Perekond LEOKide motodünastia Kui rääkida perekonnast Leok, ei jää see nimi kellelegi tundmatuks. Leokid on Eesti motomaailmas vaidlematult tuntuim perekond. Väino Leoki poolt loodud motodünastia on maailma üks suurimaid. Kadunud Väino Leoki järglased, kes on tegelenud või tegelevad maailmatasemel motospordiga, on pojad Avo Leok, Aivar Leok ja Arvo Leok ning pojapojad Tanel Leok, Aigar Leok ja Martin Leok. Leokite panus Eesti motosporti on hindamatu. Väino Leok sündis 28. märtsil 1936. aastal Sõmerpalus ja suri 25. juulil 2007. aastal uppumissurma. Mootorispordiga hakkas Väino Leok tegelema pärast naasmist uudismaalt 1960. aastal. Veemotospordis võistles ta Tartu Kalevi klubi liikmena, võites Eesti meistritiitli ja ühe hõbemedali. 1970.aastal täitis ta veemotos NSV Liidu meistersportlase normatiivi. 1965. aastal pandi tema initsiatiivil alus Sõmerpalu motoklubile, mille liikmed on olnud ka tema pojad Aivar, Arvo ja Avo ning pojapojad
ning konarusi, mis teevad sellel läbimise raskeks. Võisteldakse erinevates masinaklassides: 50cc,65cc,85cc,MX1,MX2,Mini MX,MX2 juuniorid,hobi ja külgkorvid. Igal nädalavahetusel mürisevad mootorid mitmesuguse ulatusega krossivõistlustel,mida ühtekokku jälgib rohkem kui sada tuhat pealtvaatajat.Taolist publikuhuvi pakub meil vaid mõni üksik spordiala.. Motokrossi ajaloost Üldiselt on teada,et esimese mootorratta leiutaja oli sakslane Gottlieb Daimler,kes 1885 aastal demonstreeris esmakordselt taolist riistapuud.Tegelikult huvitasid Daimlerit rohkem siiski mootorid ja oli ainultjuhus,et ta mitu aastat kestnud töö vilja puukodaratega kohmakat jalgratast meenutavale monstrumile monteeris-mootor oli mõeldud südameks iseliikuvale sõiduriistale. Ent veel pidi tehnikamaailmas palju muutuma,enne kui mootorratas iseliikuva sõiduvahendina laiemalt levima hakkas.1885.aastal patentisid vene päritoluga
Eestis toimus esimene autode ja mootorrataste võidusõit 28.augustil 1921 Tallinnas. Võistluse korraldajaks oli Eestimaa Autoomanike Ühistu. Osalejatel tuli läbida saja neljakümne üheksa kilomeetrine marsruut. Selleks oli Tallinn-Nõmme alev-Kanama-Ruunavere-Orgita-Kuusiku-Rapla-Kohila ning mööda Raudalu maanteed tagasi Tallinna. Hommikul aga avanes korraldajatele kurb vaatepilt. Kohale oli tulnud kõigest kaheksa autot ja kaks mootorratast, kuid sellest hoolimata peeti võistlus ära. Võidusõidu võitjaks tuli auto numbriga kolm, mida juhtis Vold Johanson. Mees läbis raja kahe tunni ja neljakümne kolme minutiga. Sellest sündmusest sai Eesti auto- ja motospordi sünnipäev. Motokrossi tipphetk oli aga siis kui valmis Pirita ringrada. Seal hakati korraldama rahvusvahelisi võistlusi, kuhu kogunes vaatama ja kaasa elama palju inimesi. Algsetel aastatel võisteldi ainult Tallinnas Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringteel ning
Rapla Ühisgümnaasium 11.R Motokross ja selle areng Raplamaal Uurimistöö Juhendaja: Rapla 2015 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Motokrossi olemus ja arengulugu Eestis..............................................................4 2. Motokross Raplamaal......................................................................................... 7 3. Raplamaa motosportlaste mälestusi ja saavutusi..............................................9 3.1 Vanus............................................................................................................ 9 3.2 Vanemate suhtumine.................................................................................... 9 3.3 Eeskujud...................................................
