt teatri-iidolid. Tooge näiteid. Baconi arvates suhtuvad inimesed igasugustesse õpetustesse ja tõestustesse liiga suure. Pooled neist olevat ilma igasuguse tõepõhjata
Pikne kui selline oli kõikjal kardetud, selline hirmu tekitav loodusnähtus lõi maailma eri paigus sellele folkloorseid seoseid teiste ilmade ja kuradi motiiviga. See väljendub ka eri maade kõnekäändudes (kui müristab ja välku lööb, siis vanapagan silku sööb). 12. Missugused mütoloogia valdkonda kuuluvad tähendusseosed on olnud sõnadel jumal, kuningas, peremees ja vaim? On iseloomulik, et ristiusu eestikeelsesse põhiterminoloogiasse võeti üle vana eesti usundiga seotud sõnad jumal, püha, vaim ja hing. Alustagem jumalast. See läänemeresoomlaste oluline mõiste, mis M. A. Castrénist peale eeskätt keeleteaduse andmeile tuginedes arvatakse tähendanuvat taevahaldjat, kes varakult omandas kaitsevaimu tähenduse,10 unustatakse eesti muinasusu iseloomustamisel tihtipeale ära, ilmselt just seetõttu, et ta on samastunud ristiusu jumalaga.
usklikuks kasvatatud. Tal pole tekkinud tõsist võimalust teistsuguse maailmapildiga kokku puutuda. 33. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt turuiidolid. Tooge näiteid. Turuiidolid seisnevad selles, et inimesed kasutavad sõnu ja väljendeid, mille tähendust nad ei tea või millel see üldse puudub. Näiteks sobib minu arust võõrkeelsete sõnade, eriti roppuste kasutamine ja mugandamine eestikeelsesse kõnepruuki. Nooremad inimesed ei pruugi nende sõnade tähendust teada rääkimata sellest, et inimesed üleüldiselt ei mõtle sõna kasutades selle tegelikule tähendusele. Emakeelne sünonüüm kõlaks palju jubedamalt ja tõenäoliselt seda ei pruugitaks. 34. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt teatri-iidolid. Tooge näiteid. Baconi arvates suhtuvad inimesed igasugustesse õpetustesse ja tõestustesse liiga suure. Pooled neist olevat ilma
peaaegu kadunud, see on asendunud anglomaaniaga. Kui Nõukogude ajal oli A- võõrkeeleks vene keel, siis nüüd on see asendunud enamasti inglise keelega. Pärast taasiseseisvumist oli paratamatu inglise keele mõjuvälja sattumine, kuna kogu Euroopa Liidu peakeeleks oli siiski inglise keel. (Kull, 2000) Kõige selgem muu keele mõju on tsitaatsõnade kasutamisel. On ju tsitaatsõnad täiesti võõrad sõnad meie keele seisukohast, sest need on võõrkeelest eestikeelsesse teksti võetud sõnad ja -väljendid, mida kirjutatakse ja hääldatakse vastava keele kombe kohaselt. Eriti süvenes tsitaatsõnade ja väljendite pealetung 1990. aastatel, kui Eestisse jõudsid uued nähtused, kaubad ning vaba aja veetmise viisid. Rohkesti inglise keele laene leidub slängis, argikeeles ja noorte seas. Tsitaatsõnade kohta materjali leidmisel olid suureks abiks http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid/inglise.html, http://www.eki.ee/books/ekkr/ O19 ja O49
Iga teema juurde on lisatud selgitava tekstiga illustratsioonid. Lisaks tekstile on iga teema juurde lisatud sõnad ja väljendid, mida ei saa illustreerida, ent mis on vajalikud teema täielikuks omandamiseks. Õppevahendi väljatöötamisel on kasutatud kaasaegseid mõisteid. Õppevahendi mugavaks kasutamiseks on materjali lõppu lisatud eesti-vene terminisõnastik. See õppematerjal aitab autori meelest igas vanuses keevituse-erialal töötavatel inimestel kiiremini integ- reeruda eestikeelsesse töökeskkonda. Kokkuvõttes peaks kiirem integratsioon parandama töö efektiivsust, lisama enesekindlust ja töörõõmu, ilma milleta ei ole võimalik edu saavutada. 3 , - . 5 . -, , - . , : , , . KEEVITUSERILA EESTI KEEL , , . , - , , c . , - - . . - . -
Küllap tundis eesti soost talupoeg 18. ja 19. sajandil põhjalikult kohaliku looduskeskkonna omadusi ning oskas selle võimalusi ka praktiliselt hästi kasutada. Seda kinnitab väga suur hulk Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivides säilitatavaid pärimustekste, milles sisalduvad tähelepanekud loodusolude, ilmastiku, loomade- lindude elurütmi, taimede omaduste jms kohta. Baltisaksa ja sealtkaudu euroopa kultuuril oli aga vaieldamatult teeneid selles, et looduskirjeldu- sed jõudsid eestikeelsesse kirjasõnasse selle esimeses laines ning oman- dasid seal kindla koha. Loodus, selle ülistamine ja ilustamine oli Euroopa kultuuriruumis oluliseks teemaks nii valgustus- kui romantismiperioodi kirjasõnas (vt Eesti looduskirjanduse lugu 243 nt Goethe, Tobler 2004). Loodusehuvi kõrval pöördus toonase haritlas- konna tähelepanu lihtsa inimese ja tema maailma poole. Humanistlikust
1995nda aasta number on pühendatud Juhan Viidingule. 1991-1993 Kostabi – ’Tartu linna kultuurileht’ Eesti kirjanduse põhijooni 1989-1995 Paljusus – keegi ei saa aru, mis on paljususes oluline ja mis mitte, avaldatakse palju. Dünaamika – käib mingi sebimine, mingid avangardsed väljaasted. Dünaamika kaldub ka kirjanduskeelde. Erinevad keelekihid ja võõrad keeled – põimuvad erinevad keeled ja võõras keel tungb eestikeelsesse teksti. Kui 80ndate teisel poolel uus kirjanduslik tõus silma hakkab, hakkab silma mingi prantsuse orientatsioon, eriti tänu Krullile ja Õnnepalule. Hakatakse kuidagi ülekirjutama Siuruaegset klassikalist-avangardset loominugt. Massikultuuri seostumine kõrgkultuuriga –märke oli ka varem, kui uuem rahvalaul muutub tähtsaks, kui laulutekstid muutuvad tähtsaks, popkultuur tuleb kirjandusse. Nüüd on see kokkujook
Firmaseaduse koostajad olid seisukohal, et eestikeelsed peaksid olema kõik komponendid peale nime enda, seega nii õigusvormitähised, tegevuse, tegevusobjekti või toodangu nimetus (nt mitte Computer Systems, vaid Arvutisüsteemid; mitte Hotel Group, vaid Hotellirühm) (Saari 1998b: 10). Nimetuses sisalduvate nimede kohta keelsusnõuet ei esitatud. Eesmärgiks oli, et ärinimesid registreeritaks riigikeelsetena, s.t eestikeelsetena. Eestikeelsesse nimetusse võiks kuuluda võõrkeelne nimi. 1995. aasta keeleseaduse § 21 lõige 1 sätestas: "Eesti asutuse, ettevõtte või organisatsiooni nimetus kantakse registritesse eestikeelsena, millele võib registripidaja kehtestatud korras lisada tõlke võõrkeelde. Nende nimetuste koosseisu kuuluvad nimed jäävad tõlkimata." Selle lõike kustutamisega seadusest 23. mail 1996. aastal lasti vabaks firmade jt nimetuste kirjeldavate elementide keelsus.
annaabi.ee 
