Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti rahvamuusika ja regilaul". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvalaul, regi, muusika, regilaul, uuem, rahvamuusika, lõppriim, hellad, kiige, elavas, värss, eeslaulja, rahvalaulud, kõla, itkud, torupill, väljend, pärimusmuusika, folkloori, laulmine, lõppriimilised, veere, värsivorm, regiviis, setu, regilaulud, slaavi, kiilid, toed, vareda, folklore, kihnus, pulmades, pulmalaulud, loitsud, pruutEESTI RAHVALOOMING Eesri rahvalaulu arengu etappid : 1.Vana rahvalaul ehk ruunalaul(regilaul) sündis umbes 1 sajandil elas kuni XVIII sajandini; 2.Uus rahvalaul- sündis XVIII sajandil , kõrgtipp-XIX sajandil. Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul on vanemat tüüpi eesti rahvalaul. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoomlaste ja algbaltlaste ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani. Eestis oli regilaul elujõuline ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt Põhitunnused: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust
sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". „Kuuvalgus”- klaveriteos, mis avaldati 1905. aastal. Seda peetakse helilooja üheks kuulsaimaks ja huvitaimaks teoseks. Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel (1875 – 1937) oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist. Salapärane, tundeid köitev muusika. Minimalistlik ja põhineb kordustel, areng kulgeb pikkamööda. „Bolero” –Tantsiva rahva dramaatiline rongkäik või saatus, millest pole kellegi pääsu. 1 Ekspressonism Väljendab negatiivseid tundeid, hirmu, depressioni, närviline, dissoneeruv (tema ilu peitub tema koleduses). Scönberg, Berg, Webern
Kärdla Ühisgümnaasium Silvia Teras 10.a klass HIIUMAAGA SEOTUD RAHVALAULUD Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Timo Lige Kärdla 2010 SISUKORD lk 3 Sissejuhatus lk 4 1. Peatükk Eesti rahvalaulud lk 5 1.1 Vanem rahvalaul ehk regilaul lk 6 1.2 Uuem rahvalaul lk 7 1.3 Lastelaulud lk 8 1.3.1 Onnimanni-laulud lk 9-10 1.3.2 Mängituslaulud lk 11 1.3.3 Hällilaulud lk 12 1.4 Eesti rahvalaulu seoseid naabritega lk 13 1.5 Rahvalaulik lk 14-15 1.5.1 Eesti tuntumad rahvalaulikud lk 16 2. Peatükk Hiiumaa rahvalauludest lk 16-17 2.1 Hiiumaaga seotud rahvalaulude kogujad lk 18 Kokkuvõte lk 19 Kasutatud allikad
Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud muusikaliike üksteisest, vaid nimetati neid lihtsalt `muusikaks'. Maailma kõige looduslähedasematel rahvastelgi on oma muusika, mis inimeste pealtnäha lihtsast eluviisist hoolimata võib olla küllalt keerukas. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Igasugune muusika on kindla(te) isiku(te) loodud, kuid rahvamuusika aluseks võib olla ükskõik mis päritoluga muusika. Rahvamuusikaks peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm inimesi on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus.
1. EESTI RAHVAMUUSIKA Rahvamuusika on osa folkloorist ehk vaimsest pärimusest, mille all mõeldakse traditsioonilisi teadmisi ja kunstiloomingut, mida antakse edasi vahetu suhtlemise kaudu põlvestpõlve. Eesti rahvamuusika hõlmab eelkõige eestlaste vanemat muusikapärandit, mis peegeldab selgelt kultuurilist eripära. Rahvamuusika kõrval kasutatakse tänapäeval ka mõistet ,,pärimusmuusika", mille alla mahuvad nii traditsiooniline rahvamuusika, kui ka tänapäevasd töötlused. Levikule pani aluse 1990. aastatest korraldatav Viljandi pärimusmuusikafestival. Festivalil peetakse väga oluliseks just muusika pärimuse jätkamist, selle kuuldelist õppimist ja taasloomise oskust, mis annab esitusele kordumatu võlu. Huvi folkloori vastu tärkas 18. sajandi lõpul baltisakslastest estofiilide seas. Suurem kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimust
1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ,,vana vara" Hurt ,,rahvamälestused" (kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud) 1878. a esimest korda kasutas mõistet ,,rahvaluule" Jaan Bergmann vana rahvalaulu tähenduses. Üldine arusaam rahvaluule minevikulisest. Nõukogude folkloristika näeb rahvaluule all vaid suulist kunstiloomingut: rahvalaul, rahvajutt, vanasõnad koos kõnekäändudega, mõistatused. Oskar Loorits, Ülo Tedre ja Eduard Laugaste sõnastavad rahvaluule kitsamas ja laiemas tähenduses. Eduard Laugaste: Terminid rahvaluule ja folkloor on vaimse loomingu tähenduses praegu üldkasutatavad. Otseses mõttes rahvaluule oleks kitsas, aineks pole üksnes luulelooming, vaid ka muusika, uskumused, kombed, koguni mängud ja tantsud.
2. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: – Pärimusteadlikkuse sünd rühma sees; – Folklooriliikide määratlemine ja “äratundmine” – Pärimuse spetsalistide (nt šamaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel; 3. Folkloori avastamine väljastpoolt: – Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elemente; – Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama; Nt väärtuslik regilaul vs “saunanaiste lori” 4. “Õige” folkloori määratlemine: – Toimub uurija ja uuritava koosmõjus; – Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine Nt regilaul vs uuem rahvalaul, vanade vs noorte folkloor, naiste vs meeste pärimus 10. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Lauri Honko
o Pärimusteaduslikkuse sünd kogukonnas; o Folklooriliikide määratlemine ja ,,äratundmine" o Pärimuse spetsialistide (nt samaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel. Folkloori avastamine väljastpoolt o Väljaspoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma päimuskultuuri elementi; o Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama; o Nt väärtuslik regilaul vs ,,saunanaiste lorilaul". ,,õige" folkloori määratlemine o Teoimub uurija ja uuritava koosmõjus; o Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine; o Nt regilaul vs uuem rahvalul, noorte ja vanade folkloor, naiste ja meeste pärimus. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: o Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada; o Nt maarahva konsolideerimine eesti rahvaks
Pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina. Idealiseeritud olukord, mitte reaalne. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt. Pärimusteadlikkuse sünd rühma sees. Pärimuse spetsialistide (preestrid, teadjad jt) oluline roll teadlikkuse loomisel. 1. Folkloori avastamine väljastpoolt. Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi. Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama (nt väärtuslik regilaul vs ,,saunanaiste lori"). 2. ,,Õige folkloori määratlemine. Toimub uurija ja uuritava koosmõjus. Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omandamine (nt regilaul vs uuem rahvalaul, vanade vs noorte folkloor). 3. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel. Uurija ja uuritva vahelise distantsi vähendamine ning koos loodud tõlgendused. Kogukonna aitamine ja kaastööliste leidmine pärimusrühma seest. Nt uurija ja uuritava rollid (õpipoiss ja spetsialist). 9
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest
Näiteks: madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. aoidid Vana-Kreeka rahvalaulikud, kes olid ühtaegu nii laulu esitajad kui ka loojad. Aoidid saatsid end lüüral või mõnel muul keelpillil, nende esinemises oli tähtis koht improvisatsioonil. Aphrodite kreeka armastus- ja ilujumalanna. Aphrodite oli inimeste ja jumalate kaval võrgutaja. Rooma usundis vastab Aphroditele Venus. Apollon kreeka valguse- ja ennustusjumal, muusika ja luule kaitsja, kellele allusid muusad. arbujad luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (19101994), Betti Alver (19061989), August Sang (19141969), Kersti Merilaas (1913 1986), Uku Masing (19091985), Paul Viiding (19041962) ja Mart Raud (19031980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama
Folklorist töötab kahe maailma, teadusühiskonna ja pärimusühiskonna vahel 1989. UNESCO üldkogul võeti vastu järgmised seletused: Folkloori (e. pärimusliku ja rahvapärase kultuuri) all mõistetakse kollektiivi traditsioonipõhjalise loomingu kogumit, mida esitab rühm või üksikisik, mis vastab ühiskonna ootustele ning kajastab eriliselt ühiskonna kultuurilist ja sotsiaalset identiteeti. Rahvaluule vormide hulka kuuluvad muuhulgas keel, kirjandus, muusika, tants, mängud, mütoloogia, rituaalid, tavad, käsitöö, arhitektuur ja muud kunstid. Folkloori tuleb käsitleda kõigepealt elava traditsioonilise kollektiivi vaatenurgast ja nimelt funktsionaalselt. Dundes: 19. sajandil määratleti sõna ‚rahvas’ sõltuvalt teistest mõistetest, tollal oli see seoses alamkihiga, vastandudes eliidiga (tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa). Selles mõistest tulenevalt määratleti ka
mineviku pärand. Folklorist töötab kahe maailma, teadusühiskonna ja pärimusühiskonna vahel 1989. UNESCO üldkogul võeti vastu järgmised seletused: Folkloori (e. pärimusliku ja rahvapärase kultuuri) all mõistetakse kollektiivi traditsioonipõhjalise loomingu kogumit, mida esitab rühm või üksikisik, mis vastab ühiskonna ootustele ning kajastab eriliselt ühiskonna kultuurilist ja sotsiaalset identiteeti. Rahvaluule vormide hulka kuuluvad muuhulgas keel, kirjandus, muusika, tants, mängud, mütoloogia, rituaalid, tavad, käsitöö, arhitektuur ja muud kunstid. Folkloori tuleb käsitleda kõigepealt elava traditsioonilise kollektiivi vaatenurgast ja nimelt funktsionaalselt. Dundes: 19. sajandil määratleti sõna ,rahvas' sõltuvalt teistest mõistetest, tollal oli see seoses alamkihiga, vastandudes eliidiga (tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa). Selles mõistest tulenevalt määratleti ka folkloori kui midagi metsikut, barbaarset, kirjaoskamatut jne
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
annaabi.ee 
