kaubandustõkete kõrvaldamisele töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest importivate kaupade osas EHK kaupade ja teenuste vaba liikumine liikmesriikide vahel + ühine väliskaubanduspoliitika Seletame asjad lahti, mis on ... · Ühisturg - kaupada ja teenuste vaba liikumine liikmesriikide vahel + ühine väliskaubanduspoliitika + kapitali ja tööjõu vaba liikumine, osaliselt ühine rahandus-, fiskaal- ja tööjõupoliitika · Majandusühendus koostöövorm, mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikat EFTA · Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (European Fair Trade Association) · Asutati 1987, ametliku staatuse sai 1990 · Liikmed Sveits, Itaalia, Austria, Madalmaad, Saksamaa, Hispaania, Belgia, Prantsusmaa ja Suurbritannia NAFTA · Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon (North American Free Trade Agreement)
tugevdada eestlaste omavahelisi suhteid ning sundis EKP võime venestamise poliitikat leevendama. 7. a) N. Karotamm – EKP Keskkomitee II sekretär b) K. Vaino – EKP eelviimane sekretär c) J. Käbin – riigiteadlane, EKP juht 1950-78 ja ENSV ülemnõukogu presidiitiumi esimees 1978-83. 8. ENSV majanduselu a) omandivorm – kõik maad kuulusid riigile b) juhtimine – toimus ühest Moskvas asuvast keskusest. Sealt otustati ka kõik mis toimus Eestis. c) tööjõupoliitika – eelkõige võeti tööle tööjõude teistest liiduvabariikidest 9. Mida tähendas nõukogude ajal: a) ''ridade vahele kirjutamine'' – kui midagi ei tohtinud otse välja öelda, sest see oli keelatud, siis sellest kirjutati n.ö. ümber nurga/mõte peideti ridade vahele b) ''sahtlisse kirjutatud romaan'' – romaan, mida ei avaldatud/tohtinud avaldada c) defitsiit – kaubaturul oli nõudmine pakkumisest suurem d) letialune kaup – salakaup/keelatudkaup
Planeerimine ei arvestatud kohalie toorainete ja tööjõuressurssidega, hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. 5 astakuplaanid. Prioriteedid mindi üle uuele majanduspoliitikale, rajada kolhoose, rasketööstuse eelisarendamine. Toodangud üleliidulisele turule. Vajadused olid kõige olulisemad. Eraomandi akotamine ja riigistamine. Tööstus. Ettevõtte suurus toimus Eesti mastaapidele mitte vastavate suurtehaste rajamine, nende tooraine veeti sisse ja toodang välja Tööjõupoliitika võeti tööle sissetulevat tööjõudu, organiseeritud värbamine Eestisse. Suurtööstus kuulus NL, sõjatööstus kompelksi ja kohalikel võimudel polnud nende üle võimu Põllumajandus. Ühistamine taheti, et talupered astuksid kolhoosidesse ja sellep toimus 1945 25märts küüditamine, millega loodi hirmuõhkkond. Kulakutel kõrge põllumajanduse maks, propaganda, sovhoosid ehk eraomand
· Meeskonnatöö arendamine 2. Palgapoliitika põhikomponendid Kirjelda ühte põhjalikumalt. · Rahaline · Mitte rahaline · Soodustused · Tegevuste juhtimine 3. Palgasüsteemi koostamise alused Strateegia-personali strateegia-motivatsiooni poliitika-motivatsioonisüsteemi põhimõtted 4. Palgasüsteemi mõjutavad põhitegurid (5 vaja, Kirjelda ühte) · Tingimused tööjõuturul · Riigi tööjõupoliitika · Inflatsioon, elatustase · Ettevõtte/organisatsioon ja selles tehtavad muudatused · Tavad ja varasem praktika · Euroopa Liidu seadused · Ametiühingute mõju ja aktiivsus · Produktiivsus · Organisatsiooni võime maksta palka · Teiste ettevõtete palgad 5. Ametikohtade hindamise põhimõtted · Hindamine seisneb töö, mitte inimeste hindamises · Hindamine viiakse läbi ametikohtade grupi, mitte üksikute ametikohtade kaupa
Tööealine elanikkond jaguneb kaheks: 1)majanduslikult aktiivne rahvastik(hõivatud,töötud) 2)majanduslikult mitteaktiivne rahvastik(pensionärid,õppurid,pereliikmete eest hoolitsejad, haiged või puudega inimesed, heitunud isikud, muudel põhjustel mittetöötavad) 41. Millest sõltub riigi või piirkonna tööjõu kvaliteet Individuaalselt sõltub see töötajate teadmistest, oskustest töökogemusest. Tööjõu kvaliteedile avaldavad üldist ja pikaaegset mõju ka riiklik tööjõupoliitika ja hariduskorraldus, ajaloolised tootmissuunad ja kohalikud kultuuritavad. Mida kvaliteetsem on tööjõud, seda tootlikumates ja tulusamates majandusharudes on see hõivatud ning seda jõukam on ka riik või piirkond tervikuna. 42.Mida näitab tööhõive määr? Mida näitab tööpuuduse määr? Kuidas peegeldavad need näitajad majanduse hetkeolukorda? Tööhõive määr- hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus.