88) ja granaadiviskes (64.60). Sama aasta sügisel Leks vangistati, ees ootas 12 aastat Siberi laagreid. Kuigi spordimehe hing tõi Leksi tagasi Magadani kullakaevandustest, amputeeriti tal gangreeni tagajärjel mõlemad jalad. 6 "Inimesele on tarvis midagi reaalset, silmnähtavat tagajärge, vastasel korral lahtub tema tegevustahe," on kirjutanud Leks Kolmpere. "Kogu elu on võistlus ja inimkonna elusiht on seotud suursaavutustega." 3.2 Erki Nool Lapsepõlv: Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neli õde- Margit, Ragne,Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas.
Worldloppeti ja Eesti Estoloppeti pikamaasuusatajate sarjadesse. Maratoni Tartu- ja Valgamaal kulgeva raja põhivahemaa on 63 kilomeetrit ja lühivahemaa 31 kilomeetrit. Maratoni sõidetakse traditsiooniliselt klassikalises stiilis. Maratoni reeglid on vastavuses Rahvusvahelise Suusaliidu ja Eesti Suusaliidu pikamaasuusatamise võistlusmäärustega. Maratoni korraldab Klubi Tartu Maraton. Ajalugu Esimene Tartu maraton toimus 1960. aastal. 1967. aastal toimus võistlus esmakordselt ka naistele. 1986. aastal lõpetas Tartu maratoni 9858 osavõtjat, mis on kehtiv lõpetajate rekord. Worldloppeti sarja kuulub üritus alates 1994. aastast. Alates 1997. aastast korraldatakse lisaks põhivahemaale ka lühikese vahemaaga maratoni. Pärast esimest maratoni aastal 1960 on Tartu maraton ära jäänud 12 aastal. Viimati, 2008. aastal, jäi maraton ära kehvade lumeolude tõttu. Põhimaa 26
1909. 1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsiori) aias kahakordse neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe. Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge - 1. juunil (1918. aasta 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913. aastal Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. "Kalevi" kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abrams, Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann. Võitjaks tuli Abrams üksiktulemused(100 m 13,0, ketas 29.65, kuul 10.15, heitepall 43.77, oda 35.24, kaugus 5.42, kõrgus 1.55, "kepihüpe" 2.90, 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8) andsid "Kalevi" tabeli järgi 9289 punkti.
1909. 1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsiori) aias kahakordse neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe. Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge - 1. juunil (1918. aasta 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913. aastal Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. "Kalevi" kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abrams, Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann. Võitjaks tuli Abrams üksiktulemused(100 m 13,0, ketas 29.65, kuul 10.15, heitepall 43.77, oda 35.24, kaugus 5.42, kõrgus 1.55, "kepihüpe" 2.90, 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8) andsid "Kalevi" tabeli järgi 9289 punkti.
