Muinasjutud jagunevad looma- ja pärismuinasjuttudeks. Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne.) vastase üle. Ta on välja mõeldud jutustus, mis oli algselt mõeldud täiskasvanutele. Muinasjutul on 6 kindlat tunnust nagu: kindel algus; kindel lõpp; sündmustiku kordumine; olulised arvud; tegelased on vastandlike omadustega ja õnnelik lõpp. 1. ,,Õnne-rublatükk" on imemuinasjutt, sest jutus esinevad tegelastel üleloomulikud võimed, kasutatakse esemeid, millel on imettegevad võimed ja miljöö on üleloomulik. 1)Kindel algus: Ükskord elas nõukas peremees, kellel oli kolm poega 2)Õnnelik lõpp: Peeter elas kui kuninga väimees suure au ja ilu sees. 3)Sündmustiku kordumine: 3 rändamis katset 4)Olulised arvud: 3 koera, 3 rändamis katset, 5)Tegelased on vastandlike omadustega: hea, kuid vaene talumees ja rikas, kuid õel kutsar
ebaloogilised. Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki loodus ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele pettekujutlust ja meelelahutust. Käesolev uurimustöö põhineb kahel suurel teemal. Need on muinasjutt üldiselt ja kolme autori poolt kirjutatud muinasjuttude võrdlemine. Antud töös on räägitud muinasjutu seadustest kas muinasjutus on arvukordused, kindel algus-ja lõpp, muinasjutu liikidest on muinasjutt loomamuinasjutt, imemuinasjutt või novellilaadne muinasjutt . Muinasjutud, mis on vaatluse alla võetud on ,,Vägev vähk ja täitmatu naine", ,,Nõiutud krevett" ja ,,Kuldkalake". Töös on lähemalt räägitud nimetatud muinasjuttude sarnasustest, erinevustest ja muinasjutule omastest tunnustest. 3 1. Muinasjutt Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult
Rahvalaul e. folkloor- pärimuskultuuri see osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming Lühiliigid : mõistatus- sõnaline peitepilt kõnekäänd- rahvapärane piltlik väljen, lõplik tähendus selgub lausest vanasõna- vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt Muinasjutt- rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kaudu inimese lootusi ja soovuunelmaid. Liigid : loomamuinasjutt, imemuinasjutt, olustikuline muinasjutt, Tunnused: kindel algus- ja lõpuvorm, oluliste sündmuste rõhutamine, sümboolsete arvude esinemine loos, vastand tegelased jne. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Liigid : usundilised, tekke- ja seletus, ajaloolised, koha, vägilas Tunnused : vähem viimistletud, vabama vormiga, tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või
Suurvormid: eepos, ballaad. Lüürika-iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Tunnused: riim, stroof, värss. Vormid: ood, sonett, hümn. Metafoor-tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Peidetud võrdlus sinitaeva silm. Miljöö-aeg-ruum Miniatuur-iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus Muinasjutt-pajatab väljamõeldud sündmustest: imemuinasjutt-hea võidab kurja tänu imeesemele; loomamuinasjutt-loomad asendavad inimesi ja neid kujutatakse iseloomudele vastavalt; tõsieluline muinasjutt-tegevus areneb tavaelu raamides; Seadused- kindel algus ja lõpp, sündmustiku kordumine, tegelased on vastandlikud Muistend-sündmustik on seotud kindla koha, aja, tegelaste või sündmustega: tekkemuistendid-sisaldavad fantastilisi seletusi maa, inimeste, loomade tekkimise kohta; vägilasmuistendid-seotud Kalevipojaga, Vanapaganaga; kohamuistendid-
