3.Muinasjuttudes korratakse pidevalt, nt lemmikarvuks on 3 (asju juhtub kolm korda) jne. 4.Muinasjutud lõppevad reeglina õnnelikult. Nimeta vähemalt kolm muinasjuttude autorit. 1.Kreutzwald 2.Andersen 3.Vennad Grimmid Millal on rebane positiivne, millal negatiivne tegelane? Kui rebane on vastandiks hundile, siis jääb hunt kavaluses rebasele alla, aga astub sama rebane vastu kassile või kukele, muutub ta negatiivseks kangelaseks. Kuidas muistendeid liigitatakse? 1.Tekke- ja seletusmuistendid 2.Rahvausundilised muistendid 3.Hiiu- ja vägilasmuistendid 4.Kohamuistendid 5.Ajaloolised muistendid Mille järgi saad aru, millise muistendiga on tegemist? 1.Tekke-ja seletusmuistendid kirjeldavad maailma ja selle moodustiste, olevuste ja nähtuste sündi, põhjendades, miks just nii ja mitte teisiti. 2.Rahvausundilised ehk mütoloogilised muistendid kõnelevad haldjatest, surnud vaimudest, krattidest ehk pisuhändadest. 3
Kui muinasjututüübid ja -motiivid on rahvusvahelised, siis muistend peegeldab ja seletab pigem kohalikku kogemust. Vennad Grimmid Muistendeid on erinevalt liigitatud, kuid liikide piirid ei ole selged ega ranged, paljud muistendid võivad kuuluda mitmesse alamliiki. · mütoloogilised ehk usundilised muistendid (jutustavad kokkupuudetest üleloomulike olendite või nähtustega) · tekke- ja seletusmuistendid (seletavad rahvapärasel viisil erinevate nähtuste põhjusi) · ajaloolised muistendid (seotud ajalooliste sündmustega) · kohamuistendid (seotud tähelepanuväärsete loodus- ja tehisobjektidega) · hiiumuistendid (jutustavad hiiglaste tegudest) On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni "Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik jt. Alates 1960. aastatest on folkloristid uurinud ka nn tänapäeva muistendeid (UFO-jutud jms).
Muinasjutt,muistend,müüt Muistend-rahvajutt,mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või ülemoomulikku nähtust. Seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga,tõsieluline. Keskendub kindlale episoodile. Muistendi liigid: Mütoloogilised ehk usundilised muistendid Tekke- ja seletusmuistendid Ajaloolised muistendid Kohamuustendid Hiiumuistendid( hiiglaste vägiteod) F.R Faehlmann „Müütilised muistendid“ Sundisid paralleelselt „Kalevipoja loomisega“ „Loomine“ „Emajõe sünd“ „Vanemuise kosjaskäik“ „Koit ja hämarik“ „Endla järv ja Juta“ „Vanemuise lahkumine“ Müüt ja muinasjutt Muinasjutt: Kirjaoskusele eelnenud rahvaste ilukirjandus Sajandeid muutunud, teisenenud
Muistendite näol on tegemist rahvaomase elu- ja loodusnähtuste tõlgendusega. Muistendil puudub süzeeline arendus, tegemist on mõne sündmuse või nähtuse kirjeldusega.Muinasjutule omase ebamäärase alguse (Oli kord..., Ennemuiste elas...) asemel on muistenditel kindel ,,aadress" seal ja seal, sellel ajal juhtus nii- ja niisuguse olendiga järg-mine lugu.Tänu seesugusele konkreetsusele säilivad muistendid rahva mälus kauemini. Tekke- ja seletusmuistendid kirjeldavad maailma ja selle moodustiste, olevuste ja nähtuste sündi, põhjendades, miks just nii ja mitte teisiti. Seejuures käsitlevad tekkelood mõne püsiva omaduse saamist (näiteks siil sai okkalise naha Kalevipoja kasukast), seletus-lood aga konkreetse ehitise, mäe jne sündi (näiteks Ülemiste järve tekkimist Linda pisaratest). Kohamuistendid segunevad sageli seletusmuistenditega.Need on konkreetse kohaga seotud, näiteks kivi, puu, järvega
alltekst - kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. mütoloogia - Müütide kogum. Teadus, mis tegeleb müütide uurimise ja süstematiseerimisega. müüt - religioosse pärimuse liik, põlvest põlve edasi kanduv usulise tähendusega fantantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtusi ja nende teket, räägib jumalatest, üleloomulike võimetega sangaritest jne. muistend - lühike jutt, mis vahendab tõekspeetavat olukorda. Tekke- ja seletusmuistendid, Kohamuistendid. lastekirjandus - laiemas tähenduses spetsiaalselt lastele suunatud kirjandus, kitsamas tähenduses täiskasvanute poolt lastele suunatud lood. valm - lõhike, õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus. ballaad - dramaatiliste elementitega lüroeepiline luuletus, mida sageli on ette kantud lauludes. muinasjutt - eepola žanr, rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial rajanev meelelahutsulik või õpetliku sisuga lugu
muistend üldjuhul tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv jutustus. Kui muinasjututüübid ja -motiivid on rahvusvahelised, siis muistend peegeldab ja seletab pigem kohalikku kogemust. Muistendeid on erinevalt liigitatud, kuid liikide piirid ei ole selged ega ranged, paljud muistendid võivad kuuluda mitmesse alamliiki. · mütoloogilised ehk usundilised muistendid (jutustavad kokkupuudetest üleloomulike olendite või nähtustega) · tekke- ja seletusmuistendid (seletavad rahvapärasel viisil erinevate nähtuste põhjusi) · ajaloolised muistendid (seotud ajalooliste sündmustega) · kohamuistendid (seotud tähelepanuväärsete loodus- ja tehisobjektidega) · hiiumuistendid (jutustavad hiiglaste tegudest) On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni "Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik jt. Alates 1960. aastatest on folkloristid uurinud ka nn tänapäeva muistendeid (UFO-jutud jms).