48-50 ül. 1. 1. Majandus tervikuna Omandivorm - kogu maa kuulus riigile, sündvõõrandamine, piirangud Juhtimine - käsumajandus Planeerimine - plaanimajandus, viisaastakud, aasta plaanid, kvartaliplaanid Prioriteedid - majandus oli suunatud teiste piirkondade rahuldamisele, industrialiseerimine, tööstuse eelisarendamine 2. Tööstus Ettevõtte suurus - väike- ja eraettevõtted puudusid, olid riigile kuuluvad suurettevõtted Tööjõupoliitika - toodi migranti näol sisse odavat tööjõudu 3. Põllumajandus Ühistamine - kolhoosid, sovhoosid, küüditamine Kurnamine - mais ja suhkrupeet 10. Nõukogude maareform. Lk. 118 1944st-1947. a viidi ellu nõukogude maareformi · maade sundvõõrandamine · määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha. Saksa okupatsioonivõimusega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 ha maad.
Omandivorm: maa ja ettevõtted riigistati 1944-1947; eraomandit polnud; talude maksimaalne suurus 30 ha, pered ei tohtinud omada üle 5-6 ha maad. Planeerimine - plaanimajandus, käsumajandus - majandus allus üleliidulistele ministeeriumidele. Tööstus: SOTSIALISM + EESTI 9 Ettevõtte suurus - rajati mõttetult suuri ettevõtteid, eesmärk oli varustada Leningradi jt. NSV Liidu alasid. Tööjõupoliitika - palju toodi sisse võõrtööjõudu 1. Põllumajanduse kollektiviseerimine 1947 Milliste vahenditega mõjutati talupoegi kolhoosi astuma? pärast sõda maa riigistati, siis jagati suur osa sealt uusmaasaajatele; Kolhoosidesse sunniti inimesi sellega, et talupoegadele pandi peale kõrged maksud. Jõukamad talupojad ,,tehti" kulakuteks (pandi neile kõrgemad maksud); 1949.a märtsiküüditamine mõjus hirmutavalt ja sellega kaasnenud hirmuõhkkonnas algas
tööettevõtja poole lepingu sõlmiseks: 1)erakorralistel juhtudel maksimaalne vahetuses). 4)arvutatakse ajutiste hoonete, ettevõtlusriskid ja nende kindlustamise viisid; 14)määratud 90.Loetle küsimused, millele peaks andma vastuse väike 2)kui see on tingitud ehitustehnoloogiast 3)kui see on rajatiste ja seadmete parameetrid 5)määratakse ehitusplatsi firma tööjõupoliitika. Püsitööjõud garanteerib kvaliteedi, kuid ettevõtte rajamise strateegiline plaan. põhjendatud varem tehtud töödega 4)kui see on seotud riigi piirid 6)kantakse kõik objektid ehitusplatsi plaanile. sellega kaasnevad ka kulud. Ehituses on raske kindlustada Äriplaani struktuur ja sisu sõltuvad äriideest, kuid selles peab saladusega. 71
10)määratud eeldatavad kulud, klassifitseeritud püsi- ja muutuvkulud; 11)määratud minimaalne tootmismaht, mille puhul kulud ja tulud on tasakaalus; 12)määratud ettevõte krediidipoliitika. Ehituses rakendatakse suures osas skeemi: tasun siis, kui mulle on tasunud. Eri variantide arv ehituses on aga suur; 13)määratud ettevõtlusriskid ja nende kindlustamise viisid; 14)määratud firma tööjõupoliitika. Püsitööjõud garanteerib kvaliteedi, kuid sellega kaasnevad ka kulud. Ehituses on raske kindlustada pidevat tööfrondi ja selle tõttu on viimasel ajal levinud ainult tööjõu alltöövõtt. Määratud tingimused, mis teevad töötamise firmas ihaldatavaks; 15)määratud firmasisene arvestussüsteem nii toomise operatiivarvestuses kui raamatupidamises, mis peab kindlustama tagasi-sideme tootmise plaanimiseks ja normeerimiseks. See on võimalik ainult nüüdisaegseid
tehingust) ja madalamat intressimäära. Arendaja peab seejuures vastu tulema madalama eluaseme ruutmeetrihinnaga, et oma vara kiiremini realiseerida. Euroopa Komisjon: Eesti vajab tõhusamat tööjõuturgu 28.01.2009 Postimees Eestile antud majanduspoliitilistes soovitustes rõhutas Euroopa Komisjon vajadust uue töölepinguseaduse kiireks rakendamiseks ning efektiivsete tööjõuturu meetmete elluviimist. Komisjoni raporti hinnangul peaks Eesti tööjõupoliitika jõuliselt toetama tööjõuturu kohandumist uute majandusoludega. Raport juhib tähelepanu, et kogu Eesti majandus vajab kiireid ümberkorraldusi, et toetada ressursside koondumist ekspordisektorisse. «Uurimis ja arendustegevus, innovatsioon ja haridus vajavad jätkuvaid investeeringuid, et teha tasa konkurentsivõime kaotus tööjõumahukates sektorites,» märgib raport. «Tööjõuturg nõuab märksa suuremat
annaabi.ee 