4. Lemmikteemad ja lemmik karakterid (millised on eesti) ? (nimed?) · Hea ja kurja/lahke ja õela/ rumala ja targa/vaesusest rikkuseni vastandamine, kavaldamine, põhiliselt karekteriteks on abivalmis/vaene vaeslaps loomadest rebane, vanapagan ning vaene talutüdruk: ,,Vaeslapse käsikivi" (Friedrich Reinhold Kreutzwald), ,,Vaeslaps ja talutüta" (Juhan Kunder), ,,Ahjualune" (Juhan Kunder), ,,Rehepapp ja vanapagan" (Juhan Kunder) NB! Valida üks imemuinasjutt ja otsida vastavusi ja need kirja panna. Võrrelda Ch Perrault/J.W. Grimm- ,,Punamütsike", ,,Tuhkariinu". (eriti tähelepanu lõppudele) Uinuv kaunitar/okasroosike ja lumivalgeke Charles Perrault (1628-1703) · Prantuse Akadeemia ja kuninga õukonna liige, jurist. · 1697-,, Möödunud aegade lood" (tuntakse ,,Haneema jutudena") · P. Muinasjuttude ilmumisaasta on tähtis daatum pedagoogika ajaloos (õppekirjandus)
Kole käo kukkumata. Algriim Assonants Igav on olla iluta. *Riimiline Rahvalaul N: Saksad sõitsid saaniga, Talumehed tõllaga, Vabadikud vankriga, Mina, vaikne, kelguga! Kiri kuer õli kelgu ies, Ise istsin kelgu sies! ( Lüganuse ) Lõppriim --------) Häälikute kokkukõla värsi lõpul *Rahvajutud jagunevad 4-jaks: 1) Muinasjutt 2) Pajatus 3) Naljand 4) Muistend Muinasjutud jagunevad omakorda 3-eks: 1) Loomamuinasjutt 2) Imemuinasjutt 3) Olustikuline muinasjutt *Tegelaste vastandamine *Kolm arvu *Õnnelik lõpp *Traditsiooniline algus ja lõpp *Muistendid jagunevad omakorda 3-eks: * Tekke- ja seletus muistend * Vägilas muistend * Koha muistend *Pajatused: Pajatus on rahva seas liikuv lühike jutt, Mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. *Naljandid Naljandis on argielu kujutatud läbi huumori, Kasutades olukorra ja sõna koomikat. *Rahvaluule lühivormid
Eesti muinasjutud jõudsid esmakordselt lugejateni 1866.a. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", autor Kreutswald. Lähtuvalt muinasjutu teraapilistest omadustest võib nad jagada 7 rühma: 1) Loomamuinasjutt tegelt, need jutud räägivad inimestest. Kõige tuntum tegelane on rebane. Muinasjutu ülesanne on õpetada ja selgitada lapsele tolerantsi, tõestada, et igas inimeses on nii head kui halba ning süvendada austust loomade suhtes. 2) Imemuinasjutt tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad jne). Muinasjutu ülesanne on arendada lapse fantaasiavõimet ja loovust. Tõestada, et kõik maailmas toimuv pole mõistusega seletatav. 3) Lille- ja puu muinasjutud need lood püüavad tõestada, et nii puud ja lilled on elusolendid. Ülesandeks on õpetada loodust austama ja näitama ka seda, et näiliselt elutu loodus võib inimest karistada, kui teda ei austata.
rahvalaulu liik, mida pajatab väljamõeldud õpetussõna, lühike, iseloomustab sündmustest terviklik, piltlik ning tabav · algriim algushäälikute · loomamuinasjutt väljend mingi elunähtuse kordus värsis (härrad jäid tegelasteks loomad, kes on kohta (töö, härisemaie) isikustatud lastekasvatamine, kodu jne). algriim · imemuinasjutt Kuidas töö, nõnda palk. / üleloomulik sündmustik, Terav kirves leiab kivi. alliteratsioon assonants imeesemed Vaga vesi, sügav põhi. · tõsieluline muinasjutt alliteratsioon algriim, puudub imepärane aines, sarnaste kaashäälikute sündmustik areneb tavaelu mõistatus rahvaluule kordus sõnade alguses raames lühivorm, mis annab