Jalgpalli ajalugu Inglased olid esimesed mehed, kes 1906. ja 1907. aastal Tallinnas esmakordselt jalgpalli hakkasid mängima. Viibides siin laevadega, valiti mängukohaks sadama-sild ja hakati jalaga taguma hoope õhku. Paremaks meheks oli see, kes jõudis lüüa palli kõrgemale õhku. Inglased olid hästi varustatud, igal laeval oli mitu jalgpalli, peaaegu igal mehel olid jalgpallisaapad jne. Tol ajal toodi laevadega Tall. sadama väga palju kookuspähkli koori, mis siit raudteed kaudu saadeti edasi Vene linnadesse. Tallinna noorsoole oli see aeg kuldne aeg. Käidi sadamas ,,kokossi" jahil, sest kookuspähkle koor omas kaunikese hea maitse. Koolist vabanedes liikusid õpilased parvedena sadama poole ja seal nad nägid ka esmakordselt, kuidas meremehed tagusid palli taeva poole. Poisid vahtisid esmalt avasuil inglaste uut sporti ja hakkasid siis lööma kaasa. Esiteks käisid palli järel, kui see veeres kaugele, pärast võtsid inglased mõne kangema löögimehe ,,kampa", ja nii said
Eesti kergejõustiku ajalugu Kes meist ei oleks tegelenud ühel või teisel määral kergejõustikuga proovinud joosta, hüpata, kivi visata või raskusi heita? Iseenesest on need tegevused juba aegade algusest saati inimest paelunud. Inimloomusele on omane konkurents ja mõõduvõtt liigikaaslasega kes on väledam, kes tugevam... Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM v
vilistlase Avo Mölsiga.19 Heino Ojasoo juhendamisel on Aruküla spordiklubi poisid saavutanud Eesti karika- ja meistrivõistlustel 2.-3. kohti.20 21 2006. aastal sai ta Harjumaa Spordiliidult elutööpreemia.22 Heino Ojasoo treenerid käsipallis on olnud Erich Kübarsepp ja Rein Roos. Tema juures on tuule tiibadesse saanud ka tuntud käsipallitreener Jüri Lepp ja käsipallikohtunikuna tuntud Paul Soika, Andrus Kross jt. Praegu treenib Heino Ojasoo Arukülas pisikesi poisse. 2.3 Evi Lauer Evi Lauer on sündinud 1947. aastal 23. juulil Saaremaal. Oma kooliteed alustas ta Viljandi II Keskkoolis, kuid keskkooli lõpetas ta C. R. Jakobsoni nimelises Keskkoolis. Peale Keskkooli läks Evi õppima Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonda. Ülikool lõpetatud, asus Evi Lauer 1973. aastal tööle Kehra Keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana ja Harju Rajooni Laste ja Noorte Spordikoolis käsipallitreenerina.
1922 ja ütlevad, et siis oli arvel 473 autot (sõidu- ja veoautod) ning 172 mootorratast. Eesti autonduse arengu tegi jälgitavaks ja selle eest kandis hoolt 1924. aastal loodud Eesti Autoklubi. Klubi loomise käigus registreeritud 57 liiget nimetati kõiki autosportlasteks, sest nii nimetati toona ka kõiki automatkajaid. Klubi president oli Jaan Zimmerman, abiesimees Hans Vinnal, spordikomisjoni esimees Julius Johanson. Esimene võistlus (sprint) organiseeriti aastal 1925. 1926 korraldati võidusõit Tallinna Hipodroomil ja 205 km pikkune võistlus Tallinna ja Rakvere vahel. 1926. aasta statistika andmetel oli Eestis 842 sõiduautot, 370 veoautot ja 318 mootorratast. Enamus autosid olid USA päritolu. Rahvusvaheline statistika ütleb, et 1926. aastal toodeti Ameerikas lausa 4,5 miljonit autot (millest 0,5 miljonit eksporditi). Euroopa kogutoodanguks oli samal ajal 0,5 miljonit autot.
Eesti päritolu sportlasi on ajalugu pillutanud üle maailma ning sundinud võistlema mitmete maade lipu all. Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi. Eestlased olümpiamängudel I suveolümpiamängud, Ateena 1896 - eestlastest võttis olümpiamängudest osa Hermann Lerchenbaum, kes pidi võistlema USA lipu all sõudmises madrustele, kahjuks jäi võistlus ära V suveolümpiamängud, Stockholm 1912. Eestlasi võttis osa 12 ja kõik nad võistlesid Venemaa lipu all. Edukaim oli Martin Klein,kes võistles kreeka-rooma maadluses. Tema ajalooline heitlus Stockholmi olümpial soomlase Alfred Asikaineni vastu kestis 11 tundi ja 40 minutit ning lõppes eestlase võiduga. Lõppkokkuvõttes sai ta 2. koha. Sõudmises ühepaadiga sai Hugo Maksimilian Kuusik 3-4 koha. VII suveolümpiamängud, Antverpen 1920. Eesti lipu all võistles 14 sportlast
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