hakkab lagunema, muutuvad müüdid muinasjuttudeks, fantaasiaks, ei võeta enam tõepähe, säilib esteetiline köitvus, seega kasutatakse müütide aluseks olevaid lugusid v detaile kunstis, kirjanduses edasi. Müüte tasub tunda ja lastele tutvustada nii harival kui ajaviitelisel eesmärgil. muistend- tõestisündinud loona esitatav lühike rahvajutt, mis on seotud kindla koha, isiku v sündmusega. Tekkinud mütoloogilistel alustel, faktidele lisandub fantaasia. Tekke- ja seletusmuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, usundilised muistendid, ajaloolised muistendid, kunstmuistendid (nt Faehlmann). Tänapäevane variant: linnalegendid, mis levivad eriti hoogsalt nt kooliõpilaste seas või interneti vahendusel. lastekirjandus- lastele suunatud kirjandus; kitsamalt: täiskasvanute poolt lastele kirjutatud ilukirjandus. Siia alla võib kuuluda kõik see, mida lapsed loevad (ka reklaambrožüürid ja
tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või üleloomulikku nähtust, seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga- tõsieluline, keskendub kindlale episoodile- usundilised muistendid, tekke- ja seletusmuistendid, ajaloolised muistendid, kohamuistendid. Lastekirjandus- lastele ajaviiteks ja kunstimaitse arendamiseks määratud kirjandus, mis on rikkalikult illustreeritud ja vastupidavalt köidetud. Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas. Muinasjutt- rahvajutu põhiliik, suuline pärimus, teadlikult väljamõeldisele rajatud kujutis, räägib vastu loogikale,
Ruum ja aeg Suveniir ja autentsus Narratiivi süžeestruktuur Sotsiaalne funktsioon Kohapärimus Kohapärimus – kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor – sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjaldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. „Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus“, 2005 (Koost Mari-Ann Remmel) Muistendite jaotus eesti folkloristikas Tekke- ja seletusmuistendid (ajendiks loodus- vm objekt) Kohamuistendid Hiiu- ja vägilasmuistendid Ajaloolised muinstendid (objektiivne toimunud sündmus) Usundilised muistendid (subjektiivne üleloomulik elamus) Usundilised muistendid Üleloomulikud olendid - Kurat 1. Kurat metsateel 2. Kurat kaardimängiate seas - Võõra kuju 3. Kurat viib tüdrukuid Traditsioonilised süžeed Kohtumine heinasaoga / autoga
„Kalevipoeg“ ei ole Kreutzwaldi meelest eepos, vaid ennemuistne jutt 20 laulus. Eepose euroopalik traditsioon on „Kalevipojas“ siiski. Kuna see on kunsteepos, on tähtsad autori valikud ja vabam ümberkäimine materjaliga (individuaalne autor vaade). „Kalevipoja“ süžeed tegelikult rahvaluules, suulises kirjanduses pole. See on eri allikatest ja tükkidest kokku luuletatud lugu. Selles on küll palju faabula osiseid, mis toetuvad rahvaluulele – tekke- ja seletusmuistendid, muinasjutud ja rahvalaulud. Rahvalaulude osa on eeposes üsna väike. Eesti rahvalaulutraditsioonis Kalevipoja tegelaskuju ei esine. Rahvalaulu süžeed on kirjutatud teistel teemadel. „Kalevipojal“ on 2 algust: „Soovituseks“ ja „Sissejuhatuseks“. Eepose I lause on „Laena mulle kannelt, Vanemuine“, mis viitab muusa poole pöördumisele, inspiratsiooniallikas on Vanemuine + atribuut. Sarnaselt on
annaabi.ee 