tegi prints. Sametpõse kasuema oli väga halb. Ta käitus tobedalt ja mitte just kõige mõistlikumalt. Sametpõsk oli ju kõigest süütu tüdruk, kes ei tahtnud kellegile halba. Miks pidi siis kasuema talle nii palju haiget tegema ja laskma talle lamba pea nõiduda? Kasuema oli ahne ning upsakas, sest abiellus Sametpõse isaga ainult selleks, et saada kuningannaks. Ta soovis, et tema tütar kunagi samuti käituks. Muinasjutu liik: See lugu on imemuinasjutt, kuna näiteks vanaeit nõidus Sametpõsele lamba pea, Katherine võlus kepikese abil oma kasuõele pea tagasi, linnu söömisel kadus printsilt needus. Muinasjutu seadused (tunnused): Alguse seadus- Elas kord kuningas ... Korduse seadus- Katherine järgnes esimesel ööl printsile, et teada saada kuhu ta läheb. Järgmisel ööl läks ta uuesti. Numbrite seadus- Sametpõsk käis kolm hommikut järjest vanaeide juures, linnust
kultusest (nt inimese samastumine loomaga - libahundi ainestik) ◦ iidne konflikt - sööja-söödav, tagaajaja-tagaajatav, tugev loom- nõrk loom -- teiseneb ajapikku sotsiaalseks vastuoleuks: rikas - vaene, rumal-tark ◦ loodusrahvaste (siberi, indiaani) jms muinasjuttude ülesehitus ei ole kujunenud nii reeglipäraseks ja etteaimatavas kui euroopa rahvaste muinasjuttudel. • Imemuinasjutt - kajastab reeglina sotsiaalseid vastuolusid, rutiinse seisundi muutust (nt sotsiaalse olukorra taastamise ja sotsiaalse tõusu narratiivid) ◦ esinevad fantastilised sündmused, üleloomuliud tegelased ◦ annab aimu soovidest ja ideaalidest (karjäärijutt) ◦ algab miinusseisust, kasutatase kordust, maagilisi arve, kontraste, astendamist, keskendub peategelasele, liikumine õnne suunas • Antimuinasjutt - tagasiliikumine
iseloomustab sündmustest piltlik ning tabav väljend · algriim algushäälikute · loomamuinasjutt mingi elunähtuse kohta (töö, kordus värsis (härrad jäid tegelasteks loomad, kes on lastekasvatamine, kodu jne). härisemaie) isikustatud Kuidas töö, nõnda palk. algriim · imemuinasjutt Terav kirves leiab kivi. / üleloomulik sündmustik, Vaga vesi, sügav põhi. alliteratsioon assonants imeesemed · tõsieluline muinasjutt alliteratsioon algriim, puudub imepärane aines, mõistatus rahvaluule sarnaste kaashäälikute sündmustik areneb tavaelu lühivorm, mis annab olendist,
metakeele tundmine Imemuinasjutu sisutunnused. Hiiu- ja vägilasmuistendi tunnused. Vanasõna ja kõnekäänu olemus. Ajaloolise jutustuse tunnused. Teose teema ja idee. Probleemi olemus. Tüüptegelane. ajalooline Omalooming Tegelastevahelise konflikti jutustus, kirjutab erineva pikkusega olemus. Luuletuse vorm: salm animafilm, eriliigilisi omaloomingulisi ja riim. Päevik kui imemuinasjutt, töid, sealhulgas kirjeldava ja ilukirjandusliku teose vorm. hiiumuistend, jutustava teksti. Animafilmi olemus. kõnekäänd, päevik, Esitamine vanasõna, Esitamise eesmärgistamine vägilasmuistend (miks, kellele ja mida?) Esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse ja intonatsiooni valimine; õige hingamine ja kehahoid. Luuleteksti esitamine peast.
ja ennast paremini mõista. Ilukirjanduslikud tekstid on näiteks romaan, jutustus, novell, näidend, luuletus. ilukirjandusstiil ilukirjanduses kasutatav stiil, millega mõjutatakse lugejaid esteetiliselt. ilus esteetika põhikategooria üleva, traagilise ja koomilise kõrval. Ilus kutsub inimeses esile positiivse suhtumise. Ilusa tajumisega kaasneb esteetiline nauding. Ilusa mõiste on ajas muutuv: igal ajajärgul on oma iluideaal. Ilusa vastandnähtus on inetu. imemuinasjutt vt muinasjutt. impressionism 1860.1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati hiljem ka kirjanduses. Kirjanduses taotles impressionism tegelikkusest lähtuvate vahelduvate meeleolude ja muljete edastamist, detailsust ning värvi- ja valgusvarjundite tundlikku esitamist. Impressionistid seostasid tegelaste hingeelu miljööga (aeg-ruumiga). Nad püüdsid läbi hetkemuljete jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistid
annaabi.ee 
